Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päev Tallinna Ülikoolis

2018. aastal tähistatakse Euroopas kultuuripärandi aastat. 2018. aasta valik kultuuripärandi aastaks on sümboolne – möödub 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest. Pärandit vaadatakse laialt (materiaalne, vaimne, digitaalne), avarate seostega (kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, pärand kui kaasaegse loometegevuse ja innovatsiooni allikas) ja valdkondade vahelisena. Oluline on mõistmine, et vaimne kultuuripärand pole tolmune ja minevikust, vaid saab olla kaasaegne, trendikas ja inspireeriv. Tähtis on teadvustada, et elav pärand on oluline meie kõigi elus just siin ja praegu ning muutub koos inimeste ja oludega. Vaimset kultuuripärandit antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale, seda loovad kogukonnad ja rühmad pidevalt uuesti, mõjutatuna oma keskkonnast, loodusest ja ajaloost. Vaimne kultuuripärand annab neile identiteedi ja järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi ka kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust. Vaimse kultuuripärandi päeva eesmärk on: Innustada elavat kultuuripärandit väärtustama - märkama, mõtestama ja edasi andma. Teadlikkuse suurendamine meie rikkalikust elavast pärandist, selle eripärast ja kasutamise võimalustest tänases ühiskonnas, tutvustades vaimset kultuuripärandit UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ning Eesti vaimse kultuuripärandi kaudu. Vaimse kultuuripärandi päeva sisu Tallinna Ülikoolis: Kultuuripärandi päev

Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päev Tallinna Ülikoolis

8. märtsil algusega kell 10.00 tähistatakse Tallinna Ülikoolis Euroopa kultuuripärandi aastale 2018 pühendatud Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päeva, kus astuvad üles kultuuripärandi eksperdid Tallinna Ülikoolist, Rahvakultuuri Keskusest ning seto, võro ja kihnu kultuuriruumidest.

2018. aastal tähistatakse Euroopas kultuuripärandi aastat. 2018. aasta valik kultuuripärandi aastaks on sümboolne – möödub 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest. Pärandit vaadatakse laialt (materiaalne, vaimne, digitaalne), avarate seostega (kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, pärand kui kaasaegse loometegevuse ja innovatsiooni allikas) ja valdkondade vahelisena.

 

Oluline on mõistmine, et vaimne kultuuripärand pole tolmune ja minevikust, vaid saab olla kaasaegne, trendikas ja inspireeriv. Tähtis on teadvustada, et elav pärand on oluline meie kõigi elus just siin ja praegu ning muutub koos inimeste ja oludega.

 

Vaimset kultuuripärandit antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale, seda loovad kogukonnad ja rühmad pidevalt uuesti, mõjutatuna oma keskkonnast, loodusest ja ajaloost. Vaimne kultuuripärand annab neile identiteedi ja järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi ka kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust.

 

Vaimse kultuuripärandi päeva eesmärk on:

  • Innustada elavat kultuuripärandit väärtustama - märkama, mõtestama ja edasi andma.
  • Teadlikkuse suurendamine meie rikkalikust elavast pärandist, selle eripärast ja kasutamise võimalustest tänases ühiskonnas, tutvustades vaimset kultuuripärandit UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ning Eesti vaimse kultuuripärandi kaudu.

Vaimse kultuuripärandi päeva sisu Tallinna Ülikoolis:

 

Kultuuripärandi päeval Tallinna Ülikoolis tutvustatakse UNESCO kultuuripärandi esindusnimistusse kuuluvat Eesti kultuuripärandit – seto leelot, Kihnu kultuuriruumi, Vana-Võromaa suitsusaunatraditsiooni.

 

Vaimsest kultuuripärandist räägib Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päeval Euroopa kultuuripärandi aasta Eesti juhtnõukogu liige Marju Kõivupuu Tallinna Ülikoolist. Päevaga on seotud ka Kõivupuu juhitav ELU projekt "Märka pärandit linnas ja maastikul".

 

Elvi Nassar Eesti Vabaõhumuuseumist, kes on seto pärimuse ekspert, räägib UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluvast seto leelost.

 

Kas saame rääkida ühisest Euroopa kultuuripärandist UNESCO nimistus olevate näidete alusel? Milline on riikide ülene kultuuripärand? Nii kutsub kaasa mõtlema Epp Tamm Rahvakultuuri Keskusest.

 

Kihnu kultuuriruumis toimuvast annab ülevaate Mare Mätas, Kihnu kultuuriruumi esindaja, SA Kihnu Kultuuriruumi eestvedaja.

 

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust, Haabja ehitamisest Soomaal kihnu troi kudumiseni, räägib Leelo Viita Rahvakultuuri Keskusest.

 

UNESCO nimekirja kuuluvast Võromaa suitsusaunatraditsioonist kõneleb Eda Veeroja, kes on  suitsusauna propageerija ja Mooska talu perenaine.

 Vaimse kultuuripärandi päev Tallinna Ülikoolis toimub 8. märtsil algusega kell 10 ruumis M-225. Üritust viivad läbi Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakond koostöös pärimuskultuuri spetsialist Ene Lukka-Jegikjani ja Tallinna Ülikooliga.

 

Kontaktisikud: Leelo Viita (, 58507506), Ene Lukka-Jegikjan (, 56240043), Marju Kõivupuu (, 5098658)

Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päev Tallinna Ülikoolis

Päevakava

 

10.00 Sissejuhatus

 

10.15 – 10.45 Vaimsest kultuuripärandist. Euroopa kultuuripärandi aasta Eesti juhtnõukogu liige Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool). Päevaga on seotud ka Kõivupuu juhitav ELU projekt “Märka pärandit linnas ja maastikul”

 

10.45 – 11.15 Seto leelo – Elvi Nassar (seto pärimuse ekspert, Eesti Vabaõhumuuseum)

 

11.15 – 11.45 Kas me saame rääkida ühisest Euroopa kultuuripärandist UNESCO nimistus olevate näidete alusel? Milline on riikide ülene kultuuripärand? Epp Tamm (Rahvakultuuri Keskus)

 

11.45-12.15 Paus

 

12.15 – 12.45 Kihnu kultuuriruum. Mare Mätas (Kihnu kultuuriruumi esindaja, SA Kihnu Kultuuriruumi eestvedaja)

 

12.45 – 13.15 Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu – Haabja ehitamisest Soomaal kihnu troi kudumiseni. Leelo Viita (Rahvakultuuri Keskus)

 

13.15 – 13.45 Võromaa suitsusaunatraditsioon. Eda Veeroja (suitsusauna propageerija, Mooska talu perenaine)

 

13.45 – 14.00 Kokkuvõte

 

Moderaatorid: Ene Lukka-Jegikjan ja üliõpilased

 

png Vaimse kultuuripärandi päev Tallinna Ülikoolis - kava plakat (.png 3,0Mb).

Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päev Tallinna Ülikoolis
Viimati uuendatud 6. märtsil 2018
Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päev Tallinna Ülikoolis
Jaanuar 2019
ETKNRLP
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031   

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusmeetmete osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

2018. aastal tähistatakse Euroopas kultuuripärandi aastat. 2018. aasta valik kultuuripärandi aastaks on sümboolne – möödub 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest. Pärandit vaadatakse laialt (materiaalne, vaimne, digitaalne), avarate seostega (kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, pärand kui kaasaegse loometegevuse ja innovatsiooni allikas) ja valdkondade vahelisena. Oluline on mõistmine, et vaimne kultuuripärand pole tolmune ja minevikust, vaid saab olla kaasaegne, trendikas ja inspireeriv. Tähtis on teadvustada, et elav pärand on oluline meie kõigi elus just siin ja praegu ning muutub koos inimeste ja oludega. Vaimset kultuuripärandit antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale, seda loovad kogukonnad ja rühmad pidevalt uuesti, mõjutatuna oma keskkonnast, loodusest ja ajaloost. Vaimne kultuuripärand annab neile identiteedi ja järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi ka kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust. Vaimse kultuuripärandi päeva eesmärk on: Innustada elavat kultuuripärandit väärtustama - märkama, mõtestama ja edasi andma. Teadlikkuse suurendamine meie rikkalikust elavast pärandist, selle eripärast ja kasutamise võimalustest tänases ühiskonnas, tutvustades vaimset kultuuripärandit UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ning Eesti vaimse kultuuripärandi kaudu. Vaimse kultuuripärandi päeva sisu Tallinna Ülikoolis: Kultuuripärandi päeval Tallinna Ülikoolis tutvustatakse UNESCO kultuuripärandi esindusnimistusse kuuluvat Eesti kultuuripärandit – seto leelot, Kihnu kultuuriruumi, Vana-Võromaa suitsusaunatraditsiooni. Vaimsest kultuuripärandist räägib Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päeval Euroopa kultuuripärandi aasta Eesti juhtnõukogu liige Marju Kõivupuu Tallinna Ülikoolist. Päevaga on seotud ka Kõivupuu juhitav ELU projekt "Märka pärandit linnas ja maastikul". Elvi Nassar Eesti Vabaõhumuuseumist, kes on seto pärimuse ekspert, räägib UNESCO vaimse kultuuo pärimuse ekspert, Eesti Vabaõhumuuseum)   11. 15 – 11. 45 Kas me saame rääkida ühisest Euroopa kultuuripärandist UNESCO nimistus olevate näidete alusel? Milline on riikide ülene kultuuripärand? Epp Tamm (Rahvakultuuri Keskus)   11. 45-12. 15 Paus   12. 15 – 12. 45 Kihnu kultuuriruum. Mare Mätas (Kihnu kultuuriruumi esindaja, SA Kihnu Kultuuriruumi eestvedaja)   12. 45 – 13. 15 Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu – Haabja ehitamisest Soomaal kihnu troi kudumiseni. Leelo Viita (Rahvakultuuri Keskus)   13. 15 – 13. 45 Võromaa suitsusaunatraditsioon. Eda Veeroja (suitsusauna propageerija, Mooska talu perenaine)   13. 45 – 14. 00 Kokkuvõte   Moderaatorid: Ene Lukka-Jegikjan ja üliõpilased    Vaimse kultuuripärandi päev Tallinna Ülikoolis - kava plakat (. png 3,0Mb).

8. märtsil algusega kell 10. 00 tähistatakse Tallinna Ülikoolis Euroopa kultuuripärandi aastale 2018 pühendatud Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päeva, kus astuvad üles kultuuripärandi eksperdid Tallinna Ülikoolist, Rahvakultuuri Keskusest ning seto, võro ja kihnu kultuuriruumidest. Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päev Tallinna Ülikoolis

Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |