Peigmees ja peiupoiss või isamees hoidsid pruudi pea kohal mõõkasid ja kõndisid pruudi viljakuse ning nende tulevase kooselu õnnistamiseks kolm ringi ümber pruudi. Pilt Liis ja Roland Burki pulmast, 12.06.2016. Foto: Meeli Laidvee (2016)

Pärimuslike pulmakommete kaasaegne kasutamine

Kirjeldus

Eesti pärimuslikud pulmakombed on meie rikkus. Meie kultuurile omaseid pulmakombeid on uuritud alates 19. sajandist. Eesti maarahva pulmakombed olid aktiivselt kasutusel kuni 20. sajandi alguseni, kui linnastumisega seoses taandusid mitmed meie pärimuslikud kombed.

Pulmad ühe elu tähtsaima siirde- ehk üleminekuriitusena sünni- ja matusekombestiku kõrval on kogum kogukondlikust ühesloomisest, traditsioonidest ning olulistest tavanditest, mis viivad abiellujad üle ühest seisusest teise. Pulmad ühendavad inimesi, sugukondi ja hõime ka tänasel päeval. Kommete eesmärk on tagada noorpaari tulevase elu õnn ja edukus. Selle kõige juures on roll igal külalisel, sest ta saab anda panuse pulma ettevalmistamisel ning hilisemal sündmuse kujunemisel. Pulm on alati tuginenud ühisele ettevalmistamisele tegutsemisele.
Pärimuspulmadega on seotud kõik pulmas osalevad inimesed: ühisest loomisest saavad osa nii abiellujad ise kui ka külalised ja pulma ettevalmistajad-läbiviijad.

Tänapäeva pulmakombestik on mitmekülgne: on tunda erinevate ajalooperioodide mõjutusi ja uuenenud ühiskonda. Samas hoitakse au sees ka meie vanemaid pulmakombeid. Aina rohkem korraldatakse pulmi, kus osaliselt või täielikult kasutatakse eesti pärimuslikke pulmakombeid. Eesti maarahva 19. sajandi pulmapärimusest on esindatud pruudi otsimine, neiupõlvest väljatõstmine, tanutamine, põlletamine, abielunaiseks tõstmine, sülelapse hüpitamine, veimede jagamine. Eesti pärimuslik pulmakombestik on oluliselt mahukam, aga need tähtsamad pulmarituaalid on kõige aktiivsemalt kasutusel. Tänapäeval lisatakse tavaliselt pulmade juurde vaid olulisemad rituaalid, kogu pulma keskkond ei ole talupojalik. Valge kleidi juurde sobitatakse ka spetsiaalselt valmistatud pitsist põll ja sobiv peakate, mis tanutamise käigus pähe seatakse.

Tänapäeval on pärimuslik pulm pigem ühtlustunud, sest info levib ja igapäevane elav kombestik on aktiivsest kasutusest taganenud. Kui abiellujatel on tugevamad seosed ühe paigaga, proovitakse muuseumimaterjalile toetudes kaasata paikkonnale eripäraseid kombeid. Tihtipeale aga puudub ka see, sest inimesed on enam linnastunud ja „juurteta“.

Valdavalt ei jõua pärimuslikud pulmakombed suurema publiku ette ja sellest saavad osa vaid konkreetses pulmas osalejad, kuna tegu on pigem oma kogukonna sündmusega. Pärimuspulmahuvilisi tekib aga aina juurde, kuna teabetöö kaudu on teadmised meie pulmakommete osas laienenud.

Ajalooline taust

Eesti pärimuslikud pulmakombed taandusid aktiivsest kasutusest seoses linnastumise levimisega 20. sajandi esimesel poolel. Samas on pulmakommete juures säilinud mitmed olulisimad rituaalid ja tavad, mida abielunaiseks või -meheks saamisel on endiselt oluline teha. Abiellumise olulisus on meie ühiskonnas muutunud: seda peetakse tihtipeale vaid lihtsalt paberiks. Seda meeldivam on näha, kuidas need, kes siiski pulmad otsustavad pidada, kasutavad meile omast kombestikku.

Täpsemalt loe lisa: „Eesti pärimusliku pulma ajalugu“.

Jätkusuutlikkus

Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja -kandumine

Iga abielluja soovib, et tema pulm oleks eriline nii endale kui ka külalistele. Eelkõige soovitakse, et läbi selle sünniks tugev uus abieluliit. Noored soovivad teha läbi erinevaid pulmarituaale. Oskuseid ja teavet ammutatakse tänapäeval väga palju internetist ja meediast, aga ka elava pärimuse kandjatelt, keda kaasatakse pulmade planeerimisse ja läbiviimisse. Nii on see alati olnud ja on ka täna: pulm on mitte ühe inimese, vaid suurema kogukonna ühine loomine.
Et huviliste esimene samm info ammutamiseks on tihtipeale internet, siis on Lahemaa Pärimuskoja lehel eraldi alateema eesti pulma kohta. Seal on antud ülevaade kommetest, mõtetest ja rakendamiste võimalustest, samuti olemasolevast pulmakombestikku kajastavast kirjandusest, meediaklippidest, videotest, uurimustöödest jms. Peale lehe külastamist on võimalus sealt ise edasi liikuda juba nende poole, kes oskavad pulmapärimuse teema rakendamisel abiks olla.

Traditsiooniliselt ei ole abiellumine ühe inimese elus mitmekordne ettevõtmine. Seepärast on loomulik, et pulmapärimust väga tihti ei kasutata. Sellest tulenevalt ei ole asjast huvitatute ja selle järgi vajadust tundvate inimeste hulk väga suur. Palju on aga huvilisi, kes ise ei ole abiellujad, kuid soovivad teemat rohkem tunda, et elava pärimuse kaudu ka pulmakommete pikemat tausta mõista.

 

Võimalikud ohud

Eesti pärimuslik pulm pole kindlasti hääbumas, vaid pigem tänu järjepidevale teavitustööle just veelgi rohkem tähelepanu ja rakendust leidmas. Igal aastal toimub mitmeid vähema või rohkema hulga kommetega pärimuslikke pulmi. Kommete rakendamine sobitub kenasti ka tänapäevase nn valge pulma juurde, mis teeb meile omaste tavade kasutusel hoidmise hõlpsamaks. Eks iga pruutpaar vaatab ikka rohkem tuleviku poole kui selja taha ja igatseb rahvarõivais talupulma kõrval moodsamaid viise. See kõik aga ei välista, et rõõmuga soovitakse sinna juurde lisada eesti pulmale omast. Siinkohal on ohuks vaid üleüldiselt abiellumise vähenemine, mis omakorda vähendab ka eesti pulmakommete rakendamist.

Suurim oht on see, et edasikandjate jaks raugeb, näiteks kui teavitustöö eesmärgid on liialt kõrgele seatud ja huvilistelt ei saada piisavat tähelepanu. Pulmapärimuse elushoidmine ja laiem levitamine ongi üks vaikne kivi, mida tuleb tasakesi tõugata ja selleks peab jaguma kannatust.

 

Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud

Alates 2014. aastast on igal aastal toimunud Eesti folkloorinõukogu ja viimastel aastatel Lahemaa pärimuskoja eestvedamisel pulmapärimuse seminarid, kus on osalenud pulmakorraldajad, -läbiviijad, huvilised, uurijad ja kõik, kes teemast laiemat teavet soovivad saada.
Lahemaa Pärimuskoja kodulehel on eraldi alamleht, mis tutvustab eesti pulma ja sellekohaseid publikatsioone erinevates kanalites.
Teadaolevalt on eesti pärimuslikke pulmi peetud keskmiselt 1–3 korda aasta kohta. Otseselt keegi vastavaid andmeid ei kogu, kuid pärimuspulma korraldamisel palutakse valdavalt abi ja nõnda levib ka teave.
Igal aastal toimuvatele pärimuslikke kombeid rakendavate pulmade toimumisele saavad pulmakommete edasikandjad suurima rõõmuga oma nõu ja jõuga abiks olla. Lisaks käiakse soovijatele pidamas loenguid Eesti pulmapärimusest, seda ka konkreetsete pulmade materjali kajastades ning esitledes.
Ilmunud on mitmeid häid eesti pärimuspulma kajastavaid raamatuid.
Lahemaa Pärimuskojas propageeritakse ja korraldatakse mitmeid ettevõtmisi, et valmistada noori ette pulmapärimuse teemal, neid harida ja aidata kaasa nende pulma õnnestumisele.
Pulmamessidel osaletakse pärimuspulma tutvustava esitluse ja letiga.

Galerii

Kuusalu kihelkonna vanem pulmakombestik
Pulmapidu 12. juuni 2016

Lisainfo

Teised materjalid

Eesti pärimusliku pulma ajalugu – Liis Burki kogutud materjalid

Veersalu, Liis 2016. Kuusalu kihelkonna vanem pulmakombestik ja selle taasloomine tänapäeval – Veersalu, Liis 2016. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, magistritöö

 

Bibliograafia

  • Veersalu, Liis 2016. Kuusalu kihelkonna vanem pulmakombestik ja selle taasloomine tänapäeval. Magistritöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia.
  • Tedre, Ülo 1973. Eesti pulmad: lühiülevaade muistsetest kosja- ja pulmakommetest. Tallinn: Eesti Raamat.
  • Õunapuu, Piret 2003. Eesti pulm. Tallinn: Tänapäev.
  • Hein, Ants 2018. Vanaaja pulm. Tallinn: Tänapäev.
  • Burk, Liis, 2019. Eesti pulm. Lühikokkuvõte eesti pulmast. Lahemaa pärimuskoda.

 

Internetiallikad

Materjale eesti pulmakombestikust. – Erinevate pulmapärimust kajastavate allikate kokkuvõtlik loend. Lahemaa pärimuskoda.

Allikad

  • Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjalised materjalid
  • Eesti Rahva Muuseumi arhiivi käsikirjalised materjalid