Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Katk

Katk Haigusvaimu tegutsemisest on nii meil kui mujal liikunud väga palju muistendeid. Olgu katk või halltõbi, mõlemast teati, et nad püüavad inimeste kallale pääseda kuju muutes, arutavad omavahel, kuhu peresse keegi läheb. Mõlemas siintoodud katkujutus on tähtsal kohal õpetus, kuidas käituda, et katkusurm ei tabaks. 119. Pääle Vene ja Rootsi sõda, kui katk meie maal olnud, Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kaiavere vallas on katkusid nähtud. Suure reede hommikul läinud Reinu talu peremees välja ja kuulnud, et kaks last nutavad oja all lepa otsas, et neil olla külm olnud. See hommiku, õige küll, maa olnud kõvast jäätanud. Peremees läheb toob lapsed lepa otsast tuppa sooja ja annab neil piimapudi süüa. Kui nad sõöönud, paneb peremees lapsed ahju pääle ja isi läheb kambri, aga kambri minnes jätab peremees ukse praukile ja kuuleb, lapsed kõnelevad, kohe nemad lähevad: "Otsale onule. Tikule tädile. Jõremille lellale. " Otsa, Tiku ja Jõremi olid talu nimed. Õhta, kui kõik magama heidavad, lähevad lapsed uksest välja. Peremees läheb vaatama, kuhu lapsed lähevad, aga ei kedagi koskil. Tõise pääval kuuleb peremees: kohe lapsed minna lubanud, kõik ära surnud. Küll tahtnuvad ka Reinu talu rahvast suretada, aga ei ole saanud. Küll olnud lihakauss laual - perenaine visanud lihakausi tagasikätt minema; vahel olnud tüdrukitele ilusad säärepaelad maas ja vahel raha, aga siis keelnud peremees orjad ja lapsed ära, et kedagi [ei] tohi võtta, mi
 

Katk


            Haigusvaimu tegutsemisest on nii meil kui mujal liikunud väga palju muistendeid. Olgu katk või halltõbi, mõlemast teati, et nad püüavad inimeste kallale pääseda kuju muutes, arutavad omavahel, kuhu peresse keegi läheb. Mõlemas siintoodud katkujutus on tähtsal kohal õpetus, kuidas käituda, et katkusurm ei tabaks.


119.


            Pääle Vene ja Rootsi sõda, kui katk meie maal olnud, Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kaiavere vallas on katkusid nähtud. Suure reede hommikul läinud Reinu talu peremees välja ja kuulnud, et kaks last nutavad oja all lepa otsas, et neil olla külm olnud. See hommiku, õige küll, maa olnud kõvast jäätanud.

            Peremees läheb toob lapsed lepa otsast tuppa sooja ja annab neil piimapudi süüa. Kui nad sõöönud, paneb peremees lapsed ahju pääle ja isi läheb kambri, aga kambri minnes jätab peremees ukse praukile ja kuuleb, lapsed kõnelevad, kohe nemad lähevad: "Otsale onule. Tikule tädile. Jõremille lellale." Otsa, Tiku ja Jõremi olid talu nimed. Õhta, kui kõik magama heidavad, lähevad lapsed uksest välja. Peremees läheb vaatama, kuhu lapsed lähevad, aga ei kedagi koskil.

            Tõise pääval kuuleb peremees: kohe lapsed minna lubanud, kõik ära surnud. Küll tahtnuvad ka Reinu talu rahvast suretada, aga ei ole saanud. Küll olnud lihakauss laual - perenaine visanud lihakausi tagasikätt minema; vahel olnud tüdrukitele ilusad säärepaelad maas ja vahel raha, aga siis keelnud peremees orjad ja lapsed ära, et kedagi [ei] tohi võtta, mis maas on, olgu kui ilosad asjad: "Kui te võtate, siis surete ära, nagu Otsa ja teistes taludes surivad ära." Siis jäänud Reinu talu rahvas elama.

H I 2, 448/9 < Maarja-Magdaleena khk. - M. Pool (1888).


120.


            Kui katk käib majas. - See tuleb majasse ja inimesed magavad. Kui inimesed magavad ühtepidi - jalad ühtepidi, siis kui ta tuleb, siis on majade viisi kõik surnud, ega nemad enam teist hommikut ei näe. Ta on nagu inimese vaim, nagu kurjast saadetud.

            Minu vanaema rääkis niimoodi. ["Seda sa rääkisid mulle ka," ütleb seitsmeaastane tütretütre poeg.] Pidi magama, ühe pea, teise jalad, siis katk tuli, vaatas üle ukse, ütles: "Toh, siin majas ei ole inimesed." Läinud edasi. Aga teises majas tapnud kõik maha.

            Vanaema ütles mulle ka: "Kui sa suureks kasvad ja niisugust haigust on, siis magage teine teisepidi, siis ei saa haigus külge."

RKM II 367, 15/6 (29) < Reinu k. - M. Hiiemäe < Meeta Liivat, 81 a. (1983).
Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Katk
November 2019
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930 

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Katk Haigusvaimu tegutsemisest on nii meil kui mujal liikunud väga palju muistendeid. Olgu katk või halltõbi, mõlemast teati, et nad püüavad inimeste kallale pääseda kuju muutes, arutavad omavahel, kuhu peresse keegi läheb. Mõlemas siintoodud katkujutus on tähtsal kohal õpetus, kuidas käituda, et katkusurm ei tabaks. 119. Pääle Vene ja Rootsi sõda, kui katk meie maal olnud, Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kaiavere vallas on katkusid nähtud. Suure reede hommikul läinud Reinu talu peremees välja ja kuulnud, et kaks last nutavad oja all lepa otsas, et neil olla külm olnud. See hommiku, õige küll, maa olnud kõvast jäätanud. Peremees läheb toob lapsed lepa otsast tuppa sooja ja annab neil piimapudi süüa. Kui nad sõöönud, paneb peremees lapsed ahju pääle ja isi läheb kambri, aga kambri minnes jätab peremees ukse praukile ja kuuleb, lapsed kõnelevad, kohe nemad lähevad: "Otsale onule. Tikule tädile. Jõremille lellale. " Otsa, Tiku ja Jõremi olid talu nimed. Õhta, kui kõik magama heidavad, lähevad lapsed uksest välja. Peremees läheb vaatama, kuhu lapsed lähevad, aga ei kedagi koskil. Tõise pääval kuuleb peremees: kohe lapsed minna lubanud, kõik ära surnud. Küll tahtnuvad ka Reinu talu rahvast suretada, aga ei ole saanud. Küll olnud lihakauss laual - perenaine visanud lihakausi tagasikätt minema; vahel olnud tüdrukitele ilusad säärepaelad maas ja vahel raha, aga siis keelnud peremees orjad ja lapsed ära, et kedagi [ei] tohi võtta, mis maas on, olgu kui ilosad asjad: "Kui te võtate, siis surete ära, nagu Otsa ja teistes taludes surivad ära. " Siis jäänud Reinu talu rahvas elama. H I 2, 448/9 < Maarja-Magdaleena khk. - M. Pool (1888). 120. Kui katk käib majas. - See tuleb majasse ja inimesed magavad. Kui inimesed magavad ühtepidi - jalad ühtepidi, siis kui ta tuleb, siis on majade viisi kõik surnud, ega nemad enam teist hommikut ei näe. Ta on nagu inimese vaim, nagu kurjast saadetud. Minu vanaema rääkis niimoodi. ["Seda sa rääkisid mulle ka," ütluleb majasse ja inimesed magavad. Kui inimesed magavad ühtepidi - jalad ühtepidi, siis kui ta tuleb, siis on majade viisi kõik surnud, ega nemad enam teist hommikut ei näe. Ta on nagu inimese vaim, nagu kurjast saadetud.             Minu vanaema rääkis niimoodi. ["Seda sa rääkisid mulle ka," ütleb seitsmeaastane tütretütre poeg. ] Pidi magama, ühe pea, teise jalad, siis katk tuli, vaatas üle ukse, ütles: "Toh, siin majas ei ole inimesed. " Läinud edasi. Aga teises majas tapnud kõik maha.             Vanaema ütles mulle ka: "Kui sa suureks kasvad ja niisugust haigust on, siis magage teine teisepidi, siis ei saa haigus külge. " RKM II 367, 15/6 (29) < Reinu k. - M. Hiiemäe < Meeta Liivat, 81 a. (1983).

Katk
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |