Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Halltõbi

Halltõbi Malaariahaiguse rahvakeelsed nimetused on halltõbi, hall, külmtõbi, viluhaigus, Põhja-Tartumaal ork (hor'k). Sama kavalusega - juuksekarva vms. näol pudrulusikasse pugedes püüab haigusvaim inimese kehasse pääseda ka lõunapoolsete rahvaste muistendites. Teine siintoodud tekst näib kooliõpetaja Artisel olevat üles kirjutatud malaariat põdenud Kustavi-nimelise mehe meenutuse järgi. Jutuke algab ja lõpeb kolmandas isikus, Kustavi kohta öeldakse "tema". Lõik haiguse ärapeletamisest on aga jäetud esimesse isikusse, nii nagu Kustav seda rääkis. Mina-vormis jutustamine lisab esitusele ilmekust ja vahetust. On lugusid, mida jutuvestjad mitmetel põhjustel eelistavadki esitada nii, nagu oleks kõik nende endiga juhtunud. 121. Vanass käänud ork (külmtõbi) inimese näul rahva kallal. Kellele piäle tullud, sedä vaevanud, kas vai eluke jäägu. Ühekõrra lähnud üks vanamiis metsä rehävarsi tuuma, kuullud äkitse jutujõminat. Vanamiis lähnud ühe tugeva puu varju ja kuulanud siäl. Kaks meästerahvass tullud jutuga tämä ligitälle, jäänud sinna seismä ja pidänud arvu, kohepuole kumbki minnä. Tõene üelnud tõesele: "Mina lähän sinna tõesele talule, siäl one nuur nuorik, sii kiätäb jahuputru ja paneb võid silmä, võtab ise kõegepialt, mina lähän selle esimese lusikatäiega tämäle sisse. " Ja akanud siis mõlemad minemä ja lubanud jälle kahe nädälä päräss sellesama kõha piäle metsa tõenetõiss vaatama tulla. Vanamiis lähnud kodu, nuorik
 

Halltõbi


            Malaariahaiguse rahvakeelsed nimetused on halltõbi, hall, külmtõbi, viluhaigus, Põhja-Tartumaal ork (hor'k). Sama kavalusega - juuksekarva vms. näol pudrulusikasse pugedes püüab haigusvaim inimese kehasse pääseda ka lõunapoolsete rahvaste muistendites.

            Teine siintoodud tekst näib kooliõpetaja Artisel olevat üles kirjutatud malaariat põdenud Kustavi-nimelise mehe meenutuse järgi. Jutuke algab ja lõpeb kolmandas isikus, Kustavi kohta öeldakse "tema". Lõik haiguse ärapeletamisest on aga jäetud esimesse isikusse, nii nagu Kustav seda rääkis. Mina-vormis jutustamine lisab esitusele ilmekust ja vahetust. On lugusid, mida jutuvestjad mitmetel põhjustel eelistavadki esitada nii, nagu oleks kõik nende endiga juhtunud.


121.


            Vanass käänud ork (külmtõbi) inimese näul rahva kallal. Kellele piäle tullud, sedä vaevanud, kas vai eluke jäägu. Ühekõrra lähnud üks vanamiis metsä rehävarsi tuuma, kuullud äkitse jutujõminat. Vanamiis lähnud ühe tugeva puu varju ja kuulanud siäl. Kaks meästerahvass tullud jutuga tämä ligitälle, jäänud sinna seismä ja pidänud arvu, kohepuole kumbki minnä. Tõene üelnud tõesele: "Mina lähän sinna tõesele talule, siäl one nuur nuorik, sii kiätäb jahuputru ja paneb võid silmä, võtab ise kõegepialt, mina lähän selle esimese lusikatäiega tämäle sisse." Ja akanud siis mõlemad minemä ja lubanud jälle kahe nädälä päräss sellesama kõha piäle metsa tõenetõiss vaatama tulla.

            Vanamiis lähnud kodu, nuorik kiitnud jahuputru ja hakanud ise kõege enne süümä. Vanamiis toonud ühe vana tühjä piimäpütiku (lähkri) ja võtnud nuoriku käess esimese lusikatäie, lasnud sina pütiku sisse, löönud punni kõvass piäle ja riputanud pütiku parte külge. Aga igäkõrd, kui orkal raputamise aeg tullud, raputanud ta pütikut nii kõvass, kas vai puruks.

            Kui kaks nädäläd müüdä lähnud, siis võtnud vanamiis pütikul punni piält ärä, lähnud ise metsa kuulama. Kaks orka tullud kua metsä sellesamma vana kõha piäle, tõene ollud õege tugev ja priske, tõene õege muss ja lahja. Tugev üelnud: "Aga küll minul õli üvä elu, aga kos sina õled õllud, kui nii õtsa õled jäänud?" Lahja üelnud vasta: "Jah, mes ma vaene pidin tegema, minu õmal põllud muud kui paljad luud."

H II 28, 786/7 (2) < Saare v. - G. Puus (1891).


122.


            Kui mees Kustav veike oli, siis tuli ork tema kallale. Mõtlen, mis ma teen? Võtsin paar vihta ja panin sängi veere alla. Ork oli kallal. Mina pistsin vihad põlema ja ise kisendama: "Saun põleb, saun põleb!" Tõised karasid ülesse (öösel) ja kustutasid vihad ära.

            Sestsaadik hirmus ork Kustavi kallalt ära.

H II 28, 367 (2) < Pataste v., Kaiavere k. - A. Artis (1888).

Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Halltõbi
September 2019
ETKNRLP
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30      

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Halltõbi Malaariahaiguse rahvakeelsed nimetused on halltõbi, hall, külmtõbi, viluhaigus, Põhja-Tartumaal ork (hor'k). Sama kavalusega - juuksekarva vms. näol pudrulusikasse pugedes püüab haigusvaim inimese kehasse pääseda ka lõunapoolsete rahvaste muistendites. Teine siintoodud tekst näib kooliõpetaja Artisel olevat üles kirjutatud malaariat põdenud Kustavi-nimelise mehe meenutuse järgi. Jutuke algab ja lõpeb kolmandas isikus, Kustavi kohta öeldakse "tema". Lõik haiguse ärapeletamisest on aga jäetud esimesse isikusse, nii nagu Kustav seda rääkis. Mina-vormis jutustamine lisab esitusele ilmekust ja vahetust. On lugusid, mida jutuvestjad mitmetel põhjustel eelistavadki esitada nii, nagu oleks kõik nende endiga juhtunud. 121. Vanass käänud ork (külmtõbi) inimese näul rahva kallal. Kellele piäle tullud, sedä vaevanud, kas vai eluke jäägu. Ühekõrra lähnud üks vanamiis metsä rehävarsi tuuma, kuullud äkitse jutujõminat. Vanamiis lähnud ühe tugeva puu varju ja kuulanud siäl. Kaks meästerahvass tullud jutuga tämä ligitälle, jäänud sinna seismä ja pidänud arvu, kohepuole kumbki minnä. Tõene üelnud tõesele: "Mina lähän sinna tõesele talule, siäl one nuur nuorik, sii kiätäb jahuputru ja paneb võid silmä, võtab ise kõegepialt, mina lähän selle esimese lusikatäiega tämäle sisse. " Ja akanud siis mõlemad minemä ja lubanud jälle kahe nädälä päräss sellesama kõha piäle metsa tõenetõiss vaatama tulla. Vanamiis lähnud kodu, nuorik kiitnud jahuputru ja hakanud ise kõege enne süümä. Vanamiis toonud ühe vana tühjä piimäpütiku (lähkri) ja võtnud nuoriku käess esimese lusikatäie, lasnud sina pütiku sisse, löönud punni kõvass piäle ja riputanud pütiku parte külge. Aga igäkõrd, kui orkal raputamise aeg tullud, raputanud ta pütikut nii kõvass, kas vai puruks. Kui kaks nädäläd müüdä lähnud, siis võtnud vanamiis pütikul punni piält ärä, lähnud ise metsa kuulama. Kaks orka tullud kua metsä sellesamma vana kõha piäle, tõene ollud õege tugev ja priske, tõene õege muss ja lahja.ana kõha piäle, tõene ollud õege tugev ja priske, tõene õege muss ja lahja. Tugev üelnud: "Aga küll minul õli üvä elu, aga kos sina õled õllud, kui nii õtsa õled jäänud?" Lahja üelnud vasta: "Jah, mes ma vaene pidin tegema, minu õmal põllud muud kui paljad luud. " H II 28, 786/7 (2) < Saare v. - G. Puus (1891). 122.             Kui mees Kustav veike oli, siis tuli ork tema kallale. Mõtlen, mis ma teen? Võtsin paar vihta ja panin sängi veere alla. Ork oli kallal. Mina pistsin vihad põlema ja ise kisendama: "Saun põleb, saun põleb!" Tõised karasid ülesse (öösel) ja kustutasid vihad ära.             Sestsaadik hirmus ork Kustavi kallalt ära. H II 28, 367 (2) < Pataste v. , Kaiavere k. - A. Artis (1888).

Halltõbi
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |