Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Eesti rahva elulood (Merle Karusoo)

Eestlaste mõtteilma sarja lõpuloeng on pühendatud pärimusekandjatele endile ehk meie inimestele, meie rahvale. Kohtumisel räägib Merle Karusoo kogumiku "Eesti rahva elulood" loomisest ja protsessist alates Pirgu Arenduskeskuse ekspeditsioonide algusest 1987. aastal , ühenduse Eesti Elulood loomisest, elulugude kogumikest kuni loomingulise väljundini välja ehk elulugude tekstidel põhinevatest lavastustest kogutu tagasiandmiseks rahvale. Foto: Jaanus Laagriküll Merle Karusoo Merle Karusoo d võib auga nimetada Eest i dokumentalistika emaks. Ta on mäluteatri looja, kes algatas 1980. aastate lõpus Eesti elulugu de kogumise. Karusoo teater on analüüsiv, jõuline ja täpne. Kogunud inimeste mälestusi (intervjuud, päevikud, kirjad), on Merle Karusoo koondanud üksikisikute elulood, teinud nendest üldistusi ja loonud nende põhjal lavastusi. Karusoo teatri kaudu saab vaadelda ja analüüsida nii üksikikut kui ühiskonda ning seotud probleeme. Karusoo näidendites käsitletavad teemad on inimlikud, ületades rahvuspiire. Sõna saavad tavalised inimesed teemadel, millest kõvahäälselt ei räägita. Selles inimese hinge avamise protsessis toimub justkui rituaalne puhastumine väljarääkimise kaudu. Teatriteadlased on öelnud, et Karusoo on ainuke meie sotsiaal-uurimusliku teatri suuna esindaja. Merle Karusoo on pälvinud mitmeid tunnustusi ja preemiaid, sealhulgas Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemi

Eesti rahva elulood (Merle Karusoo)

Rahvakultuuri Keskuses (J. Vilmsi 55), 8. veebruar kl 17 - 19.30

 

Eestlaste mõtteilma sarja lõpuloeng on pühendatud pärimusekandjatele endile ehk meie inimestele, meie rahvale. Kohtumisel räägib Merle Karusoo kogumiku "Eesti rahva elulood" loomisest ja protsessist alates Pirgu Arenduskeskuse ekspeditsioonide algusest 1987. aastal, ühenduse Eesti Elulood loomisest, elulugude kogumikest kuni loomingulise väljundini välja ehk elulugude tekstidel põhinevatest lavastustest kogutu tagasiandmiseks rahvale.

Eesti rahva elulood (Merle Karusoo)
Foto: Jaanus Laagriküll

 

Merle Karusoo

Merle Karusood võib auga nimetada Eesti dokumentalistika emaks. Ta on mäluteatri looja, kes algatas 1980. aastate lõpus Eesti elulugude kogumise.

Karusoo teater on analüüsiv, jõuline ja täpne. Kogunud inimeste mälestusi (intervjuud, päevikud, kirjad), on Merle Karusoo koondanud üksikisikute elulood, teinud nendest üldistusi ja loonud nende põhjal lavastusi. Karusoo teatri kaudu saab vaadelda ja analüüsida nii üksikikut kui ühiskonda ning seotud probleeme.

Karusoo näidendites käsitletavad teemad on inimlikud, ületades rahvuspiire. Sõna saavad tavalised inimesed teemadel, millest kõvahäälselt ei räägita. Selles inimese hinge avamise protsessis toimub justkui rituaalne puhastumine väljarääkimise kaudu.

Teatriteadlased on öelnud, et Karusoo on ainuke meie sotsiaal-uurimusliku teatri suuna esindaja.

Merle Karusoo on pälvinud mitmeid tunnustusi ja preemiaid, sealhulgas

Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia kriitikas poliitteatriks nimetatud lavastuse „Misjonärid“ eest (2005).

 

 

 

Eesti rahva elulood (Merle Karusoo)

 

 

 

Eesti rahva elulood (Merle Karusoo)
Viimati uuendatud 6. märtsil 2018
Eesti rahva elulood (Merle Karusoo)
Mai 2019
ETKNRLP
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Eestlaste mõtteilma sarja lõpuloeng on pühendatud pärimusekandjatele endile ehk meie inimestele, meie rahvale. Kohtumisel räägib Merle Karusoo kogumiku "Eesti rahva elulood" loomisest ja protsessist alates Pirgu Arenduskeskuse ekspeditsioonide algusest 1987. aastal , ühenduse Eesti Elulood loomisest, elulugude kogumikest kuni loomingulise väljundini välja ehk elulugude tekstidel põhinevatest lavastustest kogutu tagasiandmiseks rahvale. Foto: Jaanus Laagriküll Merle Karusoo Merle Karusoo d võib auga nimetada Eest i dokumentalistika emaks. Ta on mäluteatri looja, kes algatas 1980. aastate lõpus Eesti elulugu de kogumise. Karusoo teater on analüüsiv, jõuline ja täpne. Kogunud inimeste mälestusi (intervjuud, päevikud, kirjad), on Merle Karusoo koondanud üksikisikute elulood, teinud nendest üldistusi ja loonud nende põhjal lavastusi. Karusoo teatri kaudu saab vaadelda ja analüüsida nii üksikikut kui ühiskonda ning seotud probleeme. Karusoo näidendites käsitletavad teemad on inimlikud, ületades rahvuspiire. Sõna saavad tavalised inimesed teemadel, millest kõvahäälselt ei räägita. Selles inimese hinge avamise protsessis toimub justkui rituaalne puhastumine väljarääkimise kaudu. Teatriteadlased on öelnud, et Karusoo on ainuke meie sotsiaal-uurimusliku teatri suuna esindaja. Merle Karusoo on pälvinud mitmeid tunnustusi ja preemiaid, sealhulgas Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia kriitikas poliitteatriks nimetatud lavastuse „Misjonärid“ eest (2005).

Rahvakultuuri Keskuses (J. Vilmsi 55), 8. veebruar kl 17 - 19. 30 Eesti rahva elulood (Merle Karusoo)

Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |