Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Kodukäija tõrje

Kodukäija tõrje Nii nagu inimesi on huvitanud kooljate koduskäimise põhjused, on arutlusainet pakkunud ka kodukäija tõrjumise võtted ja vahendid. Ühe jutu lõpul (88) püütakse selgust saada, kas nähtud koer oli reaalne või pärit vaimuderiigist nagu kodukäijagi. Rahvapärimuse põhjal võib öelda, et vaimolendid võivad küll esineda kassi või koera kujul (81; 105); koerana ilmub ka peidetud varanduse valvaja (16). Muistendites on kodukäijate (ka kuradite, vaimude, üldse deemonlike olendite) hävitajaks hundid - Püha Jüri kutsikad. Piisab nende appikutsumisest, kas või ütlusest: "Hundale!" (46; 89). 85. Kodu käima hakand harilikud surnud, kes elu kestvusel nõiakunstiga, jne. tegemist teind, kellel keegi kallim maha jäänd või keda väga taga nutet. Nii hakand lapsevoodi surnud [sünnitamisel surnud] naine kodu käima last vaatama, jne. Ka enesetapjad ilmund sageli koju. Et surnu ei hakkaks kodu käima, tehti pääle eelnimetute "kunsttükkide" hauale rinde kohta pahema jala kontsaga rist. Kummuli kirstupanekust ei teata peaaegu midagi, olevat kedagi tahet millegipärast kummuli asetada, aga keegi ütelnud, et ei või, ülestõusmise päeval langeb siis see surnu maa põhja. Nii pöörat koolja otsekohe selili. Surnu kodukäimise lõpetamiseks tehti, samuti kui ettevaatuse pärastki ette, pahema jala kannaga rist hauale. E 54440 < Maarja-Magdaleena khk. - A. Mitt. 86. Üks joodik naine oli pärast surma kodus kolgutanud. Kogu aeg köögis lõh
 

Kodukäija tõrje


            Nii nagu inimesi on huvitanud kooljate koduskäimise põhjused, on arutlusainet pakkunud ka kodukäija tõrjumise võtted ja vahendid. Ühe jutu lõpul (88) püütakse selgust saada, kas nähtud koer oli reaalne või pärit vaimuderiigist nagu kodukäijagi. Rahvapärimuse põhjal võib öelda, et vaimolendid võivad küll esineda kassi või koera kujul (81; 105); koerana ilmub ka peidetud varanduse valvaja (16). Muistendites on kodukäijate (ka kuradite, vaimude, üldse deemonlike olendite) hävitajaks hundid - Püha Jüri kutsikad. Piisab nende appikutsumisest, kas või ütlusest: "Hundale!" (46; 89).


85.


            Kodu käima hakand harilikud surnud, kes elu kestvusel nõiakunstiga, jne. tegemist teind, kellel keegi kallim maha jäänd või keda väga taga nutet. Nii hakand lapsevoodi surnud [sünnitamisel surnud] naine kodu käima last vaatama, jne. Ka enesetapjad ilmund sageli koju. Et surnu ei hakkaks kodu käima, tehti pääle eelnimetute "kunsttükkide" hauale rinde kohta pahema jala kontsaga rist.

            Kummuli kirstupanekust ei teata peaaegu midagi, olevat kedagi tahet millegipärast kummuli asetada, aga keegi ütelnud, et ei või, ülestõusmise päeval langeb siis see surnu maa põhja. Nii pöörat koolja otsekohe selili.

            Surnu kodukäimise lõpetamiseks tehti, samuti kui ettevaatuse pärastki ette, pahema jala kannaga rist hauale.

E 54440 < Maarja-Magdaleena khk. - A. Mitt.


86.


            Üks joodik naine oli pärast surma kodus kolgutanud. Kogu aeg köögis lõhkunud riistu ja kolistanud mis kole.

            Mees arvanud, et see pole ju võimalik, et temal peab närvidega midagi korrast ära olema. Läheb Tartu arstide juurde, on kuu aega närvikliinikus, kõik on rahulik. Nii kui haiglast välja tuleb, nii naine tuleb tänava peal vastu. Jälle vana lugu lahti.

            Rääkind seda lugu naise tütretütre ämmale. See mutt annud siis seda plaani, et võta soru viina, võta kork pealt ära, viska ise lonks ja siis pane pudel risti kõrvale, usu, ta siis enam ei tule. Ja mees oli teind nii ja oligi kolgutamine maas. See on tõestisündinud lugu, mees ise räägib.

RKM II 369, 49/50 (5) < Saare v., Kose k. - E. Liiv < Aino Kiidjõe, 65 a. (1983).


87.

Kodukäija


            Elas kord üks rikas vanatüdruk. Siis ta jäi aga raskesti haigeks ning suri ja varandus jäi tal jagamata. Sai tüdruk maha maetud, hakkas kodukäija tüdruku kodus käima ning ei lasnud pererahval enam kuidagi elada. Pererahvas käisid häda kirikuõpetajale kaeba[ma]s ning õhtul (päike hakkas loojenema) läks õpetaja tüdruku haua juurde vaatama ja nägi, kuidas vanatüdruk hauast välja tuli. Õpeta[ja] küsis, et "kus sa lähed?" Tüdruk vastas: "Vara lähen jagama!" Õpetaja laskis siis tal minna.

            Teisel õhtul läheb õpetaja jälle päikese loojenemise ajal tüdruku hauale ja näeb jällegi, et tüdruk tuleb hauast välja ja õpetaja küsib: "Kus sa lähed?" Tüdruk vastas, et "vara lähen jagama." Õpetaja käskis nüüd kohe hauda tagasi minna ja tüdruk läkski. Õpetaja lõi nüüd kolm korda jalaga sinna kohta, kust tüdruk väljus ja kodukäija jäi ära.

E 85750 (7) < Saare v. ja k. - L. Reiman < oma vanaemalt, 71 a. (1934).


88.


            Maarja-Magdaleena kihelkonnas surnud keegi naine ära. Ta olevat end poonud, kuna enne seda olnud tüli mehe ja pojaga.

            Naine maetud surnuaeda, mis on üsna maja lähedal. Naine käinud järjekindlalt igal öösel majas kolistamas. Keegi teenijatest pole seisnud selles majas nädalatki. Elanikud olnud päris hädas, ei saanud kuskilt tüdrukut. Toodud siis Tallinnast uus tüdruk, kes kodukäijast midagi ei teadnud. Tüdruk olnud majas esimest päeva. Õhtul hakanud ta oma toas lugema, kui äkki keegi tule ära puhunud. Tüdruk mõelnud, et keegi vigurit teeb ja vaadanud seljataha. Sääl näinud ta, et pikk kogu valges kleidis üle toa lohistab minna. Valge naisterahvas läinud ukse juurde ja öelnud: "Kuidas tohid sa siin minu toas olla, katsu, et sa kaod." Siis läinud kodukäija minema. - Ehmunud tüdrukule oli antud elamiseks endine naise tuba.

            Tüdruk läinud peremehe tuppa, et selle käest tuletikke küsida ja lamp uuesti süüdata. Sääl näinud, et peremees on kahvatanud ja järele pärides kuulis ta, et kodukäija ka peremehe toas käinud ning tule puhkunud.

            Järgmisel päeval läks seegi tüdruk säält ära ja teistele elanikele tundus see maja õudsena.

            Ükskord nähtud, kuidas naine surnuaia poolt tulnud, väike valge koer nööriga kaasas, ja oma maja poole läinud. Tüki aja pärast tulnud ta jälle tagasi ja kadunud oma hauda.

            Pääle sellesama naise matmist leiti igal hommikul, et hauale oli kraabitud suur auk ja haualt leiti ka suured koera jäljed. Haud olnud siis õnnistamata. Pääle selle aga lasti haud õnnistada ja siis ei kraabitud enam hauasse auke. Arvati, et auke kraapis peremehe suur koer, kellel võis olla kahju oma perenaisest, aga ei jõuta selgusele selles, et miks koer pärast haua õnnistamist enam hauda ei kraabi.

ERA II 249, 187/9 (5) < Saare v. - V. Riispalu (Mustvee reaalkool) < M. Vahiste (1939).


89.

Kodukäijad


            Ennemuiste elas ühes talus kaks venda. Vanem vend võttis omal naise, aga noorem vend ei võtnud veel, sest tema käis hobuseid parseldamas. Vanem oli ka hobuseparsnik. Noorem vend jäi suvel äkitse haigest ja suri ära. Ta jättis oma ilusa täku vennale. Kui vend sai surnu maha matnud, siis läks ta tõisel pääval heinamaale. Perenaine jäi üksi kodu.

            Perenaine teeb leiba ja kui ta leiba ahju hakkas panema, siis pani toa esimese ukse kinni, sest esimesest uksest puhkus tuul tuppa. Kui ahju pantud leibadele tuul peale puhub, siis lähevad leivad lõhki ja jäävad pooltooreks. Kui ta esimese ukse kinni pani ja tagumise ukse lahti tegi, siis ta ehmatas, et eila maha matetud vend tuleb nagu elus inimene rehealla ja patsutab käega täkku ümberringi. Kui täkk patsutatud sai, siis läks ta ära. Nõnda käis iga lõunaaeg täkku patsutamas.

            Perenaine ei julgenud enam üksi kodo olla, ta pidas mehega nõu, kudas kodukäijat kinni panna, et ta enam ei tule täkku patsutama. Mees läks kutsus Liiva Jaagu kodukäijat kinni panema. Liiva Jaak ka tuli ja ootas, kuna kodukäija tuleb. Kodukäija tuli ja hakkas täkku patsutama. Kui ta parajast täkku patsutas, siis võttis Liiva Jaak ta kinni, et ta enam kohegi minna ei saa. Nüid mõtles Liiva Jaak: "Ma käsin teda ära minna". Kodukäija ütles alandliku häälega: "Ma lähen isigi ära". Liiva Jaak laskis hobese vankri ette panna ja vankriredelid pealt ära võtta ja redelde asemel lauad panna. Liiva Jaak võttis hobeseohjad kätte, istus vankrilaudade peale ja ütles kodukäijale: "Tule, ma viin sind kodu". Kodukäija nägi, et ta enam kohegi minna ei saanud, siis ta istus laudade otsa pääle. Liiva Jaak andis hobusele piitsa, vanker vuras õuest välja. Kui nad metsa ligidalle hakkasid saama, siis ütles kodukäija: "Ära sa mind kattide kätte anna". - "Ei anna", ütles Jaak. Kui nad keset metsa kohta said, siis kargas äkitselt Liiva Jaak vankrist maha. Nii kui Liiva Jaak maha kargas, siis kukkus kodukäija kõige laudadega vankri taha seliti maha, Liiva Jaak kisendas ruttu: "Pühajüri kutsikad, tulge nüid appi!" Kui ta seda sõna sai üteldud, siis sai ta näha, kudas tuli hulk hunta ja sõivad kodukäija ära. Sestsaadik ei ole enam seda kodukäijat nähtud.

________

Katid on hundid.

Pühajüri kutsikad on ka hundid ja hundid ei salli kodukäijat.

H II 28, 667/8 (8) < Maarja-Magdaleena - M. Pool (1889).

Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Kodukäija tõrje
Mai 2019
ETKNRLP
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Kodukäija tõrje Nii nagu inimesi on huvitanud kooljate koduskäimise põhjused, on arutlusainet pakkunud ka kodukäija tõrjumise võtted ja vahendid. Ühe jutu lõpul (88) püütakse selgust saada, kas nähtud koer oli reaalne või pärit vaimuderiigist nagu kodukäijagi. Rahvapärimuse põhjal võib öelda, et vaimolendid võivad küll esineda kassi või koera kujul (81; 105); koerana ilmub ka peidetud varanduse valvaja (16). Muistendites on kodukäijate (ka kuradite, vaimude, üldse deemonlike olendite) hävitajaks hundid - Püha Jüri kutsikad. Piisab nende appikutsumisest, kas või ütlusest: "Hundale!" (46; 89). 85. Kodu käima hakand harilikud surnud, kes elu kestvusel nõiakunstiga, jne. tegemist teind, kellel keegi kallim maha jäänd või keda väga taga nutet. Nii hakand lapsevoodi surnud [sünnitamisel surnud] naine kodu käima last vaatama, jne. Ka enesetapjad ilmund sageli koju. Et surnu ei hakkaks kodu käima, tehti pääle eelnimetute "kunsttükkide" hauale rinde kohta pahema jala kontsaga rist. Kummuli kirstupanekust ei teata peaaegu midagi, olevat kedagi tahet millegipärast kummuli asetada, aga keegi ütelnud, et ei või, ülestõusmise päeval langeb siis see surnu maa põhja. Nii pöörat koolja otsekohe selili. Surnu kodukäimise lõpetamiseks tehti, samuti kui ettevaatuse pärastki ette, pahema jala kannaga rist hauale. E 54440 < Maarja-Magdaleena khk. - A. Mitt. 86. Üks joodik naine oli pärast surma kodus kolgutanud. Kogu aeg köögis lõhkunud riistu ja kolistanud mis kole. Mees arvanud, et see pole ju võimalik, et temal peab närvidega midagi korrast ära olema. Läheb Tartu arstide juurde, on kuu aega närvikliinikus, kõik on rahulik. Nii kui haiglast välja tuleb, nii naine tuleb tänava peal vastu. Jälle vana lugu lahti. Rääkind seda lugu naise tütretütre ämmale. See mutt annud siis seda plaani, et võta soru viina, võta kork pealt ära, viska ise lonks ja siis pane pudel risti kõrvale, usu, ta siis enam ei tule. Ja mees oli teind nii ja oligi kolgutamine maas. See on tõestisTule, ma viin sind kodu". Kodukäija nägi, et ta enam kohegi minna ei saanud, siis ta istus laudade otsa pääle. Liiva Jaak andis hobusele piitsa, vanker vuras õuest välja. Kui nad metsa ligidalle hakkasid saama, siis ütles kodukäija: "Ära sa mind kattide kätte anna". - "Ei anna", ütles Jaak. Kui nad keset metsa kohta said, siis kargas äkitselt Liiva Jaak vankrist maha. Nii kui Liiva Jaak maha kargas, siis kukkus kodukäija kõige laudadega vankri taha seliti maha, Liiva Jaak kisendas ruttu: "Pühajüri kutsikad, tulge nüid appi!" Kui ta seda sõna sai üteldud, siis sai ta näha, kudas tuli hulk hunta ja sõivad kodukäija ära. Sestsaadik ei ole enam seda kodukäijat nähtud. ________ Katid on hundid. Pühajüri kutsikad on ka hundid ja hundid ei salli kodukäijat. H II 28, 667/8 (8) < Maarja-Magdaleena - M. Pool (1889).

Kodukäija tõrje
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |