Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Järve ränd

Järve ränd Niisamuti kui järved, liiguvad rahvapärimuses ka puud ühest kohast teise. Tavaliselt kuulub nendesse juttudesse asjakohane paigalejäämise põhjust seletav ütlus. Järve rännu puhul kuuldakse ka hüüdu: "Hoia alt, järv tuleb!" Sukapaela lahtimineku või sidumisega seletatakse enamasti põlispuude peatumajäämist, siintoodud juttudest on esimeses variandis samad sõnad (4). Kõik kolm teksti on rahvaluulearhiivi laekunud 1939. aastal kooliõpilaste muistendikogumise aktsiooni käigus ning seletavad ühe ja sama kivi ebaharilikku päritolu. Kivi asukoht on määratletud erinevalt: Polli karjamaal, Polli talu õue all metsas, Polli talu maa peal. Suure saju ja tormiga asukohta muutvast järvest, liikumas sinise veepilvena, härg eesotsas, võib muistendis kalugi alla pudeneda. Samuti võib rändav järv oma asukohavalikul peale langeda inimestele või kirikutele. Järvi, mille põhjast selge ilmaga kirikutorn paistab või kirikukellade helinat kuuldakse, leidub rohkem Lõuna-Eestis Tartu- ja Võrumaal: Keeni järv (Sangaste khk. ), Kirgjärv (Sangaste), Võrtsjärv (Rannu), Ristijärv ehk Ristikiriku järv (Kambja), Pangodi järv (Kambja), Ähijärv (Karula), Pikkjärv (Põlva), Kirikumäe järv (Vastseliina). 4. Kui Ilmjärv läinud, siis läinud temaga ühes paks must pilv ja mõned vihmapiisad kukkunud maha. Ja siis kuuldud kellegi naise häält, et "mu sukapaelad läksid lahti". Siis kukkunud majasuurune kivi maha Vara valda Polli talu õue alla mets
 

Järve ränd


            Niisamuti kui järved, liiguvad rahvapärimuses ka puud ühest kohast teise. Tavaliselt kuulub nendesse juttudesse asjakohane paigalejäämise põhjust seletav ütlus. Järve rännu puhul kuuldakse ka hüüdu: "Hoia alt, järv tuleb!" Sukapaela lahtimineku või sidumisega seletatakse enamasti põlispuude peatumajäämist, siintoodud juttudest on esimeses variandis samad sõnad (4).

            Kõik kolm teksti on rahvaluulearhiivi laekunud 1939. aastal kooliõpilaste muistendikogumise aktsiooni käigus ning seletavad ühe ja sama kivi ebaharilikku päritolu. Kivi asukoht on määratletud erinevalt: Polli karjamaal, Polli talu õue all metsas, Polli talu maa peal. Suure saju ja tormiga asukohta muutvast järvest, liikumas sinise veepilvena, härg eesotsas, võib muistendis kalugi alla pudeneda. Samuti võib rändav järv oma asukohavalikul peale langeda inimestele või kirikutele. Järvi, mille põhjast selge ilmaga kirikutorn paistab või kirikukellade helinat kuuldakse, leidub rohkem Lõuna-Eestis Tartu- ja Võrumaal: Keeni järv (Sangaste khk.), Kirgjärv (Sangaste), Võrtsjärv (Rannu), Ristijärv ehk Ristikiriku järv (Kambja), Pangodi järv (Kambja), Ähijärv (Karula), Pikkjärv (Põlva), Kirikumäe järv (Vastseliina).


4.


            Kui Ilmjärv läinud, siis läinud temaga ühes paks must pilv ja mõned vihmapiisad kukkunud maha. Ja siis kuuldud kellegi naise häält, et "mu sukapaelad läksid lahti". Siis kukkunud majasuurune kivi maha Vara valda Polli talu õue alla metsa.

ERA II 239, 543 (3) < Äksi khk., Vesneri v., Möllatsi k. < Maarja Magdaleena khk., Vara v. - H. Räst (Haava algkool) < Jaan Täpsi, 63. a. (1939).


5.

Liikuv järv


            Muiste oli Keresaare soo pääl järv. Ühel pühapäeval tõusis järv üles ja läks ära. Järve asemel on Keresaare soo pääle jäänud väike umbjärv. Polli karjamaa kohta jõudes hüüti järvest: "Järv, pea kinni!" Sel hetkel, kui hüüti, kukkus taevast hiiglasuur kivi maha, mis praegugi Polli karjamaal on. See kivi tähe[n]das, et süda läks lõhki. Ja see umbjärv, mis suure järve küljest maha jäi, tähendab, et jalg läks lahti. Järv läks siit Saadjärve. Enne Saadjärve suubumist oli kirik, kirik oli rahvast täis. Järv läks kirikule selga ja uputas kiriku kõige rahvaga.

            Nüüdki paistab selge ilmaga ja vagase veega järve põhjast kiriku torn.

            Nii läks Varalt järv Saadjärve.

ERA II 239, 349/50 (1) < Vara v. - õp. Olga Sassi juhendamisel H. Koort, V kl., sünd. 1926. a. < Eduard Nahk, 30. a. (1939).


6.


            Muiste asunud Saadjärv Vara vallas Jõusa talu soos Sookalduse mägede lähedal. Järv olnud seal pikemat aega, kuid kord liikunud ta sealt ära.

            Kord pühapäeva hommikul kange tuule ja tormiga tõusnud järv õhku. Järve liikumisel kukkunud midagi maha ja järv hõiganud: "Jalg läks lahti!" Pärast seda leidnud inimesed Polli talu maa pealt suure kivi, mis olla kukkunud järvest. Kivi on seal praegugi ja inimesed käivad seda vaatamas.

            Saadjärv liikunud hommikul otse kiriku peale, mis asunud praeguse Saadjärve kohal. Olnud parajasti jumalateenistuse aeg ja kirik rahvast täis.

            Kirikutorn paistvat praegugi selge ilmaga järve põhjast.

ERA II 239, 565/6 (1) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Arupea k. < Maarja-Magdaleena khk., Vara v. - E. Jürimäe (Haava algkool) < Marie Jürimäe, sünd. 1858. a. (1939).


Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Järve ränd
Juuli 2019
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031    

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Järve ränd Niisamuti kui järved, liiguvad rahvapärimuses ka puud ühest kohast teise. Tavaliselt kuulub nendesse juttudesse asjakohane paigalejäämise põhjust seletav ütlus. Järve rännu puhul kuuldakse ka hüüdu: "Hoia alt, järv tuleb!" Sukapaela lahtimineku või sidumisega seletatakse enamasti põlispuude peatumajäämist, siintoodud juttudest on esimeses variandis samad sõnad (4). Kõik kolm teksti on rahvaluulearhiivi laekunud 1939. aastal kooliõpilaste muistendikogumise aktsiooni käigus ning seletavad ühe ja sama kivi ebaharilikku päritolu. Kivi asukoht on määratletud erinevalt: Polli karjamaal, Polli talu õue all metsas, Polli talu maa peal. Suure saju ja tormiga asukohta muutvast järvest, liikumas sinise veepilvena, härg eesotsas, võib muistendis kalugi alla pudeneda. Samuti võib rändav järv oma asukohavalikul peale langeda inimestele või kirikutele. Järvi, mille põhjast selge ilmaga kirikutorn paistab või kirikukellade helinat kuuldakse, leidub rohkem Lõuna-Eestis Tartu- ja Võrumaal: Keeni järv (Sangaste khk. ), Kirgjärv (Sangaste), Võrtsjärv (Rannu), Ristijärv ehk Ristikiriku järv (Kambja), Pangodi järv (Kambja), Ähijärv (Karula), Pikkjärv (Põlva), Kirikumäe järv (Vastseliina). 4. Kui Ilmjärv läinud, siis läinud temaga ühes paks must pilv ja mõned vihmapiisad kukkunud maha. Ja siis kuuldud kellegi naise häält, et "mu sukapaelad läksid lahti". Siis kukkunud majasuurune kivi maha Vara valda Polli talu õue alla metsa. ERA II 239, 543 (3) < Äksi khk. , Vesneri v. , Möllatsi k. < Maarja Magdaleena khk. , Vara v. - H. Räst (Haava algkool) < Jaan Täpsi, 63. a. (1939). 5. Liikuv järv Muiste oli Keresaare soo pääl järv. Ühel pühapäeval tõusis järv üles ja läks ära. Järve asemel on Keresaare soo pääle jäänud väike umbjärv. Polli karjamaa kohta jõudes hüüti järvest: "Järv, pea kinni!" Sel hetkel, kui hüüti, kukkus taevast hiiglasuur kivi maha, mis praegugi Polli karjamaal on. See kivi tähe[n]das, et süda läks lõhki. Ja see umbjärv, mis susp;        Kord pühapäeva hommikul kange tuule ja tormiga tõusnud järv õhku. Järve liikumisel kukkunud midagi maha ja järv hõiganud: "Jalg läks lahti!" Pärast seda leidnud inimesed Polli talu maa pealt suure kivi, mis olla kukkunud järvest. Kivi on seal praegugi ja inimesed käivad seda vaatamas.             Saadjärv liikunud hommikul otse kiriku peale, mis asunud praeguse Saadjärve kohal. Olnud parajasti jumalateenistuse aeg ja kirik rahvast täis.             Kirikutorn paistvat praegugi selge ilmaga järve põhjast. ERA II 239, 565/6 (1) < Tartu-Maarja khk. , Vesneri v. , Arupea k. < Maarja-Magdaleena khk. , Vara v. - E. Jürimäe (Haava algkool) < Marie Jürimäe, sünd. 1858. a. (1939).

Järve ränd
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |