Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Jumala hoidmine

JUMALA HOIDMINE Järgnevaid lugusid - ja muid samalaadseid - on kõneldud lohutuseks ja/või hoiatuseks. Jumal võib päästa kõige suuremast hädast, kõige lootusetumast olukorrast. See ei ole isegi preemia hea käitumise eest, kuigi vahel võib selline mulje jääda (28), vaid ikka Jumala halastus. Mõned jutud rõhutavad palve tähtsust - vahel järgneb pääsemine just vaga inimese südamest tulevale palvele. Aga võimalusi on tõepoolest igasuguseid. Näiteks võib patune meelt parandada ja siis pääseda, aga ta ei tarvitse tingimata midagi omalt poolt teha - imepärane pääsemine võib tulla mitte millegi eest, täiesti Jumala-poolse algatusena. Just nii on kirikutornist kukkunud mehe puhul (27). Siis on küsimus ainult selles, kuidas inimene edasi käitub. Mõne tänutunne on nii suur, et see viib pöördumisele, nagu surnust ellu ärganud mees loos (23). Igal juhul ei tohi olla tänamatu või, mis veel hullem, lausa suurustama hakata. See lõpeb kindlasti halvasti, vahel koguni nii kiiresti nagu kohe järgnevas loos. 27. Korgest ja kergest, madalast ni rassest [Kõrgelt ja kergesti, madalalt ning raskesti] Vanast olli siin üts kerikuvalla mees kellalöömise ajal tornin olnu, nink kella edimätsest helüst heitüden torni pajast [aknaluugist] keriku katusele ja säält veerdümisi kõo [kõivu, kase] osse külge kinni võtten aigupite maaha sadanu ja ilma vigata jäänü. Nii satte [sadas; kukkus] ta ülevast maaha korgest ja kergest. Kerikurahvas imetelliva Jumala heldet hoitmi
 

JUMALA HOIDMINE

Järgnevaid lugusid - ja muid samalaadseid - on kõneldud lohutuseks ja/või hoiatuseks. Jumal võib päästa kõige suuremast hädast, kõige lootusetumast olukorrast. See ei ole isegi preemia hea käitumise eest, kuigi vahel võib selline mulje jääda (28), vaid ikka Jumala halastus. Mõned jutud rõhutavad palve tähtsust - vahel järgneb pääsemine just vaga inimese südamest tulevale palvele. Aga võimalusi on tõepoolest igasuguseid. Näiteks võib patune meelt parandada ja siis pääseda, aga ta ei tarvitse tingimata midagi omalt poolt teha - imepärane pääsemine võib tulla mitte millegi eest, täiesti Jumala-poolse algatusena. Just nii on kirikutornist kukkunud mehe puhul (27). Siis on küsimus ainult selles, kuidas inimene edasi käitub. Mõne tänutunne on nii suur, et see viib pöördumisele, nagu surnust ellu ärganud mees loos (23). Igal juhul ei tohi olla tänamatu või, mis veel hullem, lausa suurustama hakata. See lõpeb kindlasti halvasti, vahel koguni nii kiiresti nagu kohe järgnevas loos.

 

27.

Korgest ja kergest, madalast ni rassest

[Kõrgelt ja kergesti, madalalt ning raskesti]

Vanast olli siin üts kerikuvalla mees kellalöömise ajal tornin olnu, nink kella edimätsest helüst heitüden torni pajast [aknaluugist] keriku katusele ja säält veerdümisi kõo [kõivu, kase] osse külge kinni võtten aigupite maaha sadanu ja ilma vigata jäänü. Nii satte [sadas; kukkus] ta ülevast maaha korgest ja kergest.

Kerikurahvas imetelliva Jumala heldet hoitmist, mille läbi mees ka tornist alle satten terves jäi. Mees läts peräst Küläora kõrtsi ja kitel [kiitles] sääl omma tornist märksat [arukat] maahatulemist, kon tema esi olevat nii targaste katusele henda veerütänü ja säält puu osse pääle satten neist tubliste kinni haardnu ja sel viisil veata tornist maha tulnu. Inemise ostiva, üts kui tõine, mehekesele mõne lutu [mingi täpsemalt teadmata ühik] viina, keda ta kui "tubli mees", oma vahva teo mälehtuses mokka pand.

Kui jo mees vanna mõrro [vana kibedat; viina] küll olli saanu ja kerikulise egaüts omale poole lännü, jäi tema väsünült ja joobnult kõrdsi pingi pääle puhkama, kost tema unitsest ja joobnud pääst henda maaha veerahut - ja kooluss [surnuks] põrmandule satte.Sest, et ta oma imetaoliku [imetaolise] päästmise eest Jumalale avvo [au] es anna, satte tema maaha madalast ja rasssest, nink pidi sel viisil Jumala kohtutrooni ette astma.

Seda lugu kõneleva kihelkonna vana inemise egal pool ja ütleva tõteste nii sündinü olevat.

H I 6, 624/5 (197) < Vastseliina - Jaan Sandra (1895).


28.

Pästjä engel

Vanalaigu sündü üts imelik lugu, üte vaa [vaga] ja vaesõ perekunnaga. Majakõnõ, koh naa seeh elli, oll üüse, magamise aigu palama lännü. Mitmõhingeline perekund olõs tõestõ tullõ jäänü, kui armuline Jummal uma engli läbi näid unõst üles es ärätänü.

Miis, kes latsõga esierälde [eraldi] magasi, näkk unõh, et siivuline, valgih rõivih engel tälle mano tull, ja kärmähe hõikas: "Tulõ ruttu üles!" Sis kattõ ta arki. Nii tull ta kats kõrd mehele mano, ja tõist kõrd tullõh tõmmas ta kogoni miist olast, a hõikamine oll iks unõst. Kolmat kõrda tuosama nägemine ja hõikamine: "Tulõ ruttu üles!" Ja nägemätä käsi tõmmas tedä küle päält õigõ kõvastõ sälä pääle, nii et kolmõaastanõ pujakõnõgi, kes mehe käe pääl magasi, tõmbamisest herändedüs [äratatuks] sai ja ikma naas, edimetse olast tõmbamise pääle jäi miis heränemise [ärkamise] pääle jalki magama. Kui ta sis sälä pääle tõmmatult silmä vallalõ lask, näkk ta suurõ hirmuga, et kõik laealunõ ja maja seestpuultki jo tuld täüs oll, kuna mujal välästpuolt katus päält maha oll palanu. Kui miis üles saistas [seisis, tõusis], sis hõigas timä ka tõõsõ magaja üles, kes ka nii magusahe magasi, et na ütski es kuulõ, kuis tarõ kangõst pauk[us] ja palamisest mürisi. Niipia kui naa palavast majast vällä sai, oll ka lagi siseh. Ja kui naa siäl seeh ollõh viel mõnõ silmä pilgu olõs viibünü, sis es päsnü inäp ütski tulõst vällä. - Ainukõnõ lävi sai tulõst kinni matõtus [s.t. ainukesest ukselävest ei saanud välja, kuna uks oli leekides].

Nii imelikult päst Jummal uma engli läbi mu vaesõ perekonda mukka ütelisi [minuga üheskoos] armõtust surmast. Ja kas ma tuud väärt olõ olnu?

H II 73, 364/5 (58) < Vastseliina - Jaan Sandra < Hindrik Toll, 81a. (1906).


29.

Susi olevat alati inemise hoitja, kui ta teekäügi pääl üten käüp. Nii olli ütskõrd mees liinast kodo sõitnu, ja kats sutt olliva mitukümme versta maad temaga kõrvusi käünü, üts ütel ja tõine tõisel pool. Kui mees jo pea ligi koto olevat saanu, üte silla pääle - sääl karanu soe karnäuhti! suure vää ja räbinaga tõine tõisi pooli silda kokko, õkva vanakurja pääle, keda naa nahka pandnu. - Jumalast olliva nee soe hoitjas sadetu, et vanakuri meest õige tee päält essitada ei ka kiusate es saa. - Nii usup ja arvap vana rahvas parhillaki [praegugi] veel.

H I 6, 772 (5) < Vastseliina - Jaan Sandra (1895)

Viimati uuendatud 20. aprillil 2009
Jumala hoidmine
August 2018
ETKNRLP
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

JUMALA HOIDMINE Järgnevaid lugusid - ja muid samalaadseid - on kõneldud lohutuseks ja/või hoiatuseks. Jumal võib päästa kõige suuremast hädast, kõige lootusetumast olukorrast. See ei ole isegi preemia hea käitumise eest, kuigi vahel võib selline mulje jääda (28), vaid ikka Jumala halastus. Mõned jutud rõhutavad palve tähtsust - vahel järgneb pääsemine just vaga inimese südamest tulevale palvele. Aga võimalusi on tõepoolest igasuguseid. Näiteks võib patune meelt parandada ja siis pääseda, aga ta ei tarvitse tingimata midagi omalt poolt teha - imepärane pääsemine võib tulla mitte millegi eest, täiesti Jumala-poolse algatusena. Just nii on kirikutornist kukkunud mehe puhul (27). Siis on küsimus ainult selles, kuidas inimene edasi käitub. Mõne tänutunne on nii suur, et see viib pöördumisele, nagu surnust ellu ärganud mees loos (23). Igal juhul ei tohi olla tänamatu või, mis veel hullem, lausa suurustama hakata. See lõpeb kindlasti halvasti, vahel koguni nii kiiresti nagu kohe järgnevas loos. 27. Korgest ja kergest, madalast ni rassest [Kõrgelt ja kergesti, madalalt ning raskesti] Vanast olli siin üts kerikuvalla mees kellalöömise ajal tornin olnu, nink kella edimätsest helüst heitüden torni pajast [aknaluugist] keriku katusele ja säält veerdümisi kõo [kõivu, kase] osse külge kinni võtten aigupite maaha sadanu ja ilma vigata jäänü. Nii satte [sadas; kukkus] ta ülevast maaha korgest ja kergest. Kerikurahvas imetelliva Jumala heldet hoitmist, mille läbi mees ka tornist alle satten terves jäi. Mees läts peräst Küläora kõrtsi ja kitel [kiitles] sääl omma tornist märksat [arukat] maahatulemist, kon tema esi olevat nii targaste katusele henda veerütänü ja säält puu osse pääle satten neist tubliste kinni haardnu ja sel viisil veata tornist maha tulnu. Inemise ostiva, üts kui tõine, mehekesele mõne lutu [mingi täpsemalt teadmata ühik] viina, keda ta kui "tubli mees", oma vahva teo mälehtuses mokka pand. Kui jo mees vanna mõrro [vana kibedat; viina] küll olli saanu ja kna uks oli leekides]. Nii imelikult päst Jummal uma engli läbi mu vaesõ perekonda mukka ütelisi [minuga üheskoos] armõtust surmast. Ja kas ma tuud väärt olõ olnu? H II 73, 364/5 (58) < Vastseliina - Jaan Sandra < Hindrik Toll, 81a. (1906). 29. Susi olevat alati inemise hoitja, kui ta teekäügi pääl üten käüp. Nii olli ütskõrd mees liinast kodo sõitnu, ja kats sutt olliva mitukümme versta maad temaga kõrvusi käünü, üts ütel ja tõine tõisel pool. Kui mees jo pea ligi koto olevat saanu, üte silla pääle - sääl karanu soe karnäuhti! suure vää ja räbinaga tõine tõisi pooli silda kokko, õkva vanakurja pääle, keda naa nahka pandnu. - Jumalast olliva nee soe hoitjas sadetu, et vanakuri meest õige tee päält essitada ei ka kiusate es saa. - Nii usup ja arvap vana rahvas parhillaki [praegugi] veel. H I 6, 772 (5) < Vastseliina - Jaan Sandra (1895)

Jumala hoidmine
Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |