Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Kolistajavaim

Kolistajavaim Tänapäeval on sedalaadi olendid, keda siin tondiks nimetatakse, saanud meil ja mujal rohkem tuttavaks poltergeisti nime all (vrd. saksa k. poltern - kolistama, Geist - vaim). Kui poltergeisti-lugudes ilmub salapärane kolistaja majja põhjuseta ning võib sama äkki jälle kaduda, siis Maarja-Magdaleena kandi tembutajal on tegutsemiseks põhjust: tont saadetakse majja võlgujäänud kolme kopikat kätte nõudma, seepärast ta majarahvast tülitabki. Jutu variantidel on kindel ülesehitus. Seoses kaubatehinguga tekib konflikt, pinge tõuseb, lahendust ei paista tulevat. Järgneb episoode tondi tempude kirjeldusega. Teisenditi need varieeruvad. Tõsise ja ühtaegu koomilise olukorra lahendab võlguolevate kopikate panek ahjuservale. Tondi lahkumisestseen ei oleks nii ilmekas, kui puuduksid tema lausutud sõnad, mis jutu rahvapedagoogilist suunitlust rõhutada aitavad (63; 64), põhimõttel: võlg on võõra oma, olgu või kolm kopikat. 63. Tont Raigastveres Üks Raigastvere peremees olevat kaubavenelast (harjuskit) petnud, jättes sellele kolm kopikat maksmata. Venelane palunud, peremees pole siiski maksnud. Ära minnes öelnud venelane: "Hea küll, mulle sa ei maksa, saadan sulase järele, küll sellele juba maksad!" Pärast seda juhtumit hakanud seda talu tont külastama ja olevat seal kõiksugu tempe teinud. Kord sõtkunud sulane rehte. Äkki lennanud sinises tules peerg lademesse. Viskajat pole aga kuskil näha olnud. Nii kolm korda. Peremees käs
 

Kolistajavaim


            Tänapäeval on sedalaadi olendid, keda siin tondiks nimetatakse, saanud meil ja mujal rohkem tuttavaks poltergeisti nime all (vrd. saksa k. poltern - kolistama, Geist - vaim). Kui poltergeisti-lugudes ilmub salapärane kolistaja majja põhjuseta ning võib sama äkki jälle kaduda, siis Maarja-Magdaleena kandi tembutajal on tegutsemiseks põhjust: tont saadetakse majja võlgujäänud kolme kopikat kätte nõudma, seepärast ta majarahvast tülitabki.

            Jutu variantidel on kindel ülesehitus. Seoses kaubatehinguga tekib konflikt, pinge tõuseb, lahendust ei paista tulevat. Järgneb episoode tondi tempude kirjeldusega. Teisenditi need varieeruvad. Tõsise ja ühtaegu koomilise olukorra lahendab võlguolevate kopikate panek ahjuservale. Tondi lahkumisestseen ei oleks nii ilmekas, kui puuduksid tema lausutud sõnad, mis jutu rahvapedagoogilist suunitlust rõhutada aitavad (63; 64), põhimõttel: võlg on võõra oma, olgu või kolm kopikat.


63.

Tont Raigastveres


            Üks Raigastvere peremees olevat kaubavenelast (harjuskit) petnud, jättes sellele kolm kopikat maksmata. Venelane palunud, peremees pole siiski maksnud. Ära minnes öelnud venelane: "Hea küll, mulle sa ei maksa, saadan sulase järele, küll sellele juba maksad!"

            Pärast seda juhtumit hakanud seda talu tont külastama ja olevat seal kõiksugu tempe teinud.

            Kord sõtkunud sulane rehte. Äkki lennanud sinises tules peerg lademesse. Viskajat pole aga kuskil näha olnud. Nii kolm korda. Peremees käskinud sulasel sõtkumise pooleli jätta. Keskpäeval saanud nad rehe siiski ära peksta. Kui inimesed aga rehealt paariks minutiks ära läinud, kantud kõik puhtad terad aganikku ja segatud aganatega segi.

            Teinekord pildunud keegi suurt tuhatünni katusele. Viskajat pole kusagil näha, aga tünn lendab kui pall kõige tuhaga katusele ja veereb sealt maha. Nii korduvalt.

            Niisugused "naljad" muutusid otse igapäevasteks.

            Toodud vene preestrid tube õnnistama ja viirukiga suitsetama. Ka see pole aidanud. Kohale sõitnud kolm Tartu üliõpilast. Need teinud hõbekuulile risti peale ja laadinud sellega püssi. Põleva küünla pannud vaka alla ja heitnud laetud püssi ühes enese juurde võttes toas magama. Enne aga kui nad magama saanud jäädagi, kuulnud nad juba ahju peal naermist. Kohe võetud küünal vaka alt välja, kedagi polnud aga kusagil näha ja ka püss oli kadunud. Püss leitud alles sügisel oakoristamise ajal aiast üles.

            Käidud teadmameeste juures, ka sellest polnud mingit abi. Viimaks üks vana külatark andnud nõu, et toimetagu võlgujäänud kolm kopikat kolistajale kätte. Peremees asetanud siis kolmekopikalise rahatüki ahju ääre peale, kus kolistaja kõige sagedamini kolistanud.

            Kolistaja muidugi tulnud, pole aga üldse müra tegema hakanud, vaid ahju äärelt keegi hüüdnud: "Sain kätte, nüüd lähen ära ja ei tule enam!"

            Ja sellest ajast peale olnudki talus rahu majas.

            (Üsna laialt tuntud lugu).

RKM II 100, 23/6 (8) < Maarja-Magdaleena khk. - G. Matto < Karl Valb, sünd. 1907. a. (1960).


64.

Jutt tondist


            Ühes talus oli kord käinud üks sibulakaupmees. Peremees oli võtnud ka sibulaid ja jätnud kolm kopikat maksmata. Sibulakaupmees palunud küll ilusti, et ole mõistlik ja maksa kolm kopikat ära. Peremees käratanud: "Ole vagane, mina maksin sinule ära ja mine minema." Sibulakaupmees läinud ära ja ütelnud: "Küll sa saad kolmesaja kopika eest kannatada."

            Teisel päeval peksnud sulane rehte, kuulnud vilistamist. Sulane arvanud, et teiste poiss vilistab ja vilistanud vastu. Siis kutsunud perenaine sulase sööma. Kui sulane saanud söönud, läinud uuesti tööle. Aga pole enam olnud rukkihunnikut, mis temal oli juba ära pekstud. Pärast olid üles otsinud ja leidnud, kõik aganatega segi segatud.

            Ükskord oli jälle perenaine leibu ahju pannud. Kuuleb varsti, sead kisendavad ja rõigavad akna taga. Läinud siis vaatama. Näinud, leivad kõik sigade käes ja paksu poriga koos. Nüüd taipasid, et sibulakaupmees on saatnud tondi, kes neid kiusab igatpidi.

            Nüüd ei jäänud neil muud üle, kui kutsusid õpetaja, et see õnnistaks seda maja. Et ehk siis läheks tont minema. Õpetaja õnnistanud esiteks kööki, aga tont muudkui ahvinud õpetaja sõnu järele. Siis ütelnud õpetaja: "Tuletage meelde, kas on teil kellegagi viha. Leppige ära! Tuletage meelde, kas on teil jäänud kellelegi midagi maksta, makske ära!" Nüüd tulnud peremehele meelde, et sibulakaupmehele jäi ju maksmata kolm kopikat. Peremees võtnud kümme kopikat, pannud ahju servale ja ütelnud: "Tule võta ja mine." Tont ei võta, vaid teeb tükke ja naerab. Siis pannud peremees kolm kopikat, ja ütelnud: "Võta ja mine!" Siis tulnud üks käsi välja ja ütelnud: "Võtan, võtan, lähen ära! Võtan, võtan, lähen ära! Võtan, võtan, lähen ära!" ja kadunud.

            Nüüd peremees maksnud alati kõigile ilusti ära ja tont pole end enam näidanud.

ERA II 259, 115/9 (5) < Kudina - S. Peets, Kudina algkool < oma emalt (1935).


65.


            Isa rääkis mulle nisukest lugu, et Hindu talu seal Raigastvere külas seal, vanaperemees oli nisuke, lahke mees olnd ja, ei old sugugi kooner old või midagi, a poeg olnd igavene kooner ja, ja läks laadale hobust ostma. Tulnd hobusega kodu ja, peale selle tondid majas. Kolistand ja müristand ja... Midagi, vanamees akand poisi käest pärima, et: "Mis on, poiss?" - Ei midagi. Jälle tuli ja vanamees läind vaatama, et ehk näeb kedagi, kes see kolistab kah, ise mõtlend, et ei tea, kuhu ma need kirved panin. Äkki [keegi] viskab kirvega, nii et kõik kolm kirvest olid jalge ees maas. Jaa-ja. Siis, see eit oli ikke poisile et: "Kuule, sa oled ikka midagi teind." Poiss: "Jah," et "vaata kui ma selle hobese ostsin, jäin kolm kopikat võlgu, et..."

            Isa ütles, et tont otsib seda kolme kopikat. Jah, ja võttis pani kolm kopikat müüri peale ja kadusid tondid ära.

RKM, Mgn. II 3933 (57) < Maarja k., Kõrgemäe t. - K. Kleimann < Jüri Ansip, sünd. 1950. a. (1983).


Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Kolistajavaim
November 2019
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930 

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Kolistajavaim Tänapäeval on sedalaadi olendid, keda siin tondiks nimetatakse, saanud meil ja mujal rohkem tuttavaks poltergeisti nime all (vrd. saksa k. poltern - kolistama, Geist - vaim). Kui poltergeisti-lugudes ilmub salapärane kolistaja majja põhjuseta ning võib sama äkki jälle kaduda, siis Maarja-Magdaleena kandi tembutajal on tegutsemiseks põhjust: tont saadetakse majja võlgujäänud kolme kopikat kätte nõudma, seepärast ta majarahvast tülitabki. Jutu variantidel on kindel ülesehitus. Seoses kaubatehinguga tekib konflikt, pinge tõuseb, lahendust ei paista tulevat. Järgneb episoode tondi tempude kirjeldusega. Teisenditi need varieeruvad. Tõsise ja ühtaegu koomilise olukorra lahendab võlguolevate kopikate panek ahjuservale. Tondi lahkumisestseen ei oleks nii ilmekas, kui puuduksid tema lausutud sõnad, mis jutu rahvapedagoogilist suunitlust rõhutada aitavad (63; 64), põhimõttel: võlg on võõra oma, olgu või kolm kopikat. 63. Tont Raigastveres Üks Raigastvere peremees olevat kaubavenelast (harjuskit) petnud, jättes sellele kolm kopikat maksmata. Venelane palunud, peremees pole siiski maksnud. Ära minnes öelnud venelane: "Hea küll, mulle sa ei maksa, saadan sulase järele, küll sellele juba maksad!" Pärast seda juhtumit hakanud seda talu tont külastama ja olevat seal kõiksugu tempe teinud. Kord sõtkunud sulane rehte. Äkki lennanud sinises tules peerg lademesse. Viskajat pole aga kuskil näha olnud. Nii kolm korda. Peremees käskinud sulasel sõtkumise pooleli jätta. Keskpäeval saanud nad rehe siiski ära peksta. Kui inimesed aga rehealt paariks minutiks ära läinud, kantud kõik puhtad terad aganikku ja segatud aganatega segi. Teinekord pildunud keegi suurt tuhatünni katusele. Viskajat pole kusagil näha, aga tünn lendab kui pall kõige tuhaga katusele ja veereb sealt maha. Nii korduvalt. Niisugused "naljad" muutusid otse igapäevasteks. Toodud vene preestrid tube õnnistama ja viirukiga suitsetama. Ka see pole aidanud. Kohale sõitnud kolm Tartu üliõpilast. Na. Tulnd hobusega kodu ja, peale selle tondid majas. Kolistand ja müristand ja... Midagi, vanamees akand poisi käest pärima, et: "Mis on, poiss?" - Ei midagi. Jälle tuli ja vanamees läind vaatama, et ehk näeb kedagi, kes see kolistab kah, ise mõtlend, et ei tea, kuhu ma need kirved panin. Äkki [keegi] viskab kirvega, nii et kõik kolm kirvest olid jalge ees maas. Jaa-ja. Siis, see eit oli ikke poisile et: "Kuule, sa oled ikka midagi teind. " Poiss: "Jah," et "vaata kui ma selle hobese ostsin, jäin kolm kopikat võlgu, et... "             Isa ütles, et tont otsib seda kolme kopikat. Jah, ja võttis pani kolm kopikat müüri peale ja kadusid tondid ära. RKM, Mgn. II 3933 (57) < Maarja k. , Kõrgemäe t. - K. Kleimann < Jüri Ansip, sünd. 1950. a. (1983).

Kolistajavaim
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |