Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Jutupühad 2012

Jutupühad 2012 Jutupühade esimene külaline oli David Ambrose Walesist. David on ühe tuntuima rahvusvahelise lugude jutustamise festivali „Beyond The Border” juht ja tegutseb selle valdkonna eestvedajana ning jutuvestjana Walesis juba 20 aastat. Teda võib kuulda jutustamas lossides, teatrites, koolides, raamatukogudes, kohvikutes ja mujalgi, kus vaid kuulajaid leidub/jätkub. Nii kodumaal kui võõrsil. Sama moodi on tema juturepertuaariga, milles leidub nii oma walesi kui ka kogu maailma rahvaste jutte. Lugude vahele pikib ta mänglevalt mõistatusi, nalju ja laulegi. Davidil on ka palju kogemusi jutuvestmisringide ja -klubide eestvedamisega ja ta armastab vahetada kamina ees või lõkke ümber lugusid, nalju ja laule igaühega, kellel on midagi jutustada. Jutupühade kavva mahtusid seminar „Lugude jutustamine tänapäeval ” , Davidi jutuõhtud ning töötuba „Mälestused ja unistused ”. Juhtus nii, et Jutupühad sattusid meie suurima filmifestivaliga samasse aega. Televisiooni, arvuti ja PÖFFi kõrval on tänapäeval jutuõhtuid raske korraldada. Pole ju jutuvestjal oma kuulaja-vaataja võlumiseks midagi muud kui lugu, tema ise ja sõna. Kui aga tema lood suudavad pugeda publiku südame või meele sisse, siis nende jälg võib olla kordi võimsam. 2012. aasta Jutupühade jutuõhtu „Talvised lood" kõige soojem järelkaja tuli tunnike pärast õhtu lõppu e-kirjaga: „Väga nauditav ning võimas elamus - kodu poole kõ
Jutupühad 2012

Jutupühade esimene külaline oli David Ambrose Walesist.

David on ühe tuntuima rahvusvahelise lugude jutustamise festivali „Beyond The Border” juht ja tegutseb selle valdkonna eestvedajana ning jutuvestjana Walesis juba 20 aastat.

Teda võib kuulda jutustamas lossides, teatrites, koolides, raamatukogudes, kohvikutes ja mujalgi, kus vaid kuulajaid leidub/jätkub. Nii kodumaal kui võõrsil. Sama moodi on tema juturepertuaariga, milles leidub nii oma walesi kui ka kogu maailma rahvaste jutte. Lugude vahele pikib ta mänglevalt mõistatusi, nalju ja laulegi.

Davidil on ka palju kogemusi jutuvestmisringide ja -klubide eestvedamisega ja ta armastab vahetada kamina ees või lõkke ümber lugusid, nalju ja laule igaühega, kellel on midagi jutustada.

Jutupühade kavva mahtusid seminar „Lugude jutustamine tänapäeval, Davidi jutuõhtud ning töötuba „Mälestused ja unistused.


Juhtus nii, et Jutupühad sattusid meie suurima filmifestivaliga samasse aega. Televisiooni, arvuti ja PÖFFi kõrval on tänapäeval jutuõhtuid raske korraldada. Pole ju jutuvestjal oma kuulaja-vaataja võlumiseks midagi muud kui lugu, tema ise ja sõna. Kui aga tema lood suudavad pugeda publiku südame või meele sisse, siis nende jälg võib olla kordi võimsam.

2012. aasta Jutupühade jutuõhtu „Talvised lood" kõige soojem järelkaja tuli tunnike pärast õhtu lõppu e-kirjaga: „Väga nauditav ning võimas elamus - kodu poole kõndides oli tunne nagu oleks ikka hoopis teises maailmas olnud. Vahel on selline tunne kinost tulles, aga jutuõhtu võimendas seda tunnet palju kordi enam."
Jutupühad 2012
Järveneitsi

Lõuna-Walesis on üks järvesilm, mida kutsutakse Llyn y Fan Fach'i järveks. Elas seal lähedal üks vaene lesknaine, kel ainus poeg Gwyn käis oma karja järvekaldal jootmas. Ühel päeval, kui noormees jälle järve ääres oli, nägi ta järve kohal kummalist helendust. Mida kauem ta sinna poole vaatas, seda selgemaks muutus kuju, keda ta seal nägi. See oli ütlemata ilus kena noor neiu, kes istus suure kivi peal ja kammis oma kuldseid juukseid. Poiss tõusis püsti, läks päris tema juurde ja pakkus oma lõunaks kaasa pandud võileiba. Sest midagi paremat tal polnud.
Kaunis tüdruk vaatas leiba ja ütles: "Liiga küps, liiga küps on su leib, ma ei saa seda vastu võtta." Seepeale hüppas ta vette ja kadus, jättes õnnetu Gwyni end igatsema.

Noormees rääkis õhtul kõigest emale. Ema küpsetas uue leiva, aga jättis selle pisut nätskeks. Järgmisel päeval seisis poiss järvekaldal ja ootas, ootas terve päeva järveneiu tulekut, aga alles päris videviku eel, kui Gwyn oli otsustanud kurvalt koju tagasi pöörduda, märkas ta järve kohal kummalist kuma. Samas oligi imeline olend seal. Seekord näis ta veel armsam, poiss ulatas talle leiva, neidis vaatas seda ja ütles: "Liiga toores on su leib, liiga toores..." Aga sel korral naeratas ta enne kadumist noormehele, nii et selle süda armastusest lausa valutama hakkas. Samas andis see naeratus lootust, et ehk võtab tüdruk järgmisel korral pakutu siiski vastu.
Sel korral küpsetas ema peenemast jahust pehme ja õhulise saia. Taas ootas noormees oma armastatut, ootas ja ootas ja alles siis kui päris pimedaks läks, nägi ta neidu taas järvest tulemas. Poiss ulatas tollele oma saia, sest midagi paremat tal polnud ju ja tunnistas, et on järvetüdrukut sügavalt armastama hakanud ja küsis, kas too on nõus tema naiseks saama. Tüdruk naeratas ja ütles: „Jah, aga ma pean isa käest luba küsima."

Ja sealsamas oli tüdruk kadunud, aga veest tõusis suur võimsa habemega mees, vaatas Gwynile kurjalt otsa ja sõnas: "Sina tahad minu tütart enesele, aga enne pead sa tema ära tundma..." Korraga seisidki kolm ühesugust kaunist tüdrukut järvemehe kõrval.
Mis nüüd teha, kuidas tunda ära oma armsam? Aga seal märkas ta ühe neiu kleidil kübet tema ema küpsetatud saiast ja hüüatas rõõmsalt: „See on minu armsam!" Järvemees võttis oma tütrel käest kinni, viis ta noormehe juurde ja sõnas: "Olgu nii, sa võid mu tütre endale naiseks saada, aga sa ei tohi teda kunagi solvata, asjatult pahandada või temaga põhjuseta kurjustada. Et elus ikka kõike ette tuleb, siis annan vaid kaks korda andeksandmist asjatu halva sõna eest, aga kolmas kord jätab sind sinu kaasast ilma." Oma tütrele ütles ta: "Ja sina võid kaasavaraks niipalju loomi kaasa võtta, kui sa ühe hingetõmbega üles jõuad lugeda". Tüdruk luges suure karja lambaid ja lehmi ja kitsi. Ja hetkega oli noormehest saanud üks jõukamaid ja õnnelikemaid mehi ümbruskonnas.

Nad elasid hästi ja õnnelikult ja neil oli kolm poega. Siis kutsuti nad kõrvalkülasse ühte tallu ristsetele. Nad olid juba tüki maad ära käinud, kui naine kurtis, et ta on väsinud ja ei jõua edasi minna. Mees sõnas: "Ma võin ju koju minna ja sinu jaoks hobuse tuua." Ta läks koju, tuli hobusega tagasi, aga käimine oli nüüd ka teda tublisti ära väsitanud. Kui ta naisel sadulasse oli aidanud istuda, ütles too siiski:" Ma tõesti ei taha sinna külla minna. Lähme tagasi koju." Nüüd kaotas mees kannatuse ja lükkas naist kergelt selja tagant ja sõnas: "Ah, mine nüüd, me ei hakka tagasi minema. Lase aga minna." Naine naeratas kummaliselt ja sõnas:" Mees see oli nüüd esimene kord, kus sa asjata mu vastu kuri olid." Mees ehmatas ja oli enda peale väga vihane, et oli olnud hooletu oma sõnas ja kätes. Ta lubas enam mitte kunagi nii teha.

Aastaid hiljem olid nad kord ühes pulmas. Keset lõbu ja tralli, hakkas naine äkki suure häälega nutma, nii et kõik vaikseks jäid ja tema poole pöörasid. Mees küsis õrnalt: "Naine, mis juhtus? Miks sa siin nutad ometi?" Naine vastas: "Aga ikka sellepärast, et need kaks inimest õnnelikuks ei saa, ei ole nad määratud teineteisele." Pulmarahvas sa väga kurjaks niisuguste mõtlematute sõnade pärast. Mees, kes oli ikka üsna rohkesti õlut joonud, võttis naisel ümber õlgade kinni ja raputas teda ja sõnas kurjalt: "Kas sa mõtled ka, mis sa räägid?"
Naine jäi väga vaikseks, vaatas mehele otse silma ja ohkas :"Oh mees, see oli nüüd juba teine kord..." Gwyn ehmus ja vandus, et enam see korduda ei või. Ta armastas oma naist väga, ja teadis, et naise lahkumine murraks tema südame...

Aastad läksid, pojad kasvasid suureks. Ja siis see juhtus.
Nad olid mehega kutsutud matustele. Kesk kõige kurvemat hetke, hakkas naine äkisti naerma nii kõvasti, et kõik peielised kohkunult tema poole vaatasid. Vaene mees ei saanud muidu, kui pidi teda vastu õlga müksama: "Kas see on nüüd õige koht naermiseks!"
Naine sõnas: "Jah, ma arvan, et see suur rõõm, sest saavad inimesed lahti oma hädadest ja muredest. Aga sinul mees on nüüd muresid küll, sest see oli kolmas kord ja nüüd pean ma minema. "Ta tõusis, läks järve kaldale ja hüüdis kõik oma loomad, mis ta kunagi kaasavaraks toonud oli, taas kokku. Isegi väike must tapetud vasikas, kes toidusahvrisse juba üles riputatud oli, võttis taas hinge ja jooksis koos teiste loomadega järve tagasi.

Küll käis mees järvekaldal kõndimas ja oma naist otsimas-hüüdmas, aga ta ei kohanud teda enam kunagi. Tema poegadel oli aga rohkem õnne. Ühel ööl tuli ema nende juurde ja kutsus endaga üles mägedesse ning õpetas neile taimedega ravimise saladusi. Nõnda tuli ta ikka ja jälle, et oma tarkusi ja teadmisi edasi anda. Tema poegadest saigi Myddfais alguse väga kuulsate ravitsejate suguvõsa. Selle ameti kandjaid võib seal veel tänapäevalgi leida.

Viimati uuendatud 14. nov. 2013
Jutupühad 2012
Detsember 2017
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Jutupühad 2012 Jutupühade esimene külaline oli David Ambrose Walesist. David on ühe tuntuima rahvusvahelise lugude jutustamise festivali „Beyond The Border” juht ja tegutseb selle valdkonna eestvedajana ning jutuvestjana Walesis juba 20 aastat. Teda võib kuulda jutustamas lossides, teatrites, koolides, raamatukogudes, kohvikutes ja mujalgi, kus vaid kuulajaid leidub/jätkub. Nii kodumaal kui võõrsil. Sama moodi on tema juturepertuaariga, milles leidub nii oma walesi kui ka kogu maailma rahvaste jutte. Lugude vahele pikib ta mänglevalt mõistatusi, nalju ja laulegi. Davidil on ka palju kogemusi jutuvestmisringide ja -klubide eestvedamisega ja ta armastab vahetada kamina ees või lõkke ümber lugusid, nalju ja laule igaühega, kellel on midagi jutustada. Jutupühade kavva mahtusid seminar „Lugude jutustamine tänapäeval ” , Davidi jutuõhtud ning töötuba „Mälestused ja unistused ”. Juhtus nii, et Jutupühad sattusid meie suurima filmifestivaliga samasse aega. Televisiooni, arvuti ja PÖFFi kõrval on tänapäeval jutuõhtuid raske korraldada. Pole ju jutuvestjal oma kuulaja-vaataja võlumiseks midagi muud kui lugu, tema ise ja sõna. Kui aga tema lood suudavad pugeda publiku südame või meele sisse, siis nende jälg võib olla kordi võimsam. 2012. aasta Jutupühade jutuõhtu „Talvised lood" kõige soojem järelkaja tuli tunnike pärast õhtu lõppu e-kirjaga: „Väga nauditav ning võimas elamus - kodu poole kõndides oli tunne nagu oleks ikka hoopis teises maailmas olnud. Vahel on selline tunne kinost tulles, aga jutuõhtu võimendas seda tunnet palju kordi enam. " Järveneitsi Lõuna-Walesis on üks järvesilm, mida kutsutakse Llyn y Fan Fach'i järveks. Elas seal lähedal üks vaene lesknaine, kel ainus poeg Gwyn käis oma karja järvekaldal jootmas. Ühel päeval, kui noormees jälle järve ääres oli, nägi ta järve kohal kummalist helendust. Mida kauem ta sinna poole vaatas, seda selgemaks muutus kuju, keda ta seal nägi. See oli ütlemata ilus kena noot see suur rõõm, sest saavad inimesed lahti oma hädadest ja muredest. Aga sinul mees on nüüd muresid küll, sest see oli kolmas kord ja nüüd pean ma minema. "Ta tõusis, läks järve kaldale ja hüüdis kõik oma loomad, mis ta kunagi kaasavaraks toonud oli, taas kokku. Isegi väike must tapetud vasikas, kes toidusahvrisse juba üles riputatud oli, võttis taas hinge ja jooksis koos teiste loomadega järve tagasi. Küll käis mees järvekaldal kõndimas ja oma naist otsimas-hüüdmas, aga ta ei kohanud teda enam kunagi. Tema poegadel oli aga rohkem õnne. Ühel ööl tuli ema nende juurde ja kutsus endaga üles mägedesse ning õpetas neile taimedega ravimise saladusi. Nõnda tuli ta ikka ja jälle, et oma tarkusi ja teadmisi edasi anda. Tema poegadest saigi Myddfais alguse väga kuulsate ravitsejate suguvõsa. Selle ameti kandjaid võib seal veel tänapäevalgi leida.

Jutupühad 2012
Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |