Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

"Eestlaste mõtteilm" sarja loeng-kohtumine novembris "Eestlaste mõtteilm" sarja loeng-kohtumine novembris

Laulmise ja pillimängu aluseks on "muusikaline mõtlemine", mis võib erinevatel inimrühmadel olla küllaltki erinev. Muusikaline mõtlemine ilmneb eelkõige helides, kuid on kohati ka sõnastatud, näiteks õpetustes või poeetilistes tekstides. Eestlaste muistne muusikaline mõtlemine kajastub vanemas suulises pärimuses, eelkõige regilaulus, kuid ka vanemas pillimuusikas. Regilaul on aastatuhandete kestel läbi põimunud Eesti aladel põliselt elanud rahva elulaadiga, looduslähedase usundiga ning keelega. Erinevate rahvaste vanemal muusikal on ka sarnaseid jooni, näiteks vajadusest muusikat mälu põhjal taasluua kasutatakse palju kordusi ja improvisatsiooni. Tänapäeval nimetatakse seoses vanema muusikaga sageli mõistet "vägi", püüdes ilmselt sõnastada helide kordumisest tekkivat sugestiivset mõju ja seost usundiga. Loengus arutleme eestlaste muusikalise mõtlemise ja selle kujunemise üle. Samuti mõtiskleme, m illised on tänapäeva elava traditsiooni seosed vanema muusika ja selle elementidega. Taive Särg. Foto: Les Wilson Taive Särg on folklorist ja etnomusikoloog, pärimus- ja rahvamuusika uurija, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur. Oma väitekirjas uuris ta regivärsi teksti ja viisi seoseid. Ta on avaldanud arvukalt artikleid rahvamuusika ja pärimusmuusika , loomest, tähendustest ja muutumisest ajas; mõisteväljade tähenduse kujunemisest; regilaulust, selle teisenemisest ja piiridest; tänapäeva elavast muusikatraditsi

"Eestlaste mõtteilm" sarja loeng-kohtumine novembris

30. okt. 2017

Taive Särg "Pärimus muusikas" 9. novembril kell 17.00 kuni 19.30 Rahvakultuuri Keskuses.

Laulmise ja pillimängu aluseks on "muusikaline mõtlemine", mis võib erinevatel inimrühmadel olla küllaltki erinev. Muusikaline mõtlemine ilmneb eelkõige helides, kuid on kohati ka sõnastatud, näiteks õpetustes või poeetilistes tekstides. Eestlaste muistne muusikaline mõtlemine kajastub vanemas suulises pärimuses, eelkõige regilaulus, kuid ka vanemas pillimuusikas. Regilaul on aastatuhandete kestel läbi põimunud Eesti aladel põliselt elanud rahva elulaadiga, looduslähedase usundiga ning keelega. Erinevate rahvaste vanemal muusikal on ka sarnaseid jooni, näiteks vajadusest muusikat mälu põhjal taasluua kasutatakse palju kordusi ja improvisatsiooni. Tänapäeval nimetatakse seoses vanema muusikaga sageli mõistet "vägi", püüdes ilmselt sõnastada helide kordumisest tekkivat sugestiivset mõju ja seost usundiga.

 

Loengus arutleme eestlaste muusikalise mõtlemise ja selle kujunemise üle. Samuti mõtiskleme, millised on tänapäeva elava traditsiooni seosed vanema muusika ja selle elementidega.

"Eestlaste mõtteilm" sarja loeng-kohtumine novembris
"Eestlaste mõtteilm" sarja loeng-kohtumine novembris
Taive Särg. Foto: Les Wilson

 

 

Taive Särg on folklorist ja etnomusikoloog, pärimus- ja rahvamuusika uurija, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur. Oma väitekirjas uuris ta regivärsi teksti ja viisi seoseid. Ta on avaldanud arvukalt artikleid rahvamuusika ja pärimusmuusikaloomest, tähendustest ja muutumisest ajas; mõisteväljade tähenduse kujunemisest; regilaulust, selle teisenemisest ja piiridest; tänapäeva elavast muusikatraditsioonist jm.

Loeng saab teoks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud loengusarja raames, mis vahendab teadmist ja tunnetust eestlaste mõttemaailma kujunemisest.

 

Eesti elujõuline tulevik sõltub meie eneseteadvusest ja teadlikkusest - kust oleme tulnud ja kas soovime ning oskame oma juuri ka edasi kanda. Kas tunneme oma kultuuri elemente ja sümboleid? Kas oleme teadlikud meie loomismüütidest ja paigaseostest? Tundes oma pärimuskultuuri elemente ja tunnetades nende väärtust meie enesepildis, suudame tasakaalukalt suhestuda tänapäevase multikultuurilise maailmaga.

Loengusarja jooksul keritakse puuna lahti eestlaste eneseteadvuse juurestik, tüvi, oksad, lehed, viljad kuni ladvani välja ehk müüdid, muistendid, usundilugu, hingepilt, keel, muusika, toit, loodusmaastikud, tavandid, tabud, eluring. Milline on see eestlasele olemuslik abstraktne puu? Millised on selle kuju, koor, lehed ja viljad ja miks just seesugused?

 

Kohvik-kohtumiste formaadis loengusari toimub kord kuus - jaanuar 2017 – veebruar 2018, Rahvakultuuri Keskuses, iga kuu teisel neljapäeval 17.00–19.30. 

Rohkem infot loengusarja kohta SIIN 

 

Lektoriteks on kultuurivaldkonna tuntud teoreetikud ja praktikud.

Kohtumistel pakutakse jutu kõrvale ka eestipärast suupoolist.

 

Loengu tasu on 15€.

 

Registreerimine teema lehel SIIN (ka lehe allservas).

 

Järgmised loengud: 

 

9. november 2017

Pärimus muusikas

Lektor Taive Särg (Eesti Kirjandusmuuseum)

 

14. detsember 2017

Eestlaste hingepildist ja muinasusundist

Lektor Mikk Sarv (Avatud Ruumi Instituut MTÜ)

 

11. jaanuar 2018

Tabud eesti kultuuriloos

Lektor Mare Kõiva (Eesti Kirjandusmuuseum)

 

8. veebruar 2018

Eesti Rahva Elulood

Lektor Merle Karusoo (lavastaja ja dokumentalist)

Loengusarja lõpuloeng

 

Loengusarja korraldab Rahvakultuuri Keskus

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Viimati uuendatud 10. nov. 2017


Eesnimi:
Perekonnanimi:*
Maakond:
Töökoht:
Amet:
Telefon:*
E-post:*
Arve maksja nimi:
Maksja täielik postiaadress:
"Eestlaste mõtteilm" sarja loeng-kohtumine novembris
November 2017
ETKNRLP
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930   

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Laulmise ja pillimängu aluseks on "muusikaline mõtlemine", mis võib erinevatel inimrühmadel olla küllaltki erinev. Muusikaline mõtlemine ilmneb eelkõige helides, kuid on kohati ka sõnastatud, näiteks õpetustes või poeetilistes tekstides. Eestlaste muistne muusikaline mõtlemine kajastub vanemas suulises pärimuses, eelkõige regilaulus, kuid ka vanemas pillimuusikas. Regilaul on aastatuhandete kestel läbi põimunud Eesti aladel põliselt elanud rahva elulaadiga, looduslähedase usundiga ning keelega. Erinevate rahvaste vanemal muusikal on ka sarnaseid jooni, näiteks vajadusest muusikat mälu põhjal taasluua kasutatakse palju kordusi ja improvisatsiooni. Tänapäeval nimetatakse seoses vanema muusikaga sageli mõistet "vägi", püüdes ilmselt sõnastada helide kordumisest tekkivat sugestiivset mõju ja seost usundiga. Loengus arutleme eestlaste muusikalise mõtlemise ja selle kujunemise üle. Samuti mõtiskleme, m illised on tänapäeva elava traditsiooni seosed vanema muusika ja selle elementidega. Taive Särg. Foto: Les Wilson Taive Särg on folklorist ja etnomusikoloog, pärimus- ja rahvamuusika uurija, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur. Oma väitekirjas uuris ta regivärsi teksti ja viisi seoseid. Ta on avaldanud arvukalt artikleid rahvamuusika ja pärimusmuusika , loomest, tähendustest ja muutumisest ajas; mõisteväljade tähenduse kujunemisest; regilaulust, selle teisenemisest ja piiridest; tänapäeva elavast muusikatraditsioonist jm. Loeng saab teoks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud loengusarja raames, mis vahendab teadmist ja tunnetust eestlaste mõttemaailma kujunemisest. Eesti elujõuline tulevik sõltub meie eneseteadvusest ja teadlikkusest - kust oleme tulnud ja kas soovime ning oskame oma juuri ka edasi kanda. Kas tunneme oma kultuuri elemente ja sümboleid? Kas oleme teadlikud meie loomismüütidest ja paigaseostest? Tundes oma pärimuskultuuri elemente ja tunnetades nende väärtust meie enesepildis, suudame tasakaalukalt suhestuda tänapäevase mukem infot loengusarja kohta   SIIN     Lektoriteks on kultuurivaldkonna tuntud teoreetikud ja praktikud. Kohtumistel pakutakse jutu kõrvale ka  eestipärast suupoolist.   Loengu tasu on 15€.   Registreerimine teema lehel SIIN (ka lehe allservas).   Järgmised loengud:    9. november 2017 Pärimus muusikas Lektor  Taive Särg  (Eesti Kirjandusmuuseum)   14. detsember 2017 Eestlaste hingepildist ja muinasusundist Lektor  Mikk Sarv  (Avatud Ruumi Instituut MTÜ)   11. jaanuar 2018 Tabud eesti kultuuriloos Lektor  Mare Kõiva  (Eesti Kirjandusmuuseum)   8. veebruar 2018 Eesti Rahva Elulood Lektor  Merle Karusoo  (lavastaja ja dokumentalist) Loengusarja lõpuloeng   Loengusarja korraldab Rahvakultuuri Keskus Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Taive Särg "Pärimus muusikas" 9. novembril kell 17. 00 kuni 19. 30 Rahvakultuuri Keskuses. "Eestlaste mõtteilm" sarja loeng-kohtumine novembris

"Eestlaste mõtteilm" sarja loeng-kohtumine novembris
Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |