Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Eksitaja

Eksitaja Metsas magajat tülitab enamasti metshaldjas, seda juhul, kui teadmatusest tema teerajale magama heidetakse. Haldja jälgedele sattunu võib tuttavas paigas - oma kodu lähedal metsas, heinamaal või koplis ära eksida. Eksimise põhjustajat nimetatakse eksitajaks. Looduses on piiritähiseid, millega metsaolendid arvestavad (mingi kraav, aed, kivi), kuid inimene ei tea seda. See tuleb ilmsiks siis, kui tahetakse üle kraavi minna, kuid ei saa - mingi imelik jõud nagu hoiaks kinni, või kui hoolimata oma tahtest jõutakse juba kolmandat korda ikka ühe ja sama kivi juurde. Eksitajast ning veel enam eksimisest loodusmaastikus on paljudel isiklikke kogemusi, neist räägitakse nagu mistahes põnevatest elujuhtumustest (110; 111). Kuna niisugused jutud põhinevad iseenda poolt kogetul ja kogetu hästi meeles püsib, pole karta, et need niipea ununevad. Kuulajale on sellised mälestusjutud seda huvitavamad, mida ilmekamalt õnnestub eksinu peataolekut kirjeldada. 109. Kaiavere vallas vasta Elistvere piiri on Kaiavere vallas Piiri talu. Piiri talu heina[maa] peal peab olema eksitaja. Kui keegi on selle lageda heinamaa peal ära eksinud, see astugu kolm sammu tagasi, siis peab saama õiget teed edasi minna. Ühekorra läinud üks mees linna minema, saanud piiriheina[maa] peale, enam põle mees saanud hobesega piiriheinamaalt ära minna. Mees tagandan hobest kolm sammu tagasi, saanud edasi minna. Tõisel pääval vaadanud mees neid jälgi järele, kus tema ära ek
 

Eksitaja


            Metsas magajat tülitab enamasti metshaldjas, seda juhul, kui teadmatusest tema teerajale magama heidetakse. Haldja jälgedele sattunu võib tuttavas paigas - oma kodu lähedal metsas, heinamaal või koplis ära eksida. Eksimise põhjustajat nimetatakse eksitajaks. Looduses on piiritähiseid, millega metsaolendid arvestavad (mingi kraav, aed, kivi), kuid inimene ei tea seda. See tuleb ilmsiks siis, kui tahetakse üle kraavi minna, kuid ei saa - mingi imelik jõud nagu hoiaks kinni, või kui hoolimata oma tahtest jõutakse juba kolmandat korda ikka ühe ja sama kivi juurde.

            Eksitajast ning veel enam eksimisest loodusmaastikus on paljudel isiklikke kogemusi, neist räägitakse nagu mistahes põnevatest elujuhtumustest (110; 111). Kuna niisugused jutud põhinevad iseenda poolt kogetul ja kogetu hästi meeles püsib, pole karta, et need niipea ununevad. Kuulajale on sellised mälestusjutud seda huvitavamad, mida ilmekamalt õnnestub eksinu peataolekut kirjeldada.


109.


            Kaiavere vallas vasta Elistvere piiri on Kaiavere vallas Piiri talu. Piiri talu  heina[maa] peal peab olema eksitaja. Kui keegi on selle lageda heinamaa peal ära eksinud, see astugu kolm sammu tagasi, siis peab saama õiget teed edasi minna.

            Ühekorra läinud üks mees linna minema, saanud piiriheina[maa] peale, enam põle mees saanud hobesega piiriheinamaalt ära minna. Mees tagandan hobest kolm sammu tagasi, saanud edasi minna. Tõisel pääval vaadanud mees neid jälgi järele, kus tema ära eksinud. Hobese ja ree jälled olnud rata[stringi] kõik heinamaa peal.

H I 2, 444/5 (24) < Maarja-Magdaleena khk. - M. Pool (1889).


110.


            Oli nisukene lugu. Kolhoosi aeg tegin heina. Ja ma lähen sedasama teed kraavini ja lähen sealt põõsaste vahelt läbi. Ja ma käisin kolm korda ära, ja ma ei saanud üle sellest kraavist minna. Ma ei tea, kes mu ära ajas. Räägitakse, et võibolla sõja aeg oli kedagi sinna maetud.

RKM II 368, 313 (4) < Hundi k. - T. Tammo < Linda Lusti, 71 a. (1983).


111.


            Mina olen siin metsas ära eksinud. Lapsest saadik olen siin metsas sõtkunud, aga näe, nüüd vanastpeast läksin ära. Ja kõik võõras, puud ja põõsad ja - pole eluilmas niisugust näinud, nii muudab ära.

            Ennem oli mul ka ükskord niisugune lugu. Mõisas oli papistitund, ja ema läks papistitunnile ja me läksime metsa kaski tooma. Ja kõnnime ja kõnnime ja metsast välja ei saa, ja keerutad ja keerutad ja edasi ei saa, ikka sammasse kohta tuled. Ja üks kollane ubadega [täpiline] koer oli siis siin, see haugatas. Ja niipea kui see haugatas, nii tulid silmad lahti ja olimegi seal metsa veeres, ei olnud kuigi kaugel.

            Ja siis tulime sealt nende kaskedega ja teised juba tulid papistitunnist tagasi, ja isa, kadunud, veel riidles: "Kos te hulkusite kogu aja!" No kos me käisime! Me seletasime ära siis ja ta jäi uskuma küll. Rääkis oma juhtumise ka, et tema olla tulnud mööda sood ja läinud teed mööda, tuntud tee nagu alati - ja korraga ei saagi, lähed ja lähed ühe ja sellesama koha peale. Ja hulka aega nii. Jahe öö ka olnud... Ja siis ühekorraga nagu läinud silmad lahti, kuskilt nagu tuli paistnud või.

RKM II 367, 55/7 (35) < Papiaru k. - M. Hiiemäe < Salme Põdra, sünd. 1905. a. (1983).

Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Eksitaja
Juuli 2019
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031    

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Eksitaja Metsas magajat tülitab enamasti metshaldjas, seda juhul, kui teadmatusest tema teerajale magama heidetakse. Haldja jälgedele sattunu võib tuttavas paigas - oma kodu lähedal metsas, heinamaal või koplis ära eksida. Eksimise põhjustajat nimetatakse eksitajaks. Looduses on piiritähiseid, millega metsaolendid arvestavad (mingi kraav, aed, kivi), kuid inimene ei tea seda. See tuleb ilmsiks siis, kui tahetakse üle kraavi minna, kuid ei saa - mingi imelik jõud nagu hoiaks kinni, või kui hoolimata oma tahtest jõutakse juba kolmandat korda ikka ühe ja sama kivi juurde. Eksitajast ning veel enam eksimisest loodusmaastikus on paljudel isiklikke kogemusi, neist räägitakse nagu mistahes põnevatest elujuhtumustest (110; 111). Kuna niisugused jutud põhinevad iseenda poolt kogetul ja kogetu hästi meeles püsib, pole karta, et need niipea ununevad. Kuulajale on sellised mälestusjutud seda huvitavamad, mida ilmekamalt õnnestub eksinu peataolekut kirjeldada. 109. Kaiavere vallas vasta Elistvere piiri on Kaiavere vallas Piiri talu. Piiri talu heina[maa] peal peab olema eksitaja. Kui keegi on selle lageda heinamaa peal ära eksinud, see astugu kolm sammu tagasi, siis peab saama õiget teed edasi minna. Ühekorra läinud üks mees linna minema, saanud piiriheina[maa] peale, enam põle mees saanud hobesega piiriheinamaalt ära minna. Mees tagandan hobest kolm sammu tagasi, saanud edasi minna. Tõisel pääval vaadanud mees neid jälgi järele, kus tema ära eksinud. Hobese ja ree jälled olnud rata[stringi] kõik heinamaa peal. H I 2, 444/5 (24) < Maarja-Magdaleena khk. - M. Pool (1889). 110. Oli nisukene lugu. Kolhoosi aeg tegin heina. Ja ma lähen sedasama teed kraavini ja lähen sealt põõsaste vahelt läbi. Ja ma käisin kolm korda ära, ja ma ei saanud üle sellest kraavist minna. Ma ei tea, kes mu ära ajas. Räägitakse, et võibolla sõja aeg oli kedagi sinna maetud. RKM II 368, 313 (4) < Hundi k. - T. Tammo < Linda Lusti, 71 a. (1983). 111. Mina olen siin metsas ära eksinud. Lapsest saadikkka sammasse kohta tuled. Ja üks kollane ubadega [täpiline] koer oli siis siin, see haugatas. Ja niipea kui see haugatas, nii tulid silmad lahti ja olimegi seal metsa veeres, ei olnud kuigi kaugel.             Ja siis tulime sealt nende kaskedega ja teised juba tulid papistitunnist tagasi, ja isa, kadunud, veel riidles: "Kos te hulkusite kogu aja!" No kos me käisime! Me seletasime ära siis ja ta jäi uskuma küll. Rääkis oma juhtumise ka, et tema olla tulnud mööda sood ja läinud teed mööda, tuntud tee nagu alati - ja korraga ei saagi, lähed ja lähed ühe ja sellesama koha peale. Ja hulka aega nii. Jahe öö ka olnud... Ja siis ühekorraga nagu läinud silmad lahti, kuskilt nagu tuli paistnud või. RKM II 367, 55/7 (35) < Papiaru k. - M. Hiiemäe < Salme Põdra, sünd. 1905. a. (1983).

Eksitaja
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |