Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Loengusari „Eestlaste mõtteilm“

Loengusarja jooksul keritakse puuna lahti eestlaste eneseteadvuse juurestik, tüvi, oksad, lehed, viljad kuni ladvani välja ehk müüdid, muistendid, usundilugu, hingepilt, keel, muusika, toit, loodusmaastikud, tavandid, tabud, eluring. Milline on see eestlasele olemuslik abstraktne puu? Millised on selle kuju, koor, lehed ja viljad ja miks just seesugused? Kohvik-kohtumiste formaadis loengusari toimus kord kuus - jaan 2017 – veebr 2018, Lektoriteks olid kultuurivaldkonna tuntud teoreetikud ja praktikud. Vaata videoloenguid SIIT 12. jaanuar 2017 Meie esivanemate maagilise maailmatunnetuse alused Meie esivanematele omasest maagilisest maailmatunnetusest ja selle taasloomise võimalikkusest. Pärimuse muutumise seaduspärasused. Lektor Argo Moor (Eesti Maaülikool) 9. veebruar 2017 Lugude jutustamine traditsioonis Lugude jutustamise tähendusest tänapäeval. Traditsioonist ja selle muutumisest. Mis on hea loo saladus? Lektor Piret Päär (Rahvakultuuri Keskus, MTÜ Jutumaja) 9. märts 2017 Murdekeelest meie olemuse kajastajana Loengus tehakse juttu eesti keele murderohkusest ja murdekeele eripäradest. Katsutakse leida seoseid eestlaste elupaiga, murdekeele ning elutegevuste vahel ning tuua esile põhjusi, mis on murrete kasutamist kas närvutanud või elavdanud. Lektor Jüri Viikberg (Eesti Keele Instituut, Tallinna Ülikool) 13. aprill 2017 Eluring - tavandid perepärimuses Kuidas on tähistatud inimese elukaare keskseid sündmusi, nagu lapse sünd

Loengusari „Eestlaste mõtteilm“

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud loengusari eestlaste mõttemaailma kujunemisest.

“Igal rahval on täita oma ülesanne kogu inimkonna hüvanguks“ (Oskar Loorits)

Eesti elujõuline tulevik sõltub meie eneseteadvusest ja teadlikkusest - kust oleme tulnud ja kas soovime ning oskame oma juuri ka edasi kanda. Kas tunneme oma kultuuri elemente ja sümboleid? Kas oleme teadlikud meie loomismüütidest ja paigaseostest? Tundes oma pärimuskultuuri elemente ja tunnetades nende väärtust meie enesepildis, suudame tasakaalukalt suhestuda tänapäevase multikultuurilise maailmaga.

Loengusarja jooksul keritakse puuna lahti eestlaste eneseteadvuse juurestik, tüvi, oksad, lehed, viljad kuni ladvani välja ehk müüdid, muistendid, usundilugu, hingepilt, keel, muusika, toit, loodusmaastikud, tavandid, tabud, eluring. Milline on see eestlasele olemuslik abstraktne puu? Millised on selle kuju, koor, lehed ja viljad ja miks just seesugused?

 

Kohvik-kohtumiste formaadis loengusari toimus kord kuus - jaan 2017 – veebr 2018,

Lektoriteks olid kultuurivaldkonna tuntud teoreetikud ja praktikud.

 

Vaata videoloenguid SIIT

Loengusari „Eestlaste mõtteilm“

 

12. jaanuar 2017

Meie esivanemate maagilise maailmatunnetuse alused

Meie esivanematele omasest maagilisest maailmatunnetusest ja selle taasloomise võimalikkusest. Pärimuse muutumise seaduspärasused.

Lektor Argo Moor (Eesti Maaülikool)

 

9. veebruar 2017

Lugude jutustamine traditsioonis

Lugude  jutustamise tähendusest tänapäeval. Traditsioonist ja selle muutumisest.

Mis on hea loo saladus?

Lektor Piret Päär (Rahvakultuuri Keskus, MTÜ Jutumaja)

 

9. märts 2017

Murdekeelest meie olemuse kajastajana

Loengus tehakse juttu eesti keele murderohkusest ja murdekeele eripäradest. Katsutakse leida seoseid eestlaste elupaiga, murdekeele ning elutegevuste vahel ning tuua esile põhjusi, mis on murrete kasutamist kas närvutanud või elavdanud.

Lektor Jüri Viikberg (Eesti Keele Instituut, Tallinna Ülikool)

 

13. aprill 2017

Eluring - tavandid  perepärimuses

Kuidas on tähistatud inimese elukaare keskseid sündmusi, nagu lapse sünd ja katsikud, kosjad ja pulmad, surm ja matus. Millised vanadest kommetest on ka tänapäeval olulised ning miks ja kuidas on tekkinud uue aja peretavad.

Lektor Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituut)

 

11. mai 2017

Ajaring - rahvakalendri tähtpäevad

Tähtpäevad ja pühad põhiväärtuste toetajana, erinevate suhete loojana ning koostegevuse arendajana. Rahvakalender - miks seda vaja on, kuidas see aitab tervelt ja täisväärtuslikult elada.

Lektor Ene Lukka-Jegikjan (Eesti Folkloorinõukogu)

 

8. juuni 2017

Eestlaste loodustunnetusest 

Arhailine paigatunnetus loob omanäolise eesti ruumi poeetika, mis puhub elu sisse nii pärimuslikule paigavaimule kui suuremale metsarahva müüdile.

Lektor Valdur Mikita (Eesti kirjanik ja semiootik)

 

14. september 2017

Pärimusmaastik meis ja meie ümber

Vaatleme, kuidas pärimuse ja arhiiviallikate kaudu avanevad füüsilises maastikus ühendused vaimse ruumiga. Igaühe isiklikust kogemusruumist ja suhtest pärimuslikult tähtaste kohtadega. Saame viited sissepääsudele suurde maastikumälupanka alates vanadest kroonikatest ja reisikirjadestlõpetades tänapäevaste digisalvestuste ja kaardirakendustega.

Lektor Jüri Metssalu (Eesti Kirjandusmuuseum, MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus)

 

12. oktoober 2017

Pärimus  toidukultuuris

Toidupärand on väga isiklik, kandes edasi enda kogemusi ja maitseid. Kohalikku toitu võib võrrelda isegi söödava identiteediga. Kuidas saame oma toidukultuuri elavana hoida ja kuidas sobitub sajanditagune toit tänapäevasesse menüüsse? Kui autentne on taas ellu äratatud pärimustoit?

Lektor Ülle Jukk (Jõgevamaa Koostöökoja kohaliku toidu spetsialist, toidublogija)

 

9. november 2017

Pärimus muusikas

Vaatleme, milles kajastub laulmise ja pillimängu aluseks olev muusikaline mõtlemine, mis võib eri inimrühmadel olla küllaltki erinev. Milles kajastub eestlaste muistne muusikaline mõtlemine? Millised on regilaulu seosed aastatuhandete kestel eesti aladel põliselt elanud rahva elulaadiga, looduslähedase usundi ning keelega. Millised on tänapäeval seosed vanema muusika ja selle elementidega?

Lektor Taive Särg (Eesti Kirjandusmuuseum)

 

14.detsember

Eestlaste hingepildist ja muinasusundist

Maarahva jaoks oli hing olemas kõigel elaval ja oleval, just samamoodi, nagu meil endilgi. Hingedeajal on see hing hingeauru ehk uduna nähtav. Muinasusundi tuumaks on sügav lugupidamine ja läbikäimine kõigi hingesolijate vahel.

Lektor Mikk Sarv (Avatud Ruumi Instituut MTÜ)

 

11. jaanuar 2018

Tabud eesti kultuuriloos

Kohtumisel saame teada, millised on eestlaste tabud, milliseid tabusid me tänapäeval intuitiivselt järgime ja miks ning kuidas need toimivad. Kas tabud on abiks eesti keele ja meele jätkumisel?

Lektor Mare Kõiva (Eesti Kirjandusmuuseum)

 

8. veebruar 2018

Eesti rahva elulood

Eestlaste mõtteilma sarja lõpuloeng on pühendatud pärimusekandjatele endile ehk meie inimestele, meie rahvale. Merle Karusoo räägib Eesti Rahva Elulood loomisest ja protsessist alates Pirgu Arenduskeskuse ekspeditsioonide algusest 1987. a, ühenduse Eesti Elulood loomisest, elulugude kogumikest kuni loomingulise väljundini välja ehk elulugude tekstidel põhinevatest lavastustest kogutu tagasiandmiseks rahvale.

Lektor Merle Karusoo (lavastaja ja dokumentalist)

 

 

Loengusari „Eestlaste mõtteilm“
Viimati uuendatud 21. veebr. 2018
Loengusari „Eestlaste mõtteilm“
November 2018
ETKNRLP
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Loengusarja jooksul keritakse puuna lahti eestlaste eneseteadvuse juurestik, tüvi, oksad, lehed, viljad kuni ladvani välja ehk müüdid, muistendid, usundilugu, hingepilt, keel, muusika, toit, loodusmaastikud, tavandid, tabud, eluring. Milline on see eestlasele olemuslik abstraktne puu? Millised on selle kuju, koor, lehed ja viljad ja miks just seesugused? Kohvik-kohtumiste formaadis loengusari toimus kord kuus - jaan 2017 – veebr 2018, Lektoriteks olid kultuurivaldkonna tuntud teoreetikud ja praktikud. Vaata videoloenguid SIIT 12. jaanuar 2017 Meie esivanemate maagilise maailmatunnetuse alused Meie esivanematele omasest maagilisest maailmatunnetusest ja selle taasloomise võimalikkusest. Pärimuse muutumise seaduspärasused. Lektor Argo Moor (Eesti Maaülikool) 9. veebruar 2017 Lugude jutustamine traditsioonis Lugude jutustamise tähendusest tänapäeval. Traditsioonist ja selle muutumisest. Mis on hea loo saladus? Lektor Piret Päär (Rahvakultuuri Keskus, MTÜ Jutumaja) 9. märts 2017 Murdekeelest meie olemuse kajastajana Loengus tehakse juttu eesti keele murderohkusest ja murdekeele eripäradest. Katsutakse leida seoseid eestlaste elupaiga, murdekeele ning elutegevuste vahel ning tuua esile põhjusi, mis on murrete kasutamist kas närvutanud või elavdanud. Lektor Jüri Viikberg (Eesti Keele Instituut, Tallinna Ülikool) 13. aprill 2017 Eluring - tavandid perepärimuses Kuidas on tähistatud inimese elukaare keskseid sündmusi, nagu lapse sünd ja katsikud, kosjad ja pulmad, surm ja matus. Millised vanadest kommetest on ka tänapäeval olulised ning miks ja kuidas on tekkinud uue aja peretavad. Lektor Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituut) 11. mai 2017 Ajaring - rahvakalendri tähtpäevad Tähtpäevad ja pühad põhiväärtuste toetajana, erinevate suhete loojana ning koostegevuse arendajana. Rahvakalender - miks seda vaja on, kuidas see aitab tervelt ja täisväärtuslikult elada. Lektor Ene Lukka-Jegikjan (Eesti Folkloorinõukogu) 8. juuni 2017 Eestlaste loodustunne. Lektor Mikk Sarv (Avatud Ruumi Instituut MTÜ)   11. jaanuar 2018 Tabud eesti kultuuriloos Kohtumisel saame teada , millised on eestlaste tabud , milliseid tabusid me tänapäeval intuitiivselt järgime ja miks ning kuidas need toimivad. Kas tabud on abiks eesti keele ja meele jätkumisel? Lektor Mare Kõiva (Eesti Kirjandusmuuseum)   8. veebruar 2018 Eesti rahva elulood Eestlaste mõtteilma sarja lõpuloeng on pühendatud pärimusekandjatele endile ehk meie inimestele, meie rahvale. Merle Karusoo räägib Eesti Rahva Elulood loomisest ja protsessist alates Pirgu Arenduskeskuse ekspeditsioonide algusest 1987. a, ühenduse Eesti Elulood loomisest, elulugude kogumikest kuni loomingulise väljundini välja ehk elulugude tekstidel põhinevatest lavastustest kogutu tagasiandmiseks rahvale. Lektor Merle Karusoo (lavastaja ja dokumentalist)    

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud loengusari eestlaste mõttemaailma kujunemisest. “Igal rahval on täita oma ülesanne kogu inimkonna hüvanguks“ (Oskar Loorits) Eesti elujõuline tulevik sõltub meie eneseteadvusest ja teadlikkusest - kust oleme tulnud ja kas soovime ning oskame oma juuri ka edasi kanda. Kas tunneme oma kultuuri elemente ja sümboleid? Kas oleme teadlikud meie loomismüütidest ja paigaseostest? Tundes oma pärimuskultuuri elemente ja tunnetades nende väärtust meie enesepildis, suudame tasakaalukalt suhestuda tänapäevase multikultuurilise maailmaga. Loengusari „Eestlaste mõtteilm“

Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |