3.-7.juuni Piret ja Tuule ringreisil Brüsselis, Luxemburgis ja Pariisis. Eesti rahvajutud, laul ja muusika. Juba möödunud ja lugudeks saanud Võrus, Fr.R.Kreutzwaldi muuseumi aias esitleti rahvajuturaamatut "Lugudega läbi Euroopa". Koostajad Triinu Guerrin ja Piret Päär. Kunstnik Epp Margna. Raamat läheb otse raamatukogudele/koolidele ja loodame, et sügise jooksul kõik raamatukogud/koolid, kes sellest huvitet, selle ka saavad. 15. märtsil esitleti Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis. Antoloogia "Eesti muinasjutud I: 1. Imemuinasjutud" esitlus ja esitus. TUTVU LÄHEMALT 16.-17.04 toimus Viljandimaal suur ühiskanneldamine.  Saaremaalt Leisi juurtega kandlemeisterdajate, nende järeltulijate ning õpetajate ühiskanneldamine reedel, 16.aprilli õhtul kell 20.00 Ramsi vabaajakeskuses. Üles astusid väikesed ja suured kanneldajad Padiselt, Vana-Vigalast, Mäetaguselt, Juurust, Orissaarest, Kuressaarest ja Leisist.  Laupäeval kell 16.00 Viljandi Pärimusmuusika Aidas, kus esinesid lisaks eelpool loetletutele ka Leisi laagrite õpetajad ning kanneldajad Tallinnast, Tartust, Järva- ja Viljandimaalt. Üritusega tähistati August Pulsti ja Armas Otto Väisäneni ja Gyrillus Kreegi sünniaastapäevi. Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011 ootussari 52 Üllatust ja ideedRaeapteegis, 17.märtsil, 18.00 Muinasjututuba. Jutustab Piret Päär, muusikat teeb Tuule Kann. Tallinna Sikupilli Keskkoolis 18.märtsil, Muinasjututuba.Bretooni rahvajutte pajatab jutuvestja Marie Chiff'mine. Lood tõlgib eesti keelde Triinu Guerrin. Raeapteegis, 18.märtsil, 18.00 Muinasjututuba.  Bretooni rahvajutte pajatab jutuvestja Marie Chiff'mine. Lood tõlgib eesti keelde Triinu Guerrin. 19.märtsil, kell 18.00 Tartus, Filiae Patriae majas Ungari jutuõhtu. (Struve t. 4) Külas on väljapaistev ungari rahvalaulik ja muinasjutuvestja, András Berecz. Tema lugusid eesti keelde vahendab jutuvestja Krisztina Tóth. 20.-21.märtsil, 2010.a. korraldab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus Viljandimaal, Männiku metsatalus rahvusvahelise seminari „Jutuvestja tänapäeval - 10 aastat hiljem". 2000.a. toimus rahvusvaheline konverents „Jutuvestja tänapäeval" Ungari ja Rootsi jutuvestjate osavõtul. Nii mõnedki ideed, mis tänaseks ellu viidud, sündisid just tollasel konverentsil - jutuklubid, jutupank ja erinevad jutukoolitused. Nüüd, 10 aastat hiljem, kutsume taas kokku kõiki jutuhuvilisi, et teha kokkuvõtteid, kogemusi vahetada, uusi ideid jagada ja koguda, unistada...lugusid pajatada ja kuulata. Esinema on lubanud tulla Berecz András ja Tóth Krisztina Ungarist, Guntis Pakalns ja tema jutuvestjad Lätist ja Marie Chiff´mine Prantsusmaalt. Seminar toimub kevadisel pööripäeval, Ülemaailmse Jutuvestmispäeva raames. Selle aasta teema on „Valgus ja vari" Seminar on mõeldud kõigile, kellel huvi lugude ja jutuvestmise vastu.Oodatud on nii huvilised, kui ka need, kes oma töös- lasteaias, koolis, raamatukogus, täiskasvanute koolituses, haiglas ja kus iganes veel, lugusid võiksid jutustada. Berecz András 2000.a.Tallinnas Berecz András "Minu parimaks õpetajaks jutuvestmise alal on olnud mu ema. Sündisin, kui ta oli 43- aastane ja jäin tema ainukeseks lapseks. Kuigi olen sündinud meie pealinnas, pole minu elamises nelikümmend kolm aastat televiisorit üldse olnud. Minu ema rääkis õhtuti muinasjutte. Meie tuba ei olnud kuigi suur. Kui voodist välja hüppasin, oli karta, et sein jääb kohe ette ja seda kõigile kolmele poole; neljas sein oligi kohe vastas. Aga see väike ruum täitus igal õhtul paljude tegelastega. Ja praegugi teen ma oma suu muinasjutuvestmiseks lahti ainult siis, kui ma näen oma silme ees kõiki neid tegelasi, keda nägin lapsepõlves ema muinasjutte kuulates..." "Kord kutsuti mind ühte Ungari külasse laulma. Mul oli õnn näha, kuidas üks väike vana eideke rääkis umbes neljasajale inimesele. Ma seisin tema selja taga, ulatusin vaatama ainult tema pearätti, aga ma nägin, kuidas inimesed mõistsid tema juttu. See oli isegi silmadega haaratav, kuidas see muinasjutumõistmine jõudis ülevalt alla ja siis liikus uuesti vasakule üles. Kujutage ette viljapõldu, mida tuul sasib! Täpselt samuti liikus publiku naer, kui see eideke rääkis. Jutustajale oli lubatud, et ta võib rääkida kümme minutit. Kahekümne minuti järel taipasid korraldajad talle klaasi vett pakkuda. Ta ütles, et pole janune, tänas ja  rääkis edasi.  Ma olen näinud hiljemgi sellise võimega inimesi, et kui neil sõna kukub suust, siis saab sellele järele vaadata ... " Tóth Krisztina Ma olen sündinud a. 1974. Edela-Ungaris. Hariduselt ungari filoloog, vaimselt jutuvestja, südames estofiil. Tartu Ülikooli ungari lektorina olen eesti tudengitele ungari keelt ja kultuuri õpetanud neli aastat. Nüüd ma elan Budapestis, õpetan ungari kirjandust välismaalastele Balassi Instituudis. Ma tahaksin, et sellest pardijala peal keerlevast nõiutud maailmast ei kaoks elava sõna võlu, ning ei ununeks, kui hea on muinasjutumaailmas lihtsalt ja vabalt olla. Seepärast ma jutustan ja kuulan muinasjutte, kui selleks vähegi võimalust on." Marie jutustamas. Marie Chiff `mine Marie on sündinud ühes Ülem Bretooni talus, kus tema titevankriks oli aiakäru, kuhu ta kogus mõistatusi. 10 aastat oli näitleja teatris, seejärel mängis alates 1984. a marionettnukkudega Rohelise Pööningu teatritrupis ja varsti pärast seda hakkas Marie jutte vestma. Kuna ta lemmiktegevuseks oli räbalaid (chiffon pr keeles) ilusateks riieteks rääkida, sai ta varsti hüüdnimeks Marie Chiff'mine. Tema ateljeesse kogunes üha rohkem ja rohkem lugusid tänu kohtumistele mitmete Ülem-Bretooni rahvalugude jutustajatega nagu Eugénie Duval, Thérèse Dufour et Albert Poulain. Ühe aasta (1996) õppis Vendôme linnas asuvas suulise kirjanduse keskuses, kus põhiteemaks erinevate maade lood ning lugude rääkimise vajadus tänapäeval. Tänu sellele hakkas lugusid rääkima erinevale publikule. Täna on Mariel aiakäru asemel seljakott. Ja nii ta rändab professionaalse jutuvestjana 26. aastat ning võlub suuri ja väikseid jutuhuvilisi Bretooni-, Prantsuse- ja Shotimaal. Marie on jutuvestja, kellel on ka kassi nurrumise tõlgi diplom ning luba siseneda metsa häältesse ja kes laulab ja jutustab samahästi nii tõusu kui mõõna ajal. Ta on aeglase ja tundliku iseloomuga, aga terava meelega ning võimeline igal pool kohanema. Niikuinii juhatab kuu talle teed ja tema vaid järgneb sellele. Guntis Pakalns Elab Riias, töötab Läti Ülikooli Kirjanduse, Folkloori ja Kunsti Instituudis.Uurib vanu rahvajutte ja armastab neid ka ise vahetevahel jutustada. Paljude  jutuvestmisprojektide eetvedaja. Līga Reitere Elab Ventspilsis ja töötab kohalikus muuseumis jutuvestjana. Spetsialist ravimtaimede alal. Kalasupi festivali korraldaja, kalapuhastaja ja supikeetja. Inita Šalkovska Noor jutuvestja, 2004.a. noorte jutuvestmise konkursi võitja, Zemgalist.Ütleb, et talle hakkas jutuvestmine meeldima alles pärast seda, kui ta enam konkurssidel ei esinenud. Praegu õpib Riias, Läti Kultuuriakadeemias. Tõlge - Rūta Karma. SOOVITAN!  Ilmunud on üks vahva muinasjuttude DVD-väljaanne, mida tõesti, tõesti soovitan kuulata, vaadata...  Valg härg: kats tosinat seto jutust (ja üts viil liisna). Valge härg: kaks tosinat setu muinasjuttu (ja ks veel pealekauba). 2009. Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut  "Valgõ härg / Valge härg" on komplekt DVDst ja tekstiraamatust, mis tutvustavad Setumaa jutuvestmistraditsiooni üht poeetilisemat osa - muinasjutte. Salvestatud aines pärineb Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna juhtimisel korraldatud ekspeditsioonidelt Setumaale ajavahemikus 2004-2006. Välitöödel kogutud paarisajast muinasjutust on DVD-l 24 muinasjuttu 15 jutuvestja esituses. Kuulamise ja vaatamise hõlbustamiseks on DVD varustatud setu- ning eestikeelsete subtiitritega. Väljaandega kaasas käivas tekstivihikus on ära toodud juttude setukeelne tekst. Setu kultuuri välismaistele sõpradele on lisatud juttude ingliskeelsed lühikokkuvõtted ning klassifikatsioon rahvusvahelises rahvajuttude kataloogis. Muinasjutud on pärimuslikus ühiskonnas nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud meelelahutus, sarnast funktsiooni kannab loodetavasti ka käesolev DVD. Väljaande on koostanud Risto Järv, toimetanud Paul Hagu ja Risto Järv, kujundanud Pille Niin.

Üritused