Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Kurat jahib hingi

KURAT JAHIB HINGI Nelja järgnevat lugu ühendab see, et neis on kuradit kujutatud aktiivse inimhingede püüdjana. Esimesed kaks on sisuliseltki lähedased, aga kui päris esimese (79) eesmärk näib olevat ainult lõõtspillimängu (sest pille hinnati erinevalt, halvemaiks peeti just toru- ja lõõtspilli) eest hoiatada, siis teises (80) on pillimehe läbielamised ühtlasi karistus pruudi hülgamise eest. Põhiline sõnum on aga see, et enesetapjad langevad kuradi saagiks. 79. Vanajuuda saajad Vastsõliina vallah Jäädasküläh oli vanast ollu üts poiss, kiä olli alati järmolid [lõõtspilli] mängnu ja puulpäävä õdagu olli täle alati tuu peris mäng. Niimuudu läts mitu astad müüdä, poiss es jättä mitte umma muudu maha. Ütskõrd olli timä tulnu Võru liinast, olli Holsta kõrtsih õigõ meheste mängnü ja pilli löönü. Asi olli kõik nii kaua illos, kui nakas kodo tulõma. Sai sellepoolõ kõrtsi vaest puul versta maad, ütekõrraga sõitva säksad vasta. Saava mehele kotsillõ [kohale], pidävä hobõsõ kinni, küsüse: "Olõ hüä miis, juhada meile pillimeest! Meile oma saja [pulmad] ja um pillimeest vaija, kia õigõ ilosahe mängi mõist. Mii massa palga, miä nõud. " Timä ütel: "Üle mu ka iks pallö ei mängi!" - "Nuu, kas lupad tulla, sis istu pääle!" Miis istõ pääle ja läts minema. Viidi sajatarõ [pulmamaja] mano. Kõik illos tarõ, tulõ palase [tuled põlevad], rahvast pallo, kõik sööva ja joova. Ei lähe midägi, selle poisilõ anti ka olut, saia ja kom
 

KURAT JAHIB HINGI

Nelja järgnevat lugu ühendab see, et neis on kuradit kujutatud aktiivse inimhingede püüdjana. Esimesed kaks on sisuliseltki lähedased, aga kui päris esimese (79) eesmärk näib olevat ainult lõõtspillimängu (sest pille hinnati erinevalt, halvemaiks peeti just toru- ja lõõtspilli) eest hoiatada, siis teises (80) on pillimehe läbielamised ühtlasi karistus pruudi hülgamise eest. Põhiline sõnum on aga see, et enesetapjad langevad kuradi saagiks.

                               

79.

Vanajuuda saajad

Vastsõliina vallah Jäädasküläh oli vanast ollu üts poiss, kiä olli alati järmolid [lõõtspilli] mängnu ja puulpäävä õdagu olli täle alati tuu peris mäng. Niimuudu läts mitu astad müüdä, poiss es jättä mitte umma muudu maha. Ütskõrd olli timä tulnu Võru liinast, olli Holsta kõrtsih õigõ meheste mängnü ja pilli löönü. Asi olli kõik nii kaua illos, kui nakas kodo tulõma. Sai sellepoolõ kõrtsi vaest puul versta maad, ütekõrraga sõitva säksad vasta.Saava mehele kotsillõ [kohale], pidävä hobõsõ kinni, küsüse: "Olõ hüä miis, juhada meile pillimeest! Meile oma saja [pulmad] ja um pillimeest vaija, kia õigõ ilosahe mängi mõist. Mii massa palga, miä nõud." Timä ütel: "Üle mu ka iks pallö ei mängi!" - "Nuu, kas lupad tulla, sis istu pääle!" Miis istõ pääle ja läts minema. Viidi sajatarõ [pulmamaja] mano. Kõik illos tarõ, tulõ palase [tuled põlevad], rahvast pallo, kõik sööva ja joova. Ei lähe midägi, selle poisilõ anti ka olut, saia ja kompveke. Ollõ jõi poiss ärä, saia ja kompvekid pand karmani [taskusse]. Nu kästi mängmä naada. Pois mäng, nii kui esigi jõud. Vahel muudkui andas iks olut ja saia ja kompveke. Poiss ei läpe süvvä, muudkui pand kõigi karmanihe. Peräkõrd tule perremiis, ütles: "Läke tõõsõ elotusõ pääle [teise majapidamisse] kah, siäl um tarõ lämmämb." Poiss lätt tõõsõ elotusõ pääle kah, mäng siäl kah. Rahvast oll siäl kah tarõ niisama täüs kui alahki. Viimäde ütles perremiis: "Vaija sullõ palk ka ärä massa, vaest sulle ka vaija um niisama rahakopikad. Miä lubat um, tuu iks piät ärä masma, iga tuust kohe [sellest kuhugi] pästä ei olõ, tüümehe ting [teng; vanaaegne rahaühik] piät iks käeh olõma." And uma katskümmend viis rublad kätte. Sis sai poisil väiga hüä miil. Sis tõmmas poiss viil õige päkkiga [pöialdega], nii kui see maja lahes [lõhkes]. Poiss olli tävveste tõmbamise pääl, kikas kirg rehe all - nii üttekõrraga kattõ kõik saja rahvas ärä. Poiss jäi pümehehe [pimedasse] poes ta riihte parsilõ istma. Sis hiitü poiss ärä, naksi kaema, mia lapis??? anti, oliva hobõsõ sitad, kompvekid olliva pedäjä kukud [käbid], olu olli hobõsõ kusi, raha olli haava lehed. Sis sai poiss arvu [aru], et kurja kiusatus olli. Sis pääle tuu möi [müüs] poiss järmuligi ärä ja es mängi inämb kunagi.

H II 71, 140/2 < Vastseliina - J. Jakobson (1902).


48.

Vanast elänu Riia liinan poiss ja tütrik nigu peigmiis ja pruut. Poiss käinu iks pruudi poole ja es võta tuud är. Tütrik oll joba rassõjalalaline [rase] ja muret väega, et tu poiss tedä ärä es võta.

Poiss ollu suur pillimiis. Üitskõrd üüse, ku poiss joba maganu, koputanu kiäki usse pääle. Ta oll karanu üles ja lännu kaema. Usse takan ollu üts miis ja üülnu: "Pane rõivile ja tule ruttu, meil omma pulma. Tule mängmä!" Poiss es ole tahtnu minnä, aga tu es ole järgi jätnu: "Tule inne [enne; siin: aga] ruttu mängmä!" Pannu poiss rõivile ja lännu võõraga üten. Vällän uutnu [oodanud] näid kats hobest vangerde iin [vankrite ees], na istnu pääle ja sõitnu pulma.

Sõitnu õige kauva aigu ja saanu üte torre [toreda] maja ette. Võõras pidänu hobese kinni ja na lännu sisse. Kästu mängi. Poiss mängnu ja rahvas tandsnu kõge aja. Poiss oll nika [niikaua] pidanu mängma, ku tuudi pruut. Kaenu poiss tuud pruuti ja tu ollu timä pruut, esi iknu ja tullu. Keski tullu timä manu, annu raha ja üülnu: "Na, pulma omma lõpetedu." Viidu poiss jäll hobestega kodo.

Hummoku ollu poisi miil kärsitu ja lännu sinnä majja, kos pruut täl eläsi. Emä tullu talle iketu näoga vasta. Poiss küsunu: "Mis sa iket?" Imä oll vastanu: "Milles ma-i ike [miks ma ei nuta]! Sa, petis, käve siija ja lubasi Mari võtta! Mari läts üüse pööningule ja poi [poos] sääl indä [ennast] är."

ERA II 126, 607/9 (2) < Rõuge khk < Vastseliina khk ja v. - A. Raadla < Kadri Kund, s. 1860 (1936).


81.

Vanast olli üts pühä mees. Too käve üle järve jalksi kerikohe. Mitte es vao vette. Kerikun kõrraga näk: vanakurat kirotas hobõsanaha pääle noide nimmi [nimesid], kes kerikun suigahtiva. Nahast tull puudus. Vanakuri pandse jala pääle ja vinüt [venitas]. Pühämees naarahutnu - ja ku kodo lännü, sis oll ristkabloni [pastalde ristpaelteni] är hämmänü [märjaks teinud] jala. Ta naarsõ tooperäst, et vanakura pää oll vasta saina põranu, ku ta hamba naha külest vvallalõ pässivä.

ERA II 160, 223/4 18 < Vastseliina, Misso v. Ritsiku k.Lõhmuse t. - I. Daniel < Rosalie Lõhmus, s. 1886 (1937).


82.

Pruutõ vargil

Miis läts tiid piten ja tõnõ miis läts kah. Edimene miis küsse: "Kos läät?" - "Lää pruutõ vargilõ." - "Kuis sa tuud saad tetä?" - "Ku pruut lätt lavva taadõ, ku nakkas aivastama, siis panõ ma tallõ unõkoti pääha, ku kiägi ei ütle Jummala sõnna, siis koolõs pruut är. A kuis sa saad hobõsõid varastada? - "Ku pulmarahvas istus lauda, sis varasta ma hobõsõ är."

Mõlemba mehe lätsi pulma [maja] parsilõ. Pruut lavva takan aivast kats kõrd är, kiägi es ütle Jumala sõna. Kõrraga hõigas hobõsõvargast miis: "Jummal essa, Jummal poig!" Tuu pääle vihast vanakuri kangõstõ. Tull kõiki parsiga alla ja hõigas: "Kae, hobõsõvaras parsil! - ja oll kaonu. Hobõsõvarast miist peeti ausastõ pulman, sest ta pääste pruudi är.

ERA II 247, 178 (4) < Vastseliina, Orava v. ja k., Nurme t. - Õie Hallapuu, Hanikase algkooli 6. kl. õpilane. < Emilie Hallapuu, 41a. (1939).

Viimati uuendatud 20. aprillil 2009
Kurat jahib hingi
August 2018
ETKNRLP
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

KURAT JAHIB HINGI Nelja järgnevat lugu ühendab see, et neis on kuradit kujutatud aktiivse inimhingede püüdjana. Esimesed kaks on sisuliseltki lähedased, aga kui päris esimese (79) eesmärk näib olevat ainult lõõtspillimängu (sest pille hinnati erinevalt, halvemaiks peeti just toru- ja lõõtspilli) eest hoiatada, siis teises (80) on pillimehe läbielamised ühtlasi karistus pruudi hülgamise eest. Põhiline sõnum on aga see, et enesetapjad langevad kuradi saagiks. 79. Vanajuuda saajad Vastsõliina vallah Jäädasküläh oli vanast ollu üts poiss, kiä olli alati järmolid [lõõtspilli] mängnu ja puulpäävä õdagu olli täle alati tuu peris mäng. Niimuudu läts mitu astad müüdä, poiss es jättä mitte umma muudu maha. Ütskõrd olli timä tulnu Võru liinast, olli Holsta kõrtsih õigõ meheste mängnü ja pilli löönü. Asi olli kõik nii kaua illos, kui nakas kodo tulõma. Sai sellepoolõ kõrtsi vaest puul versta maad, ütekõrraga sõitva säksad vasta. Saava mehele kotsillõ [kohale], pidävä hobõsõ kinni, küsüse: "Olõ hüä miis, juhada meile pillimeest! Meile oma saja [pulmad] ja um pillimeest vaija, kia õigõ ilosahe mängi mõist. Mii massa palga, miä nõud. " Timä ütel: "Üle mu ka iks pallö ei mängi!" - "Nuu, kas lupad tulla, sis istu pääle!" Miis istõ pääle ja läts minema. Viidi sajatarõ [pulmamaja] mano. Kõik illos tarõ, tulõ palase [tuled põlevad], rahvast pallo, kõik sööva ja joova. Ei lähe midägi, selle poisilõ anti ka olut, saia ja kompveke. Ollõ jõi poiss ärä, saia ja kompvekid pand karmani [taskusse]. Nu kästi mängmä naada. Pois mäng, nii kui esigi jõud. Vahel muudkui andas iks olut ja saia ja kompveke. Poiss ei läpe süvvä, muudkui pand kõigi karmanihe. Peräkõrd tule perremiis, ütles: "Läke tõõsõ elotusõ pääle [teise majapidamisse] kah, siäl um tarõ lämmämb. " Poiss lätt tõõsõ elotusõ pääle kah, mäng siäl kah. Rahvast oll siäl kah tarõ niisama täüs kui alahki. Viimäde ütles perremiis: "Vaija sullõ palk ka ärä massa, vaest sulle ka vaija um niisama rahaquot;Kos läät?" - "Lää pruutõ vargilõ. " - "Kuis sa tuud saad tetä?" - "Ku pruut lätt lavva taadõ, ku nakkas aivastama, siis panõ ma tallõ unõkoti pääha, ku kiägi ei ütle Jummala sõnna, siis koolõs pruut är. A kuis sa saad hobõsõid varastada? - "Ku pulmarahvas istus lauda, sis varasta ma hobõsõ är. " Mõlemba mehe lätsi pulma [maja] parsilõ. Pruut lavva takan aivast kats kõrd är, kiägi es ütle Jumala sõna. Kõrraga hõigas hobõsõvargast miis: "Jummal essa, Jummal poig!" Tuu pääle vihast vanakuri kangõstõ. Tull kõiki parsiga alla ja hõigas: "Kae, hobõsõvaras parsil! - ja oll kaonu. Hobõsõvarast miist peeti ausastõ pulman, sest ta pääste pruudi är. ERA II 247, 178 (4) < Vastseliina, Orava v. ja k. , Nurme t. - Õie Hallapuu, Hanikase algkooli 6. kl. õpilane. < Emilie Hallapuu, 41a. (1939).

Kurat jahib hingi
Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |