Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Esiletõstmine, esitlemine, tunnustamine

Teadlikkuse tõstmine aitab juhtida tähelepanu vaimse kultuuripärandi väärtusele ning meetmetele, mis on vajalikud selle elujõulisuse tagamiseks, kuid ei ole kunagi eesmärk omaette. Teadlikkuse tõstmises saavad osaleda nii riik, meedia, haridustöötajad, erasektor, kultuurikandjad kui ka teised huvigrupid. Peamine moodus teadlikkuse tõstmiseks on vaimse pärandi nähtavuse suurendamine - eriti massiteabekanalites ja kultuuriasutustes asjaomaste kogukondade osalusel -, kasvatamaks austust ja hoolimist. Nii võivad ka kogukonnaliikmed, kelle jaoks nende endi pärand on tihti iseenesestmõistetav, seda enam hindama hakata. Kui kogukonnad, rühmad ja üksikisikud kogevad, kuidas nende pärandit massimeediakanalites, festivalidel ja haridussüsteemis austusega esitletakse, võib seegi toetada vaimse pärandi elujõulisust. Teadlikkuse tõstmine kogukondades - eriti noorte kogukonnaliikmete hulgas - on tihti eelduseks nende aktiivsele osalusele vaimse pärandi kaitsmises. Poliitikakujundajate ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine võib suurendada vaimse pärandi tõsiseltvõetavust nende silmis, mõjutada sellesse valdkonda vajalikke ressursse suunama või vaimse pärandi kaitsmiseks sobivaid tingimusi looma. Teadlikkuse tõstmisel on oluline roll vaimse pärandi edendamisel ja esiletõstmisel eesmärgiga suurendada sellele eri kogukondades omistatavat väärtust, kuid mitte püüdes seda muuta, parandada või täiustada. Esiletõstmine tähendab positiivse avaliku tähelepanu

Esiletõstmine, esitlemine, tunnustamine

Teadlikkuse tõstmine aitab juhtida tähelepanu vaimse kultuuripärandi väärtusele ning meetmetele, mis on vajalikud selle elujõulisuse tagamiseks, kuid ei ole kunagi eesmärk omaette. Teadlikkuse tõstmises saavad osaleda nii riik, meedia, haridustöötajad, erasektor, kultuurikandjad kui ka teised huvigrupid.

Peamine moodus teadlikkuse tõstmiseks on vaimse pärandi nähtavuse suurendamine - eriti massiteabekanalites ja kultuuriasutustes asjaomaste kogukondade osalusel -, kasvatamaks austust ja hoolimist. Nii võivad ka kogukonnaliikmed, kelle jaoks nende endi pärand on tihti iseenesestmõistetav, seda enam hindama hakata. Kui kogukonnad, rühmad ja üksikisikud kogevad, kuidas nende pärandit massimeediakanalites, festivalidel ja haridussüsteemis austusega esitletakse, võib seegi toetada vaimse pärandi elujõulisust. Teadlikkuse tõstmine kogukondades - eriti noorte kogukonnaliikmete hulgas - on tihti eelduseks nende aktiivsele osalusele vaimse pärandi kaitsmises. Poliitikakujundajate ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine võib suurendada vaimse pärandi tõsiseltvõetavust nende silmis, mõjutada sellesse valdkonda vajalikke ressursse suunama või vaimse pärandi kaitsmiseks sobivaid tingimusi looma.

Teadlikkuse tõstmisel on oluline roll vaimse pärandi edendamisel ja esiletõstmisel eesmärgiga suurendada sellele eri kogukondades omistatavat väärtust, kuid mitte püüdes seda muuta, parandada või täiustada. Esiletõstmine tähendab positiivse avaliku tähelepanu tõmbamist vaimsele pärandile. Edendamine tähendab vaimse pärandi ja selle olulisuse esiletõstmist nii asjaomases kogukonnas kui ka ühiskonnas laiemalt; see ei tähenda näiteks pärandile uute elementide lisamist, selle täiustamist või sisu muutmist (näiteks folkloori etendamisel).
Austus vaimse pärandi vastu tähendab, et mõistetakse selle olulisust ja väärtust antud kultuurikontekstis ning hinnatakse selle rolli asjaomases kogukonnas. Elava pärandi elujõulisus on ohus, kui avalikkus, poliitiline, haridus- või usudiskursus või kogukonnaliikmed ise ei pööra sellele tähelepanu või ei väärtusta seda piisavalt. Vastastikune austus ja vaimse pärandi väärtustamine on pärandi õitsengu ja järjepidevuse eelduseks ning kuuluvad seega konventsiooni eesmärkide hulka. Vaimse pärandi üldine tunnustamine ja edendamine hõlmab ka seda, et pärandikandjaid kujutatakse (näiteks meedias ja hariduses) lugupidamisega ning et selleks luuakse soodsad tingimused.

Kindlustamaks, et vaimsesse pärandisse mitte ainult ei suhtuta austusega, vaid seda ka väärtustatakse, tuleb töötada selle nimel, et tõuseks teadlikkus vaimse pärandi kultuurilisest, sotsiaalsest ja ajaloolisest tähtsusest, selle eri funktsioonidest ning tähendusest inspiratsiooni- ja loovuse allikana. Seda olulisem on tõsta esile vaimses pärandis peituvaid võimalusi siis, kui kogukonna noorimaid liikmeid innustatakse vanemate jälgedes käima.
Viimati uuendatud 6. augustil 2015
Esiletõstmine, esitlemine, tunnustamine
November 2019
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930 

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Teadlikkuse tõstmine aitab juhtida tähelepanu vaimse kultuuripärandi väärtusele ning meetmetele, mis on vajalikud selle elujõulisuse tagamiseks, kuid ei ole kunagi eesmärk omaette. Teadlikkuse tõstmises saavad osaleda nii riik, meedia, haridustöötajad, erasektor, kultuurikandjad kui ka teised huvigrupid. Peamine moodus teadlikkuse tõstmiseks on vaimse pärandi nähtavuse suurendamine - eriti massiteabekanalites ja kultuuriasutustes asjaomaste kogukondade osalusel -, kasvatamaks austust ja hoolimist. Nii võivad ka kogukonnaliikmed, kelle jaoks nende endi pärand on tihti iseenesestmõistetav, seda enam hindama hakata. Kui kogukonnad, rühmad ja üksikisikud kogevad, kuidas nende pärandit massimeediakanalites, festivalidel ja haridussüsteemis austusega esitletakse, võib seegi toetada vaimse pärandi elujõulisust. Teadlikkuse tõstmine kogukondades - eriti noorte kogukonnaliikmete hulgas - on tihti eelduseks nende aktiivsele osalusele vaimse pärandi kaitsmises. Poliitikakujundajate ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine võib suurendada vaimse pärandi tõsiseltvõetavust nende silmis, mõjutada sellesse valdkonda vajalikke ressursse suunama või vaimse pärandi kaitsmiseks sobivaid tingimusi looma. Teadlikkuse tõstmisel on oluline roll vaimse pärandi edendamisel ja esiletõstmisel eesmärgiga suurendada sellele eri kogukondades omistatavat väärtust, kuid mitte püüdes seda muuta, parandada või täiustada. Esiletõstmine tähendab positiivse avaliku tähelepanu tõmbamist vaimsele pärandile. Edendamine tähendab vaimse pärandi ja selle olulisuse esiletõstmist nii asjaomases kogukonnas kui ka ühiskonnas laiemalt; see ei tähenda näiteks pärandile uute elementide lisamist, selle täiustamist või sisu muutmist (näiteks folkloori etendamisel). Austus vaimse pärandi vastu tähendab, et mõistetakse selle olulisust ja väärtust antud kultuurikontekstis ning hinnatakse selle rolli asjaomases kogukonnas. Elava pärandi elujõulisus on ohus, kui avalikkus, poliitiline, haridus- või usudiskursus või kogukonnaliikiikmed ise ei pööra sellele tähelepanu või ei väärtusta seda piisavalt. Vastastikune austus ja vaimse pärandi väärtustamine on pärandi õitsengu ja järjepidevuse eelduseks ning kuuluvad seega konventsiooni eesmärkide hulka. Vaimse pärandi üldine tunnustamine ja edendamine hõlmab ka seda, et pärandikandjaid kujutatakse (näiteks meedias ja hariduses) lugupidamisega ning et selleks luuakse soodsad tingimused. Kindlustamaks, et vaimsesse pärandisse mitte ainult ei suhtuta austusega, vaid seda ka väärtustatakse, tuleb töötada selle nimel, et tõuseks teadlikkus vaimse pärandi kultuurilisest, sotsiaalsest ja ajaloolisest tähtsusest, selle eri funktsioonidest ning tähendusest inspiratsiooni- ja loovuse allikana. Seda olulisem on tõsta esile vaimses pärandis peituvaid võimalusi siis, kui kogukonna noorimaid liikmeid innustatakse vanemate jälgedes käima.

Esiletõstmine, esitlemine, tunnustamine

Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |