Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Edasiandmine, levitamine

Vaimse kultuuripärandi edasiandmine tähendab, et kultuurikandjad jagavad kogukonnasiseselt formaalsel või mitteformaalsel viisil järgmiste põlvkondadega tavasid, oskusi, teadmisi ja ideid. Koos vaimse kultuuripärandiga antakse edasi ka teadmisi, mis puudutavad selle tähendust, ajalugu ja seotud väärtushinnanguid, ning seda pärandit väärtustavat suhtumist. Edasiandmine võib toimuda näiteks perekonnas, vanemalt lapsele, initsiatsiooniriituse käigus meistrilt õpipoisile või (mitte)formaalse hariduse raames õpetajalt õpilasele. Vaimsele pärandile iseloomulik põlvest põlve edasiandmine on võti selle püsimiseks elujõulisena. Edasiandmine on elava vaimse pärandi nähtuse ja kogukonna elu loomulik osa. Traditsioonilised vaimse pärandi edasiandmise protsessid, mis on sündinud kogukonnas, on enamasti keerukad ja seotud kindla kontekstiga. Need sõltuvad otseselt edasiantavast elemendist nagu ka kontekstist, ajast ja ruumist. Nende hulka kuuluvad näiteks sellised mitteformaalsed ja struktureerimata edasiandmise viisid, mille puhul noored omandavad teadmisi ja oskusi jälgides, jäljendades ning iseseisvalt tegutsedes või kogukonna ettevõtmistes osaledes. Mitteformaalsel edasiandmisel on abiks keha ja kõne. Vahetu kontakt meistri ja õpipoisi vahel moodustab osa sellest protsessist, hõlmates ka õpipoisi soovi meistrit järele aimata või midagi temast paremini teha. On olemas ka formaalsed edasiandmise viisid, nagu pikad initsiatsiooniprotsessid ja mi

Edasiandmine, levitamine

Vaimse kultuuripärandi edasiandmine tähendab, et kultuurikandjad jagavad kogukonnasiseselt formaalsel või mitteformaalsel viisil järgmiste põlvkondadega tavasid, oskusi, teadmisi ja ideid. Koos vaimse kultuuripärandiga antakse edasi ka teadmisi, mis puudutavad selle tähendust, ajalugu ja seotud väärtushinnanguid, ning seda pärandit väärtustavat suhtumist. Edasiandmine võib toimuda näiteks perekonnas, vanemalt lapsele, initsiatsiooniriituse käigus meistrilt õpipoisile või (mitte)formaalse hariduse raames õpetajalt õpilasele. Vaimsele pärandile iseloomulik põlvest põlve edasiandmine on võti selle püsimiseks elujõulisena. Edasiandmine on elava vaimse pärandi nähtuse ja kogukonna elu loomulik osa.
 

Traditsioonilised vaimse pärandi edasiandmise protsessid, mis on sündinud kogukonnas, on enamasti keerukad ja seotud kindla kontekstiga. Need sõltuvad otseselt edasiantavast elemendist nagu ka kontekstist, ajast ja ruumist. Nende hulka kuuluvad näiteks sellised mitteformaalsed ja struktureerimata edasiandmise viisid, mille puhul noored omandavad teadmisi ja oskusi jälgides, jäljendades ning iseseisvalt tegutsedes või kogukonna ettevõtmistes osaledes.

 

Mitteformaalsel edasiandmisel on abiks keha ja kõne. Vahetu kontakt meistri ja õpipoisi vahel moodustab osa sellest protsessist, hõlmates ka õpipoisi soovi meistrit järele aimata või midagi temast paremini teha. On olemas ka formaalsed edasiandmise viisid, nagu pikad initsiatsiooniprotsessid ja mitmeaastane õpipoisiaeg meistri juures. Tihti satub traditsioonilise edasiandmise katkemisel või nõrgenemisel ohtu vaimse elujõulisus. Sellises olukorras võivad formaalne ja mitteformaalne haridus olla alternatiiviks ja aidata kaasa vaimse pärandi kaitsele ja edasiandmisele.

 
Viimati uuendatud 6. augustil 2015
Edasiandmine, levitamine
November 2019
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930 

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Vaimse kultuuripärandi edasiandmine tähendab, et kultuurikandjad jagavad kogukonnasiseselt formaalsel või mitteformaalsel viisil järgmiste põlvkondadega tavasid, oskusi, teadmisi ja ideid. Koos vaimse kultuuripärandiga antakse edasi ka teadmisi, mis puudutavad selle tähendust, ajalugu ja seotud väärtushinnanguid, ning seda pärandit väärtustavat suhtumist. Edasiandmine võib toimuda näiteks perekonnas, vanemalt lapsele, initsiatsiooniriituse käigus meistrilt õpipoisile või (mitte)formaalse hariduse raames õpetajalt õpilasele. Vaimsele pärandile iseloomulik põlvest põlve edasiandmine on võti selle püsimiseks elujõulisena. Edasiandmine on elava vaimse pärandi nähtuse ja kogukonna elu loomulik osa. Traditsioonilised vaimse pärandi edasiandmise protsessid, mis on sündinud kogukonnas, on enamasti keerukad ja seotud kindla kontekstiga. Need sõltuvad otseselt edasiantavast elemendist nagu ka kontekstist, ajast ja ruumist. Nende hulka kuuluvad näiteks sellised mitteformaalsed ja struktureerimata edasiandmise viisid, mille puhul noored omandavad teadmisi ja oskusi jälgides, jäljendades ning iseseisvalt tegutsedes või kogukonna ettevõtmistes osaledes. Mitteformaalsel edasiandmisel on abiks keha ja kõne. Vahetu kontakt meistri ja õpipoisi vahel moodustab osa sellest protsessist, hõlmates ka õpipoisi soovi meistrit järele aimata või midagi temast paremini teha. On olemas ka formaalsed edasiandmise viisid, nagu pikad initsiatsiooniprotsessid ja mitmeaastane õpipoisiaeg meistri juures. Tihti satub traditsioonilise edasiandmise katkemisel või nõrgenemisel ohtu vaimse elujõulisus. Sellises olukorras võivad formaalne ja mitteformaalne haridus olla alternatiiviks ja aidata kaasa vaimse pärandi kaitsele ja edasiandmisele.

Edasiandmine, levitamine

Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |