Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu ootab teie kaastööd oma kogukonna ja piirkonna kireva elava pärandi tutvustamisel.

2016. aastal lisandus nimistusse üheksa sissekannet, mis tutvustavad meie erinevate kogukondade, piirkondade ja valdkondade eriilmelisi pärandinähtusi, nii toidukultuurist, haabja valmistamisoskustest, käsitööst kui kogukondlikest ühistegevustest. Nüüdsest saab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu kaudu ka aimu Järvamaal Ambla kihelkonna rahvariiete valmistamise õppimise ja õpetamise traditsioonist, sissekande „Ambla kihelkonna rahvariiete valmistamine“ koostas Luule Nurga. Järvamaalt kanti nimistusse „Järvamaa laulu- ja tantsupidu“ ja „Tuletõrje Järva-Jaanis“, mõlemad on koostanud Tiiu Saarist. Seda, kuidas ehitatakse haabjat ja mis tähtsus on sellel ühepuupaadil Soomaa inimeste elus, kirjeldab sissekanne „Haabja ehitamine Soomaal“, koostanud Vadim Svjatkovski. Haapsalus on paljud näpud põlvkondade vältel askeldanud õhkõrnade pitsiliste sallide ja rättide kudumisega nii hobi kui elatusallikana. Oma kogukonna traditsioonist koostas sissekande Mirje Sims. Tänu huvi kasvamisele omakultuuri ja traditsiooniliste töövõtete vastu on ka 19. sajandil tuntud Suure-Jaani kihelkondlike kinnaste kudumine viimastel aastatel taas levima hakanud. Sissekande „Kihelkondlike kinnaste kudumine Suure-Jaanis“ tegi Merike Saaremets. Aili Tervoneni koostatud sissekanne „Kartulisalatiga seotud tavad Läänemaal“ näitab, kuidas see levinud lemmiktoit Läänemaal peolauale satub. Talgud loov

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu ootab teie kaastööd oma kogukonna ja piirkonna kireva elava pärandi tutvustamisel.

Vaimne kultuuripärand tähendab selliseid põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis elavad ja toimivad ka praegusel ajal. Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu on Eestimaa kogukondade häälekandjaks mõeldud veebikeskkond, mis annab võimaluse oma kogukonna vaimse pärandi ilminguid tutvustada sõnas, helis ja pildis. Nimistu sissekande koostamine on heaks võimaluseks mõtiskleda oma elava pärandi tervise ja hingeelu üle nii minevikus kui tulevikus.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu ootab teie kaastööd oma kogukonna ja piirkonna kireva elava pärandi tutvustamisel.

2016. aastal lisandus nimistusse üheksa sissekannet, mis tutvustavad meie erinevate kogukondade, piirkondade ja valdkondade eriilmelisi pärandinähtusi, nii toidukultuurist, haabja valmistamisoskustest,  käsitööst kui kogukondlikest ühistegevustest.

Nüüdsest saab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu kaudu ka aimu Järvamaal Ambla kihelkonna rahvariiete valmistamise õppimise ja õpetamise traditsioonist, sissekande „Ambla kihelkonna rahvariiete valmistamine“ koostas Luule Nurga. Järvamaalt kanti nimistusse „Järvamaa laulu- ja tantsupidu“ ja „Tuletõrje Järva-Jaanis“, mõlemad on koostanud Tiiu Saarist. Seda, kuidas ehitatakse haabjat ja mis tähtsus on sellel ühepuupaadil Soomaa inimeste elus, kirjeldab sissekanne „Haabja ehitamine Soomaal“, koostanud Vadim Svjatkovski. Haapsalus on paljud näpud põlvkondade vältel askeldanud õhkõrnade pitsiliste sallide ja rättide kudumisega nii hobi kui elatusallikana. Oma kogukonna traditsioonist koostas sissekande Mirje Sims. Tänu huvi kasvamisele omakultuuri ja traditsiooniliste töövõtete vastu on ka 19. sajandil tuntud Suure-Jaani kihelkondlike kinnaste kudumine viimastel aastatel taas levima hakanud. Sissekande „Kihelkondlike kinnaste kudumine Suure-Jaanis“ tegi Merike Saaremets. Aili Tervoneni koostatud sissekanne „Kartulisalatiga seotud tavad Läänemaal“ näitab, kuidas see levinud lemmiktoit Läänemaal peolauale satub. Talgud loovad ühtekuuluvustunde oma küla ja kodukandiga, sidudes-lähendades erinevate erialade inimesi ning erinevaid põlvkondi, „Talgud Saklas“ süveneb ühe Saaremaa küla koostegutsemisse. Sissekande koostas Agnessa Sepp. Saaremaalt pärineb teinegi põnev sissekanne „Sokujooksmine Saaremaal Haeska, Metsküla ja Randvere külas“ näidates ühe toreda talvise pööriajaga seotud kombe elujõudu. Koostas Merit Karise.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu ootab teie kaastööd oma kogukonna ja piirkonna kireva elava pärandi tutvustamisel. Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakond kutsub jätkuvalt üles mõtlema ja mõtestama pärandi rolli oma elus ja leidma üles need kombed, tavad, oskused, uskumused ja väärtused, mille edasi kandumine on teie kogukonna jaoks oluline.

Kui soovid ka ise hoida oma vaimset kultuuripärandit ning algatada kogukonnas vaimse pärandi ja selle hoidmise teemalist arutelu ning ettevõtmisi, siis tule koolitusele "Kirev, põnev ja elav vaimne kultuuripärand" 

Kursusel vaatleme sügavuti vaimse pärandi olemust ja tähendusi, kuidas oma kogukonna elavat pärandit märgata ja hoida. Pöörame eraldi tähelepanu pärandile seoses ettevõtlusega ning kogukonna kaasamisele.

Rohkem infot leiad siit:

Toome teieni 2016. a jooksul on nimistusse lisandunud üheksa sissekande lühitutvustuse:

 

Ambla kihelkonna rahvariiete valmistamine (koostaja Luule Nurga)

Ambla kandis on 18.-19. sajandist pärit rõivaste eeskujul rahvariiete valmistamine viimastel aastakümnetel üha rohkem levima hakanud. Rahvariideid tehakse nii hobikorras endale ja oma perele kui tellimustööna ning müügiks. Rõivaid kantakse nii isiklikel kui avalikel sündmustel ja esinemisriietena.

 

Haabja ehitamine Soomaal (koostaja Vadim Svjatkovski)

Haabja ehitamise ja kasutamise traditsioon on Soomaal katkematult tänasesse päeva kandunud. Muutunud on selle ühepuupaadi kasutamise sagedus ja eesmärk, samuti mõningad töövõtted. Haabjas ei ole enam igapäevane ja hädavajalik tarbeese, vaid pigem vaatamisväärsus ning selle ehitamine elulaadi osa.

 

Haapsalu sallide ja rättide kudumine (koostaja Mirje Sims)

Sallide ja rättide kudumist ning käsitööalaste teadmiste edasiandmist on Haapsalus peetud väga oluliseks. Neid õhkõrnu kudumeid on armastatud kinkida tähtsateks sündmusteks. Haapsalus on askeldanud paljud näpud põlvkondade vältel sallide ja rättide kudumisega nii hobi kui elatusallikana.

 

Järvamaa laulu- ja tantsupidu (koostaja Tiiu Saarist)

Järvamaa laulu- ja tantsupeod on juba enam kui sajandi olnud kohaliku kultuurielu oluliseks osaks. Repertuaar ulatub rahvaluulest eri aegade autorite loominguni. Ettevalmistuste ja peoga seotud tegevused ühendavad eri põlvkonna lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid.

 

Kartulisalatiga seotud tavad Läänemaal (koostaja Aili Tervonen)

Läänemaal, nagu mujalgi Eestis, on pidupäevadeks kartulisalati valmistamine osaks peretraditsioonidest, milleta ei kujutata paljusid tähtpäevi ette. Kartulisalati tegemise oskus kandub edasi valdavalt emalt ja vanaemalt lastele ühise toidutegemise käigus. Vaatamata sellele, et kartulisalat on tänapäeval kaubandusvõrgus laialt kättesaadav, eelistatakse üldjuhul seda siiski ise valmistada.

 

Kihelkondlike kinnaste kudumine Suure-Jaanis (Merike Saaremets)

Kindakudumine on Suure-Jaanis suhteliselt levinud oskus, mis on järjepidevalt tänasesse päeva kandunud. Tänu huvi kasvamisele omakultuuri ja traditsiooniliste töövõtete vastu on ka 19. sajandil tuntud kihelkondlike kinnaste kudumine viimastel aastatel taas levima hakanud. Ajalooliste eeskujude järgi kootud kindapaar seob nii kudujat kui kandjat esivanematega, nende mõtestatud käsitöö ja traditsioonidega.

 

Sokujooksmine Saaremaal Haeska, Metsküla ja Randvere külas (koostaja Merit Karise)

Saaremaal on paiguti tänini elujõus paganlik sokujooksmise komme: sokuks maskeerunud mees käib koos saatjatega uusaastaööl perest perre ja soovib uueks aastaks õnne ja pererahvas pakub talle meelehead. Lahkudes kirjutab sokk kriidiga maja uksele uue aasta numbri. Sokud on küllaltki erinevad, sest traditsioon on külakeskne ja sokujooks toimub enamasti ainult ühe küla piires uusaastaööl.

 

Talgud Saklas (koostaja Agnessa Sepp)

Saaremaal on traditsioon ühiste jõududega töid teha tänini elujõuline. Talgute ja talgutööde sisu ning eesmärgid on muutunud koos ühiskonnaga. Talgud loovad ühtekuuluvustunde oma küla ja kodukandiga, sidudes-lähendades erinevate erialade inimesi ning erinevaid põlvkondi. Talgute eestvedajaks Sakla kandis on Sakla külaarengu selts.

 

Tuletõrje Järva-Jaanis (koostaja Tiiu Saarist)

Järva-Jaanis on juba 19. sajandi lõpust kutselistele tuletõrjujatele abiks olnud priitahtlikud pritsimehed. Tuld käiakse kustutamas peamiselt oma vallas, vajadusel ka kaugemal, laiema ulatusega tegeletakse ka ennetustööga. Tuleohutusealaseid teadmisi on edasi antud nii pereliinis, õppustel kui ka ühise seltsitegevuse kaudu. Järva-Jaanipritsimeestel ja nende perekondadel on välja kujunenud traditsioonid,mida kasutatakse inimese eluringil.

 

Loe pikemalt Sulle huvipakkuva sissekande kohta vaimse kultuuripärandi nimistust http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/

 

Viimati uuendatud 22. mail 2017
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu ootab teie kaastööd oma kogukonna ja piirkonna kireva elava pärandi tutvustamisel.
November 2017
ETKNRLP
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930   

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

2016. aastal lisandus nimistusse üheksa sissekannet, mis tutvustavad meie erinevate kogukondade, piirkondade ja valdkondade eriilmelisi pärandinähtusi, nii toidukultuurist, haabja valmistamisoskustest, käsitööst kui kogukondlikest ühistegevustest. Nüüdsest saab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu kaudu ka aimu Järvamaal Ambla kihelkonna rahvariiete valmistamise õppimise ja õpetamise traditsioonist, sissekande „Ambla kihelkonna rahvariiete valmistamine“ koostas Luule Nurga. Järvamaalt kanti nimistusse „Järvamaa laulu- ja tantsupidu“ ja „Tuletõrje Järva-Jaanis“, mõlemad on koostanud Tiiu Saarist. Seda, kuidas ehitatakse haabjat ja mis tähtsus on sellel ühepuupaadil Soomaa inimeste elus, kirjeldab sissekanne „Haabja ehitamine Soomaal“, koostanud Vadim Svjatkovski. Haapsalus on paljud näpud põlvkondade vältel askeldanud õhkõrnade pitsiliste sallide ja rättide kudumisega nii hobi kui elatusallikana. Oma kogukonna traditsioonist koostas sissekande Mirje Sims. Tänu huvi kasvamisele omakultuuri ja traditsiooniliste töövõtete vastu on ka 19. sajandil tuntud Suure-Jaani kihelkondlike kinnaste kudumine viimastel aastatel taas levima hakanud. Sissekande „Kihelkondlike kinnaste kudumine Suure-Jaanis“ tegi Merike Saaremets. Aili Tervoneni koostatud sissekanne „Kartulisalatiga seotud tavad Läänemaal“ näitab, kuidas see levinud lemmiktoit Läänemaal peolauale satub. Talgud loovad ühtekuuluvustunde oma küla ja kodukandiga, sidudes-lähendades erinevate erialade inimesi ning erinevaid põlvkondi, „Talgud Saklas“ süveneb ühe Saaremaa küla koostegutsemisse. Sissekande koostas Agnessa Sepp. Saaremaalt pärineb teinegi põnev sissekanne „Sokujooksmine Saaremaal Haeska, Metsküla ja Randvere külas“ näidates ühe toreda talvise pööriajaga seotud kombe elujõudu. Koostas Merit Karise. Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu ootab teie kaastööd oma kogukonna ja piirkonna kireva elava pärandi tutvustamisel.gid on muutunud koos ühiskonnaga. Talgud loovad ühtekuuluvustunde oma küla ja kodukandiga, sidudes-lähendades erinevate erialade inimesi ning erinevaid põlvkondi. Talgute eestvedajaks Sakla kandis on Sakla külaarengu selts.   Tuletõrje Järva-Jaanis (koostaja Tiiu Saarist) Järva-Jaanis on juba 19. sajandi lõpust kutselistele tuletõrjujatele abiks olnud priitahtlikud pritsimehed. Tuld käiakse kustutamas peamiselt oma vallas, vajadusel ka kaugemal, laiema ulatusega tegeletakse ka ennetustööga. Tuleohutusealaseid teadmisi on edasi antud nii pereliinis, õppustel kui ka ühise seltsitegevuse kaudu. Järva-Jaanipritsimeestel ja nende perekondadel on välja kujunenud traditsioonid,mida kasutatakse inimese eluringil.   Loe pikemalt Sulle huvipakkuva sissekande kohta vaimse kultuuripärandi nimistust http://www. rahvakultuur. ee/vkpnimistu/  

Vaimne kultuuripärand tähendab selliseid põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis elavad ja toimivad ka praegusel ajal. Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu on Eestimaa kogukondade häälekandjaks mõeldud veebikeskkond, mis annab võimaluse oma kogukonna vaimse pärandi ilminguid tutvustada sõnas, helis ja pildis. Nimistu sissekande koostamine on heaks võimaluseks mõtiskleda oma elava pärandi tervise ja hingeelu üle nii minevikus kui tulevikus. Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu ootab teie kaastööd oma kogukonna ja piirkonna kireva elava pärandi tutvustamisel.

Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |