Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Kohtumisi usside ja ussikuningaga

Kohtumisi usside ja ussikuningaga Nende lugude taustaks on laialt levinud uskumused: madu ajab inimest taga ja keerab end pütivitsana rõngasse, et kiiremini edasi pääseda; madu viskub inimesele kaela; krooniga (harjaga) madu - ussikuningas vilistab oma alamad ohu puhul kokku, jne. Niisugustele uskumustele rajaneb rohkesti memoraate - kõigis neis jutustatakse arvatavalt tõestisündinud juhtumitest. Neid lugusid tekib aina juurde. Inimesi, kes väidavad, et nad on harjaga madu näinud, leidub tänapäevalgi. Viimane lugu (35) on mehest, kes ussikuninga harja söömisel imevõimed omandas. Selle võimalikkuses jutustaja siiski kahtleb, öeldes: "See võib olla nüüd ka muinasjutt. " Muistendid ussiharja sööjast on oma tegevustikult just niisugused, nagu siintoodud variandis. Ilmselt unustamise tõttu pole jutustaja maininud, kuidas härral õnnestus ussikuninga hari kätte saada (mõõgaga lüües, ratsahobusel madude eest läbi linapõllu põgenema pääsemisega). Härra annab ussikuninga harja koka kätte, ilma teda asjasse pühendamata. Kuigi kokal on keelatud toitu maitsta, omandab just kokk linnukeelte oskuse, mõistab ülelendavate lindude hoiatust ja pääseb õnnelikult surmaohust. Tekstis leiame poolikuid lauseid, kohati jääb isegi mõte ebaselgeks ja sõnu vajaka. Tegemist on helilindilt maha kirjutatud jutuga. 32. Ennem oli Amme jõgi veel süvendamata. Seal oli Krahvi auk, kus suplemas käidi. Saksad käisid suplemas. Siis seal Amme jõel oli palgiparve
 

Kohtumisi usside ja ussikuningaga


            Nende lugude taustaks on laialt levinud uskumused: madu ajab inimest taga ja keerab end pütivitsana rõngasse, et kiiremini edasi pääseda; madu viskub inimesele kaela; krooniga (harjaga) madu - ussikuningas vilistab oma alamad ohu puhul kokku, jne. Niisugustele uskumustele rajaneb rohkesti memoraate - kõigis neis jutustatakse arvatavalt tõestisündinud juhtumitest. Neid lugusid tekib aina juurde. Inimesi, kes väidavad, et nad on harjaga madu näinud, leidub tänapäevalgi.

            Viimane lugu (35) on mehest, kes ussikuninga harja söömisel imevõimed omandas. Selle võimalikkuses jutustaja siiski kahtleb, öeldes: "See võib olla nüüd ka muinasjutt." Muistendid ussiharja sööjast on oma tegevustikult just niisugused, nagu siintoodud variandis. Ilmselt unustamise tõttu pole jutustaja maininud, kuidas härral õnnestus ussikuninga hari kätte saada (mõõgaga lüües, ratsahobusel madude eest läbi linapõllu põgenema pääsemisega). Härra annab ussikuninga harja koka kätte, ilma teda asjasse pühendamata. Kuigi kokal on keelatud toitu maitsta, omandab just kokk linnukeelte oskuse, mõistab ülelendavate lindude hoiatust ja pääseb õnnelikult surmaohust. Tekstis leiame poolikuid lauseid, kohati jääb isegi mõte ebaselgeks ja sõnu vajaka. Tegemist on helilindilt maha kirjutatud jutuga.


32.


            Ennem oli Amme jõgi veel süvendamata. Seal oli Krahvi auk, kus suplemas käidi. Saksad käisid suplemas. Siis seal Amme jõel oli palgiparvetus - ja kevadel tuli suurvesi kallasteni. Oli kui üks meri. Siis saadeti puid. Siis tulivad sealt Omedu mehed - palgiparvetajad, pikasäärega saapad kõhuni. Siis need rääkisid: viiskümmend ussi oli olnud. Üks mees sattunud ka sinna ja tal olnud labidas, ja ta oli neid lõpmata seal ära rehkinud ja siis olid need ussid hakanud taga ajama seal. Siis ta oli ikka saanud ära joosta. Vaata, uss viskavat sulle kas või kaela, kui ei saa ära joosta. Ja kiiresti viskavat kohe ennast edasi.

RKM II 367, 64/5 (46) < Papiaru k. - M. Hiiemäe < Salme Põdra, sünd. 1905. a. (1983).


33.


            Ma olin karjas Välgis, kui nägin krooniga ussi. Mahtramäel raiesmikul ma nägin, ussil kroon oli risti üle pea. Nii kui kukehari, aga enne risti üle pää. Rästik oli see, musta-hallikirju väga suur uss oli. Küll ta vaatas ilusti silmadega mulle otsa. Väga targad silmad olid. Teised ütlesid, et hea, et sa ei hakanud teda lööma, muidu oleks ta vilistanud ja kõik teised ussid oleks sulle kallale tulnud. Sääl oli väga palju usse, iga päev nägin viisteist-kuusteist ussi.

RKM II 367, 473/4 (2) < Maarja k. - E. Tampere < Ella Kurs, 79. a. (1983).


34.

Mees ussidega kimbus


            Korra läinud mees metsa vikatilöe tarvis puud otsima. Vaadanud mees metsas ringi, aga parajat puud pole leidnud. Otsustanud lõpuks sügavamasse metsa minna. Leidnudki mees viimati paraja puu, raiunud maha ning hakanud kodu poole minema.

            Korraga näeb mees ussi tillukese punase krooniga peas. Mees oli esiteks üllatanud, kogus aga julgust ning tahtis ussi surmata, et krooni kätte saada. Mees oli nimelt kuulnud: kes ussikuninga krooni ära sööb, mõistab kõik lindude ja loomade keeled. Hiilinud mees siis ussile ligemale. Korraga sisistanud uss nii hirmsa häälega, et mehel veri peaaegu tarretama löönud. Mees katsunud, et ussist kaugemale saanud. Äkki hakanud, vististi ussikuninga hääle [peale], usse tulema. Tulnud suuri ja väikesi, siiruviirulisi ja ühevärvilisi. Mees roninud kiiresti kuuse otsa, et mitte usside ette jääda. Ussid kogunenud kõik krooniga ussi ümber, ning nüüd hakanud hirmus sisistamine pääle. Ussid kõnelnud omavahel. Mees vaadanud esiteks huviga usside tegevust, lõpuks hakanud aga väsimust tundma puu otsas istmisest. Aga maha mees ei julgenud tulla, kartnud, et ussid temale kallale tulevad.

            Alles teise päeva hommikul lahkunud ussid ühes kuningaga. Nüüd julgenud mees puu otsast maha tulla ning hakata koju minema. Luud ja liikmed olnud üsna kanged öö läbi puu otsas istumisest. Kodus jutustanud mees, kuidas ta öö metsas puu otsas pidanud usside pärast mööda saatma.

            Kuuldud umbes 35-40 aasta eest Kudina vallas.

E 84198 < Kudina v. - P. Rosanov (1933).


35.


            Seda ka ikke rääkisivad, et kes selle ussi kätte saab, ussikrooni, siis oskab kõiki lindude keeli ja... Et üks mees olevat ikke kah kätte saanu vai, selle ussikrooni, ja... [Kokk] olevat keetnu suppi ja siis [ta] ei ole ütelnu kokale. Et: "Vaata, et sa ei puudu seda ega meki seda suppi." Aga eks see kokk jälle keetnu ja üks tilk karanu, see võib olla nüüd ka muinasjutt, keele peale. Ja eks siis see, kes selle ussikrooni sai, et üks parun olevat olnu vai... No ega muud jahimehed vanasti ikke ei olnud kui parunid, ega muud ei tohtinudki ju jahis käia. Ja söönu selle supi ära ja ei [mõjunu] midagi. Aga see mees, kes [kellele supist tilk] keele pääle karass, siis see osanu kõikide linnude keelt. Jah.

            Ükskord, noh, eks rahvas olevat jälle niisuguse inimese pääle kadedad - ta kõik teab ja kõik... Ja tehnuvad ükskord [h]eenakuhja ja kuda säädnuvad kõik suured teravad asjad, [h]angud ja asjad alla, et kui ta kuhja otsast alla tuleb, et ta siis jooseb [h]angu otsa ja siis ta saab surma. Aga linnud lähnuvad üle pea ja ütelnud ikke: "Velitsed verevalajad" ja "velitsed verevalajad." Ja mees saanu aru kohe ja ütelnu kuhja otsast: "Mul kuhi valmis," et tuleb maha. Teised käsnuvad, et tule maha. Ütelnud, et: "Võtke ära säält kuhja alt, mis te pannu olete, enne ma ei tule maha." Ja nii oli siis see jälle see, et...

[Kuulaja:] Nii et pääses siis ära jälle?

- Jah, ja et see osanud siis, jah, kõikide linnude keeli. Aga kas see võib võimalik olla?! Aga noh, vanarahva jutt niiviisi ja...

RKM, Mgn. II 3714 (7) < Vara v. ja as. - M. Hiiemäe < Liine Lepik, 80 a. (1983).


Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Kohtumisi usside ja ussikuningaga
Detsember 2018
ETKNRLP
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31      

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Kohtumisi usside ja ussikuningaga Nende lugude taustaks on laialt levinud uskumused: madu ajab inimest taga ja keerab end pütivitsana rõngasse, et kiiremini edasi pääseda; madu viskub inimesele kaela; krooniga (harjaga) madu - ussikuningas vilistab oma alamad ohu puhul kokku, jne. Niisugustele uskumustele rajaneb rohkesti memoraate - kõigis neis jutustatakse arvatavalt tõestisündinud juhtumitest. Neid lugusid tekib aina juurde. Inimesi, kes väidavad, et nad on harjaga madu näinud, leidub tänapäevalgi. Viimane lugu (35) on mehest, kes ussikuninga harja söömisel imevõimed omandas. Selle võimalikkuses jutustaja siiski kahtleb, öeldes: "See võib olla nüüd ka muinasjutt. " Muistendid ussiharja sööjast on oma tegevustikult just niisugused, nagu siintoodud variandis. Ilmselt unustamise tõttu pole jutustaja maininud, kuidas härral õnnestus ussikuninga hari kätte saada (mõõgaga lüües, ratsahobusel madude eest läbi linapõllu põgenema pääsemisega). Härra annab ussikuninga harja koka kätte, ilma teda asjasse pühendamata. Kuigi kokal on keelatud toitu maitsta, omandab just kokk linnukeelte oskuse, mõistab ülelendavate lindude hoiatust ja pääseb õnnelikult surmaohust. Tekstis leiame poolikuid lauseid, kohati jääb isegi mõte ebaselgeks ja sõnu vajaka. Tegemist on helilindilt maha kirjutatud jutuga. 32. Ennem oli Amme jõgi veel süvendamata. Seal oli Krahvi auk, kus suplemas käidi. Saksad käisid suplemas. Siis seal Amme jõel oli palgiparvetus - ja kevadel tuli suurvesi kallasteni. Oli kui üks meri. Siis saadeti puid. Siis tulivad sealt Omedu mehed - palgiparvetajad, pikasäärega saapad kõhuni. Siis need rääkisid: viiskümmend ussi oli olnud. Üks mees sattunud ka sinna ja tal olnud labidas, ja ta oli neid lõpmata seal ära rehkinud ja siis olid need ussid hakanud taga ajama seal. Siis ta oli ikka saanud ära joosta. Vaata, uss viskavat sulle kas või kaela, kui ei saa ära joosta. Ja kiiresti viskavat kohe ennast edasi. RKM II 367, 64/5 (46) < Papiaru k. - M. Hiiemäe < Salmle kadedad - ta kõik teab ja kõik... Ja tehnuvad ükskord [h]eenakuhja ja kuda säädnuvad kõik suured teravad asjad, [h]angud ja asjad alla, et kui ta kuhja otsast alla tuleb, et ta siis jooseb [h]angu otsa ja siis ta saab surma. Aga linnud lähnuvad üle pea ja ütelnud ikke: "Velitsed verevalajad" ja "velitsed verevalajad. " Ja mees saanu aru kohe ja ütelnu kuhja otsast: "Mul kuhi valmis," et tuleb maha. Teised käsnuvad, et tule maha. Ütelnud, et: "Võtke ära säält kuhja alt, mis te pannu olete, enne ma ei tule maha. " Ja nii oli siis see jälle see, et... [Kuulaja:] Nii et pääses siis ära jälle? - Jah, ja et see osanud siis, jah, kõikide linnude keeli. Aga kas see võib võimalik olla?! Aga noh, vanarahva jutt niiviisi ja... RKM, Mgn. II 3714 (7) < Vara v. ja as. - M. Hiiemäe < Liine Lepik, 80 a. (1983).

Kohtumisi usside ja ussikuningaga
Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |