Põsanka traditsioon esitati UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja

Põsanka rahvamustri sümbolitega edastatakse isiklikke soove ja sõnumeid ning munasid kingitakse eeskätt ülestõusmispühal. Muul ajal kingitakse põsankat suurematel elusündmustel nagu lapse sünd, ristimine ja abiellumine.

Ukraina ja Eesti UNESCO ühistaotluse koostamise idee sündis 2017. a Ukraina ja Eesti vaimse kultuuripärandi ekspertide ning kogukondade kohtumistel esmalt Ukrainas ja seejärel Eestis. Kohtumistel ukraina kogukonna esindajatega käivitati ühiskande koostamise protsess.

„Tänapäeva Eesti ukraina kogukonnas on põsanka valmistamine elav ja oluliseks peetud rahvusliku käsitöö osa, mille üle tuntakse uhkust. Seetõttu on tore nentida, et Põsanka traditsioon aitab hoida ka kultuurisilda Eesti ja Ukraina riigi koostöös,“ ütles Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister.

Ühistaotluse koostamise protsessi koordineerisid Eesti poolt Eesti Rahvakultuuri Keskus ja UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjoni koostöös Ukraina Kultuurikeskuse, MTÜ Kultuuride Ristmik, Kultuuriministeerium ja Ukraina kogukonna esindajad Eestis.

Põsanka (pysanka) on batika meetodil kaunistatud ehk vahaga kirjutatud ukraina rahvamustritega lihavõttemuna. Põsanka traditsioon ühendab ukrainlasi ning rahvamustrites kirjutatud munade vahetamine ja kinkimine on neile olulise tähendusega.