Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Kiriku võtmete hoidja

Kiriku võtmete hoidja Eestis on rohkesti katoliku pühaku nimele pühendatud kirikuid. Pühaku või piiblitegelase nimest lähtuvad kihelkondade nimetused, nagu Maarja-Magdaleena, Tartu-Maarja, Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi, Pärnu-Jaagupi, Mihkli jts. Rahvusvahelise levikuga muistendi järgi ei jää sakraalhoone (ka loss, kindlus, sild) ehitamisel pidama: mis päeval ehitati, leitakse hommikul lõhutult. Et ehitis püsima jääks, on vaja ohvrit. Sadu aastaid on suust suhu levinud jutte sadade ehitiste kohta, et ehitamisel on sinna süütu tütarlaps elusalt sisse müüritud. Traditsiooniline küsimus: "Kes tahab kiriku võtmeid kanda?" esineb ka ühes siin esitatud jutuvariantidest (2). Kõik need variandid on üldse küllaltki sarnased, sissemüüritu nimi tuletatakse kiriku nimest. Usutavust lisab ning jutu käibelpüsimist soodustab mingi asitõend: väike avaus müüris, erinevalt paigutatud kivi, ristikujuline kaunistus vms. 1. Kui ma kooli arhiivi korraldasin, leidsin jutu Maarja kiriku ehitamisest. Et Maarja kiriku müüri sisse on müüritud Maarja nimeline naine. Päeval müürid kerkisid ja öösel olid müürid jälle maha lõhutud. Ei saanud muidu ehitada, kui müüriti sisse võtme hoidja. Kirik olevat ehitatud 1340 või umbes nii. Tugevasti sajand hiljem kui Palamuse kirik. Kui nad kirikule remonti tegid, siis olevat lõuna-ida poolne müür kõmisenud, et sääl ikka mingi tühemik on. Selline kuju, nagu tal praegu, on ehitatud 1888. aastal. Vahepeal ta on

Kiriku võtmete hoidja


            Eestis on rohkesti katoliku pühaku nimele pühendatud kirikuid. Pühaku või piiblitegelase nimest lähtuvad kihelkondade nimetused, nagu Maarja-Magdaleena, Tartu-Maarja, Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi, Pärnu-Jaagupi, Mihkli jts. Rahvusvahelise levikuga muistendi järgi ei jää sakraalhoone (ka loss, kindlus, sild) ehitamisel pidama: mis päeval ehitati, leitakse hommikul lõhutult. Et ehitis püsima jääks, on vaja ohvrit. Sadu aastaid on suust suhu levinud jutte sadade ehitiste kohta, et ehitamisel on sinna süütu tütarlaps elusalt sisse müüritud. Traditsiooniline küsimus: "Kes tahab kiriku võtmeid kanda?" esineb ka ühes siin esitatud jutuvariantidest (2). Kõik need variandid on üldse küllaltki sarnased, sissemüüritu nimi tuletatakse kiriku nimest. Usutavust lisab ning jutu käibelpüsimist soodustab mingi asitõend: väike avaus müüris, erinevalt paigutatud kivi, ristikujuline kaunistus vms.


1.


            Kui ma kooli arhiivi korraldasin, leidsin jutu Maarja kiriku ehitamisest. Et Maarja kiriku müüri sisse on müüritud Maarja nimeline naine.

Päeval müürid kerkisid ja öösel olid müürid jälle maha lõhutud. Ei saanud muidu ehitada, kui müüriti sisse võtme hoidja. Kirik olevat ehitatud 1340 või umbes nii. Tugevasti sajand hiljem kui Palamuse kirik. Kui nad kirikule remonti tegid, siis olevat lõuna-ida poolne müür kõmisenud, et sääl ikka mingi tühemik on. Selline kuju, nagu tal praegu, on ehitatud 1888. aastal. Vahepeal ta on seisnud kaua aega varemetes pärast Põhjasõda. Veel olevat aknad laudadega kinni löödud olnud.

RKM II 367, 440/1 (11) < Kudina as. - E. Tampere < Juhan Ruus, sünd. 1927. a. (1983).


2.

 

Jutukene


            Vanarahvas räägib kiriku ehitamisest. Kui kirikut tehtud, siis pääva ajal tehtud, ööse lahutud ära ja kukkunud müür laiali. Küll pantud vahid välja, aga keegi põle nähnud, muudkui tullud kui kolisenud. Siis aetud kihelkonna rahvas kokko ja küstud, kes tahab kiriku võtmed kanda, kes ütelnud: "Mina tahan", seda võetud kinni ja pantud elusast kiriku müüri sisse. Siis ei ole mitte keriku müür ööse ära lagunenud. Nenda saanud siis Maarja kiriku müiri sisse Mari, Palamusele Pärtel, Jaani kiriku Jaan, Jakubi kiriku Jakub, Peetri /kiriku/ Peeter jne.

H  II 28, 804 (6) < Saare v. - G. Jürgenson (1890).


3.


Maarja-Magdaleena kirik sai sellest nime, et külast võeti üks naine, mille - kelle nimi oli Maarja-Magdaleena. See naine müüriti, ta oli, õigemini, veel tüdruk, ta müüriti sinna kiriku seina sisse. Ja see koht, kus kiriku seina sisse ta müüriti, see koht on praegu olemas seinas, ja plaadi peale kirjutatud. Täpselt ma ei ole vaatamas käinud, sest ma täpselt ei tea, kus kohas ta on. Selle tüdruku nimi oligi Maarja-Magdaleena ja selle järgi pandigi kirikule nimi Maarja-Magdaleena.

RKM, Mgn. II 3933 (72) < Pataste k., Raja t. - K. Kleimann < Anne Raud, sünd. 1970. a. (1983).

Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Kiriku võtmete hoidja
September 2019
ETKNRLP
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30      

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Kiriku võtmete hoidja Eestis on rohkesti katoliku pühaku nimele pühendatud kirikuid. Pühaku või piiblitegelase nimest lähtuvad kihelkondade nimetused, nagu Maarja-Magdaleena, Tartu-Maarja, Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi, Pärnu-Jaagupi, Mihkli jts. Rahvusvahelise levikuga muistendi järgi ei jää sakraalhoone (ka loss, kindlus, sild) ehitamisel pidama: mis päeval ehitati, leitakse hommikul lõhutult. Et ehitis püsima jääks, on vaja ohvrit. Sadu aastaid on suust suhu levinud jutte sadade ehitiste kohta, et ehitamisel on sinna süütu tütarlaps elusalt sisse müüritud. Traditsiooniline küsimus: "Kes tahab kiriku võtmeid kanda?" esineb ka ühes siin esitatud jutuvariantidest (2). Kõik need variandid on üldse küllaltki sarnased, sissemüüritu nimi tuletatakse kiriku nimest. Usutavust lisab ning jutu käibelpüsimist soodustab mingi asitõend: väike avaus müüris, erinevalt paigutatud kivi, ristikujuline kaunistus vms. 1. Kui ma kooli arhiivi korraldasin, leidsin jutu Maarja kiriku ehitamisest. Et Maarja kiriku müüri sisse on müüritud Maarja nimeline naine. Päeval müürid kerkisid ja öösel olid müürid jälle maha lõhutud. Ei saanud muidu ehitada, kui müüriti sisse võtme hoidja. Kirik olevat ehitatud 1340 või umbes nii. Tugevasti sajand hiljem kui Palamuse kirik. Kui nad kirikule remonti tegid, siis olevat lõuna-ida poolne müür kõmisenud, et sääl ikka mingi tühemik on. Selline kuju, nagu tal praegu, on ehitatud 1888. aastal. Vahepeal ta on seisnud kaua aega varemetes pärast Põhjasõda. Veel olevat aknad laudadega kinni löödud olnud. RKM II 367, 440/1 (11) < Kudina as. - E. Tampere < Juhan Ruus, sünd. 1927. a. (1983). 2. Jutukene Vanarahvas räägib kiriku ehitamisest. Kui kirikut tehtud, siis pääva ajal tehtud, ööse lahutud ära ja kukkunud müür laiali. Küll pantud vahid välja, aga keegi põle nähnud, muudkui tullud kui kolisenud. Siis aetud kihelkonna rahvas kokko ja küstud, kes tahab kiriku võtmed kanda, kes ütelnud: "Mina tahan", seda võetud kinni ja pantud e kiriku müüri sisse. Siis ei ole mitte keriku müür ööse ära lagunenud. Nenda saanud siis Maarja kiriku müiri sisse Mari, Palamusele Pärtel, Jaani kiriku Jaan, Jakubi kiriku Jakub, Peetri /kiriku/ Peeter jne. H  II 28, 804 (6) < Saare v. - G. Jürgenson (1890). 3. Maarja-Magdaleena kirik sai sellest nime, et külast võeti üks naine, mille - kelle nimi oli Maarja-Magdaleena. See naine müüriti, ta oli, õigemini, veel tüdruk, ta müüriti sinna kiriku seina sisse. Ja see koht, kus kiriku seina sisse ta müüriti, see koht on praegu olemas seinas, ja plaadi peale kirjutatud. Täpselt ma ei ole vaatamas käinud, sest ma täpselt ei tea, kus kohas ta on. Selle tüdruku nimi oligi Maarja-Magdaleena ja selle järgi pandigi kirikule nimi Maarja-Magdaleena. RKM, Mgn. II 3933 (72) < Pataste k. , Raja t. - K. Kleimann < Anne Raud, sünd. 1970. a. (1983).

Kiriku võtmete hoidja
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |