Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Kiviksmuutumine

Kiviksmuutumine Kui looduses leidus midagi nii tähelepanuväärset, nagu kõnesolev Vedu koolimaja lähedal asunud tõllakujuline kivimürakas, andis see põhjust arutluseks, kas tegemist pole kiviksmuutumisega. Lapse fantaasia suudab niisuguseid lugusid hõlpsasti tõeseks pidada ka tänapäeval. Esimeses variandis on oluliseks peetud kivi asukoha kättejuhatamist, teises on see kõrvaline - pearõhk on kivi saamislool. Esimeses variandis muudab kurja mõisahärra kiviks nõid (nõid tähendab siin rahvatarka, mitte muinasjuttude kurja nõida). Teises variandis muutub mõisahärra kiviks kurjavandumise pärast. Maarja-Magdaleena muistendites on eetiliste normide rikkumine ja selle tagajärg tavalised jututeemad. Kolmas seletus (9) on õpetlik lugu sellest, mis juhtub, kui vannutakse valet. Rahvapedagoogikale on omane teatada normi rikkumise tagajärg jutu vahendusel. See mõjub tõhusamalt kui otsene käsk või keeld, ja niisugust moodust on igapäevaelus ka palju katsetatud (vrd. 38; 39; 43; 66; 67). 7. Kivistanud baron Vedu mõisa järele olevast Kukemetsast Tartu poole sõites ja Vedu koolimajast ida poole vaadates on näha veike mäelõhustik, milles mõned üksikud männid ja ka lepapõesad kasvavad. Ümberringi on aga põld, mis lääne poole nõlvak. Kohta ligemalt vaadates näeme, et siin lõhustikus on suur tõllasarnane kivi ja ka midagi hobuste taolist on ühelpool kivi küljel ehk eespool tõlda. Tõesti tore ja nägemiseväärt koht. Rahvasuu räägib: Vanal ajal olnud Vedu m
 

Kiviksmuutumine


            Kui looduses leidus midagi nii tähelepanuväärset, nagu kõnesolev Vedu koolimaja lähedal asunud tõllakujuline kivimürakas, andis see põhjust arutluseks, kas tegemist pole kiviksmuutumisega. Lapse fantaasia suudab niisuguseid lugusid hõlpsasti tõeseks pidada ka tänapäeval.

            Esimeses variandis on oluliseks peetud kivi asukoha kättejuhatamist, teises on see kõrvaline - pearõhk on kivi saamislool. Esimeses variandis muudab kurja mõisahärra kiviks nõid (nõid tähendab siin rahvatarka, mitte muinasjuttude kurja nõida). Teises variandis muutub mõisahärra kiviks kurjavandumise pärast. Maarja-Magdaleena muistendites on eetiliste normide rikkumine ja selle tagajärg tavalised jututeemad.

            Kolmas seletus (9) on õpetlik lugu sellest, mis juhtub, kui vannutakse valet. Rahvapedagoogikale on omane teatada normi rikkumise tagajärg jutu vahendusel. See mõjub tõhusamalt kui otsene käsk või keeld, ja niisugust moodust on igapäevaelus ka palju katsetatud (vrd. 38; 39; 43; 66; 67).


7.

Kivistanud baron

 

            Vedu mõisa järele olevast Kukemetsast Tartu poole sõites ja Vedu koolimajast ida poole vaadates on näha veike mäelõhustik, milles mõned üksikud männid ja ka lepapõesad kasvavad. Ümberringi on aga põld, mis lääne poole nõlvak. Kohta ligemalt vaadates näeme, et siin lõhustikus on suur tõllasarnane kivi ja ka midagi hobuste taolist on ühelpool kivi küljel ehk eespool tõlda. Tõesti tore ja nägemiseväärt koht.

            Rahvasuu räägib: Vanal ajal olnud Vedu mõisas väga tige baron, kes iga veikse süü pärast ja mõnikord päris ilma süüta ja enese lõbuks on lasknud eestlasi peksa. Peksa on saanud kõik, niihästi oma valla rahvas kui ka tee pääl vastutulijad võera valla inimesed, armu pole ükski leidnud. Ükskord, kui ta jälle tõllas kahe hobusega on sõitnud ja vastutuleja[i]d hakanud peksma, on üks nõid, kes voori seas olnud, baroni kõige ta tõlla ja hobustega ära kivistanud. Pääseb baron sellest olekust vast siis, kui enam keegi teine teist ei peksa, ja ilma kartuseta ja hirmuta igaüks teed võib käia. Kuni see aga ei sünni, siis on see baron ikka veel igaühele hoiatuseks.

E 51091/2 (11) < Elistvere k. - R. Nõmm (1920).


8.

            Korra sõitnud Tartumaal rikas, kuid kuri mõisahärra koju. Öö olnud pime ning tormine ning hobusedki suure uhke tõlla ees pääsenud vaevu edasi. Sõitnud juba tüki teed, kuni korraga hobused ja tõld seisma jäänud. Mõisahärra virutanud kutsarile tulise, kuid ka sellest abi mingit. Hakanud nüüd hirmsalt sõimama ja vanduma, nii et kutsar suures hirmus metsa jooksnud, haaranud siis ohjad ise kätte ja piitsutanud hobuseid, kuid tõld ei pääsenud paigast edasi. Keset koledamat vandevalingut tundnud korraga härra, et jalad ei kuula enam sõna. Vaadanud alla jalge pääle: kivist mis kivist, ja üha kõrgemale kandus kivine tarretus. Hommikul koidu ajal läinud kutsar vaatama, mis mõisahärrast saanud, kuid ei leidnud ei härrat ega tõlda, ainult suur kivi seisnud kohal, kust kutsar suures hirmus põgenenud. Lähemalt kivi uurima hakates leidnud kutsar selle täiesti tõllakujulise olevat. Kutsar löönud kolm risti ette ja jooksnud mõisasse, kuhu hobused, millised tõlla ees olnud, öösel suure hirmuga puristades õue jooksnud.

            Rahvasuu räägib, et kui hää ja süütu noor neiu istub kivistunud tõllale ja laulab laulu, siis pääsevat mõisahärra needusest.

E 71180/1 < Maarja-Magdaleena khk. - R. Eres (1931).


9.

Kivist inimene


            Ühed hauakaevajad kaevasid surnule hauda. Kui nad haua põhja puhastasivad, leidsivad haua põhjast ühe kivist inimese kuju. Üks kaevaja läks ütlema, et nad kivist inimese kuju leidsid hauda kaevates. Õpetaja tuli ka seda kivist kuju vaatama ja laskis selle kuju oma majasse ahju taha nukka püsti panna.

            Teisel pääval hakkab tüdruk leiba ahju panema. Enne ahju panemist tegi tüdruk leivale risti peale. Kui tüdruk leiva ahju pani, siis liigutas ennast kivist kuju ja naeris. Tüdruk jäi kuju naeru pärast kartma ja ei julge tõisi leibasid ahju panna. Õpetaja vaatab uksest, et tüdruk... et tüdruk vahib ja ei pane leibasid ahju, astub tuppa ja küsib tüdruku kääst: "Mis sul viga on, et sa... et sa leibasid kõiki ahju ei pane?"

            Tüdruk sai siis julgest, et õpetaja sinna tuli. "Ei midagi," vastas ta ja pani ruttu leivad ahju. Kui leivad ahju said, siis ütles tüdruk õpetajale: "Kui mina esimest leiba ahju panin, siis naeris see kivist kuju nukas, mina ei julenud siis tõisi leibasid ahju panna."

            Õpetaja ei uskunud tüdruku juttu, vaid ütles: "See on vale." Tüdruk ütles, et kuju tõeste nukas naeratas. Õpetaja jäi viimate tüdruku juttu uskuma ja läks kivist kuju juurde, ütles: "Kas oled sina hea või paha vaim?"

            Kuju vastas: "Mina ei ole mitte paha, ei ka hea vaim, vaid üks inimene."

"Kui sa inimene oled," ütles õpetaja, "kui sa inimene oled, kuda sa hauapõhja said ja kuda kivist oled muutunud?"

            Kuju vastas: "Mina kõnelesin vanast tõise mehele, et kivid kasvavad, tema ei uskunud minu vale juttu. Mina ei tahtnud ka valelikust jääda ja vandusin selle peale: "Kui kivid ei kasva, siis kasku mulle kivi ümber" ja nõnda sündis minu sõna järele. Need inimesed, kes siis elasivad, kui ma vandusin, on kõik ära surnud ja kui kivi mulle ümber hakkas kasvama, siis lasksin ma ennast kabeli maha matta, kust mu nüit üles võeti, et siis vaevast lahti saada, aga enne ei saa ma vaevast lahti ja ei sure ma ka enne ära, kui ma oma valevande tagasi võtan. Ja kui mind kaks õpetajat õnnistavad, siis saan ma oma hirmust vaevast lahti, kivi kadub mu ümbert ära. Ma olen juba sada aastat vana."

            "Aga mis sa naersid," küsis õpetaja, "kui tüdruk leibasid ahju pani?"

            Mees vastas: "Enne kui tüdruk leevad ahju pani, tegi ta leivale risti peale ja pani siis ahju, a kuradid läksivad enne leevaahju, et siis võtsivad ka nemad omale leiba, aga tüdruk tegi leivale risti peale, siis kargasid kuradid kui koerad ahjusuust ja kriskaakust [siibriaugust] välja."

            Mees võttis oma valendava [valetava] sõna tagasi ja palus õpetajat, et ta tõise õpetaja laseks kutsuda ja teda õnnistaks, mida ka õpetaja tegi. Niipea kui õpetaja[d] meest õnnistasivad, kadus mehe ümbert kivi ära ja kui ta ära ei ole surnud, elab ta praegugi.

H II 28, 660/2 (2) < Maarja-Magdaleena - M. Pool (1889).



Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Kiviksmuutumine
Mai 2019
ETKNRLP
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Kiviksmuutumine Kui looduses leidus midagi nii tähelepanuväärset, nagu kõnesolev Vedu koolimaja lähedal asunud tõllakujuline kivimürakas, andis see põhjust arutluseks, kas tegemist pole kiviksmuutumisega. Lapse fantaasia suudab niisuguseid lugusid hõlpsasti tõeseks pidada ka tänapäeval. Esimeses variandis on oluliseks peetud kivi asukoha kättejuhatamist, teises on see kõrvaline - pearõhk on kivi saamislool. Esimeses variandis muudab kurja mõisahärra kiviks nõid (nõid tähendab siin rahvatarka, mitte muinasjuttude kurja nõida). Teises variandis muutub mõisahärra kiviks kurjavandumise pärast. Maarja-Magdaleena muistendites on eetiliste normide rikkumine ja selle tagajärg tavalised jututeemad. Kolmas seletus (9) on õpetlik lugu sellest, mis juhtub, kui vannutakse valet. Rahvapedagoogikale on omane teatada normi rikkumise tagajärg jutu vahendusel. See mõjub tõhusamalt kui otsene käsk või keeld, ja niisugust moodust on igapäevaelus ka palju katsetatud (vrd. 38; 39; 43; 66; 67). 7. Kivistanud baron Vedu mõisa järele olevast Kukemetsast Tartu poole sõites ja Vedu koolimajast ida poole vaadates on näha veike mäelõhustik, milles mõned üksikud männid ja ka lepapõesad kasvavad. Ümberringi on aga põld, mis lääne poole nõlvak. Kohta ligemalt vaadates näeme, et siin lõhustikus on suur tõllasarnane kivi ja ka midagi hobuste taolist on ühelpool kivi küljel ehk eespool tõlda. Tõesti tore ja nägemiseväärt koht. Rahvasuu räägib: Vanal ajal olnud Vedu mõisas väga tige baron, kes iga veikse süü pärast ja mõnikord päris ilma süüta ja enese lõbuks on lasknud eestlasi peksa. Peksa on saanud kõik, niihästi oma valla rahvas kui ka tee pääl vastutulijad võera valla inimesed, armu pole ükski leidnud. Ükskord, kui ta jälle tõllas kahe hobusega on sõitnud ja vastutuleja[i]d hakanud peksma, on üks nõid, kes voori seas olnud, baroni kõige ta tõlla ja hobustega ära kivistanud. Pääseb baron sellest olekust vast siis, kui enam keegi teine teist ei peksa, ja ilma kartuseta ja hirmuta igaüks teed võib k;   "Aga mis sa naersid," küsis õpetaja, "kui tüdruk leibasid ahju pani?"             Mees vastas: "Enne kui tüdruk leevad ahju pani, tegi ta leivale risti peale ja pani siis ahju, a kuradid läksivad enne leevaahju, et siis võtsivad ka nemad omale leiba, aga tüdruk tegi leivale risti peale, siis kargasid kuradid kui koerad ahjusuust ja kriskaakust [siibriaugust] välja. "             Mees võttis oma valendava [valetava] sõna tagasi ja palus õpetajat, et ta tõise õpetaja laseks kutsuda ja teda õnnistaks, mida ka õpetaja tegi. Niipea kui õpetaja[d] meest õnnistasivad, kadus mehe ümbert kivi ära ja kui ta ära ei ole surnud, elab ta praegugi. H II 28, 660/2 (2) < Maarja-Magdaleena - M. Pool (1889).

Kiviksmuutumine
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |