Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Elava pärandi üle mõtisklema kutsuv näitus Kehtna raamatukogus

2013. aasta oli Eestis pühendatud kultuuripärandile, sel aastal täitus ka kümme aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni vastu võtmisest. Aastal, mil mõtlesime tavalisest rohkem sellele, mis on pärand ning kas ja kuidas see meid puudutab, valmis Rahvakultuuri Keskuses Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”. Mööda Eestit ringi rändav näitus kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on meile ja meie kaasmaalastele olulised ja omased. Elavale pärandile juhitakse tähelepanu kümne Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud traditsiooni abil. Näitusekülastaja saab muu hulgas aimu nii seto kirmasest, ukrainlaste lihavõttekombestikust kui sellest, millist rolli mängib kiiktool hiidlaste elus ning kuidas on muhulased oma keele püsimise eest hea seisnud. Kõiki neid näiteid ühendab asjaomaste inimeste soov kõnealuseid teadmisi ja tavasid hoida ja järeltulevatele põlvedele edasi anda. Seda silmas pidades on otsustatud neid traditsioone vaimse kultuuripärandi nimistu abil esile tõsta. Lisaks teadmistele pakub näitus ka silmailu – pesunööri laadis kujundus on lõbus ja pilkupüüdev. Näitus on rännanud mööda Eestit juba kaks aastat, igal pool on see soojalt vastu võetud. Näitus „Pärand elab!“ jääb Kehtna raamatukogus avatuks 31. juulini. Seejärel liigub see edasi Liivi muuseumisse. Raamatukogu (Staadioni 16, Kehtna

Elava pärandi üle mõtisklema kutsuv näitus Kehtna raamatukogus

30. juunil 2015

2. juulist alates ootab Kehtna raamatukogu huvilisi tutvuma Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu rändnäitusega „Pärand elab!“.
Milline koht on traditsioonilistel teadmistel ja oskustel meie igapäevaelus? Kas peame näiteks vajalikuks koduaias vikatiga niita, kui murutraktor teeb selle töö palju kiiremini ära? Kas teame, milliste sõnadega lohutada haiget saanud last või millal on õige aeg sibulad maha panna? Kas mäletame vanematelt ja vanavanematelt kuuldud lugusid ja õpetussõnu ning on meil meeles neid ka oma kaasteelistega jagada?

Elava pärandi üle mõtisklema kutsuv näitus Kehtna raamatukogus

2013. aasta oli Eestis pühendatud kultuuripärandile, sel aastal täitus ka kümme aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni vastu võtmisest. Aastal, mil mõtlesime tavalisest rohkem sellele, mis on pärand ning kas ja kuidas see meid puudutab, valmis Rahvakultuuri Keskuses Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”.

 

Mööda Eestit ringi rändav näitus kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on meile ja meie kaasmaalastele olulised ja omased. Elavale pärandile juhitakse tähelepanu kümne Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud traditsiooni abil. Näitusekülastaja saab muu hulgas aimu nii seto kirmasest, ukrainlaste lihavõttekombestikust kui sellest, millist rolli mängib kiiktool hiidlaste elus ning kuidas on muhulased oma keele püsimise eest hea seisnud. Kõiki neid näiteid ühendab asjaomaste inimeste soov kõnealuseid teadmisi ja tavasid hoida ja järeltulevatele põlvedele edasi anda.

Seda silmas pidades on otsustatud neid traditsioone vaimse kultuuripärandi nimistu abil esile tõsta. Lisaks teadmistele pakub näitus ka silmailu – pesunööri laadis kujundus on lõbus ja pilkupüüdev. Näitus on rännanud mööda Eestit juba kaks aastat, igal pool on see soojalt vastu võetud.

 

Näitus „Pärand elab!“ jääb Kehtna raamatukogus avatuks 31. juulini.

Seejärel liigub see edasi Liivi muuseumisse.

Raamatukogu (Staadioni 16, Kehtna) on avatud E, T, N, R 10-18 ja K 10-19.


Näituse meeskond
Kuraator: Jane Kalajärv, Rahvakultuuri Keskus
Töögrupp: Kristiina Porila, Rahvakultuuri Keskus
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland, Laika, Belka & Strelka
Keeletoimetaja: Helika Mäekivi, Päevakera
Tõlge inglise keelde: Margit Siim
Tõlge vene keelde: Ingrid Velbaum-Staub

Näituse valmimist toetas kultuuriministeerium.


Vaimse kultuuripärandi nimistu (www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu) loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal. 2010. aastal avatud veebilehte haldab Rahvakultuuri Keskus.

Nimistu keskmes on eelkõige kogukondlik ja kohalik kultuur. Vaimse pärandi nimistu kaudu saavad kõik siinsed kogukonnad, sõltumata suurusest, asukohast, päritolust ja tegevusalast, tutvustada neile omaseid traditsioone ning nendega seotud inimesi, asutusi, ühendusi, paiku ja piirkondi. Alustuseks võiks arutada läbi, millised teadmised, oskused ja nähtused on tähenduslikud, seejärel aga mõelda sellele, kas ja kuidas võiks üheskoos nende kestmise eest hea seista. Siin võib nimistu abiks olla, aidates väärtustada seda, mis oma ja oluline. Vaata lähemalt: www.rahvakultuur.ee/vkp

Tänase seisuga on nimistusse kantud Raplamaa laulu- ja tantsupeo ning Valtu piirkonna sepatöö traditsioonid.

Viimati uuendatud 30. juunil 2015
Elava pärandi üle mõtisklema kutsuv näitus Kehtna raamatukogus
November 2019
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930 

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

2013. aasta oli Eestis pühendatud kultuuripärandile, sel aastal täitus ka kümme aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni vastu võtmisest. Aastal, mil mõtlesime tavalisest rohkem sellele, mis on pärand ning kas ja kuidas see meid puudutab, valmis Rahvakultuuri Keskuses Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”. Mööda Eestit ringi rändav näitus kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on meile ja meie kaasmaalastele olulised ja omased. Elavale pärandile juhitakse tähelepanu kümne Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud traditsiooni abil. Näitusekülastaja saab muu hulgas aimu nii seto kirmasest, ukrainlaste lihavõttekombestikust kui sellest, millist rolli mängib kiiktool hiidlaste elus ning kuidas on muhulased oma keele püsimise eest hea seisnud. Kõiki neid näiteid ühendab asjaomaste inimeste soov kõnealuseid teadmisi ja tavasid hoida ja järeltulevatele põlvedele edasi anda. Seda silmas pidades on otsustatud neid traditsioone vaimse kultuuripärandi nimistu abil esile tõsta. Lisaks teadmistele pakub näitus ka silmailu – pesunööri laadis kujundus on lõbus ja pilkupüüdev. Näitus on rännanud mööda Eestit juba kaks aastat, igal pool on see soojalt vastu võetud. Näitus „Pärand elab!“ jääb Kehtna raamatukogus avatuks 31. juulini. Seejärel liigub see edasi Liivi muuseumisse. Raamatukogu (Staadioni 16, Kehtna) on avatud E, T, N, R 10-18 ja K 10-19. Näituse meeskond Kuraator: Jane Kalajärv, Rahvakultuuri Keskus Töögrupp: Kristiina Porila, Rahvakultuuri Keskus Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland, Laika, Belka & Strelka Keeletoimetaja: Helika Mäekivi, Päevakera Tõlge inglise keelde: Margit Siim Tõlge vene keelde: Ingrid Velbaum-Staub Näituse valmimist toetas kultuuriministeerium. Vaimse kultuuripärandi nimistu ( www. rahvakultuur. ee/vkpnimistu ) loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal. 2010. aastal avatud veebilehte haldab Rahvakultuuri Keskus. Nimistu keskmes on eelkõige kogukondlik ja kohalik kultuur. Vaimse pärandi nimistu kaudu saavad kõik siinsed kogukonnad, sõltumata suurusest, asukohast, päritolust ja tegevusalast, tutvustada neile omaseid traditsioone ning nendega seotud inimesi, asutusi, ühendusi, paiku ja piirkondi. Alustuseks võiks arutada läbi, millised teadmised, oskused ja nähtused on tähenduslikud, seejärel aga mõelda sellele, kas ja kuidas võiks üheskoos nende kestmise eest hea seista. Siin võib nimistu abiks olla, aidates väärtustada seda, mis oma ja oluline. Vaata lähemalt: www. rahvakultuur. ee/vkp Tänase seisuga on nimistusse kantud Raplamaa laulu- ja tantsupeo ning Valtu piirkonna sepatöö traditsioonid.

2. juulist alates ootab Kehtna raamatukogu huvilisi tutvuma Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu rändnäitusega „Pärand elab!“. Milline koht on traditsioonilistel teadmistel ja oskustel meie igapäevaelus? Kas peame näiteks vajalikuks koduaias vikatiga niita, kui murutraktor teeb selle töö palju kiiremini ära? Kas teame, milliste sõnadega lohutada haiget saanud last või millal on õige aeg sibulad maha panna? Kas mäletame vanematelt ja vanavanematelt kuuldud lugusid ja õpetussõnu ning on meil meeles neid ka oma kaasteelistega jagada? Elava pärandi üle mõtisklema kutsuv näitus Kehtna raamatukogus

Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |