Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Kurat võtku!

Kurat võtku! Kes meist ei teaks kirumissõnu, nagu "kurat võtku", "tont teda võtku", "pagan sind võtku", "käigu kõik kuradile" ja teisi selliseid. Nende väljendite kasutaja tavaliselt ei mõtle, et südametäiega öeldud sõnad võiksid täide minna. Tõsiselt ei mõtle seda vististi ka jutustaja, kui pajatab lugusid vandumishimulistest poisikestest, sulasest või kellestki teisest, kes kuradi nime nimetamisega põrguvürsti välja kutsuvad. Hästi tuleb see ilmsiks esimese jutu puhul - see on nooremale põlvkonnale adresseeritud hoiatusjutt, mille mõju peaks tegelaste kõne matkimisel veelgi suurendada saama. Teksti lõpus selgub, et käsist-jalust vigane Aadu kõlbab vaid küla piiriaia väravat hoidma. Kui näiteks härraste kaless teid pidi sõitis, oli igavleva väravavahi tööks aia-augu lahtitegemine ja kinnipanemine. 41. Tõe jutustus Ühel rehepapil olnud kaks poega, Ants ja Aadu. Kui ta ühel õhtul vihtlema läinud, jäänud lapsed koju. Isa oli ütelnud: "Kui keegi ukse taha tuleb, ärge teda sisse laske". Värsket lund sadanud sel õhtul, kui lapsed kahekesi kodu olnud. Siis tulnud suur kohin ukse taha ja Aadu ütelnud: "Kes kurat seal tuleb?" Ants keelanud teda ja pannud kääd risti, ütelnud: "Jumal issa, Aadu, ära nenda kurjast ütle. " Siis pole Ants muud enam näinud, kui Aadul võetud peast kinni ja kadunud tuast ära. Kui isa koju tulnud ja ukse taga koputanud, ütelnud: "Ants ja Aadu
 

Kurat võtku!


            Kes meist ei teaks kirumissõnu, nagu "kurat võtku", "tont teda võtku", "pagan sind võtku", "käigu kõik kuradile" ja teisi selliseid. Nende väljendite kasutaja tavaliselt ei mõtle, et südametäiega öeldud sõnad võiksid täide minna. Tõsiselt ei mõtle seda vististi ka jutustaja, kui pajatab lugusid vandumishimulistest poisikestest, sulasest või kellestki teisest, kes kuradi nime nimetamisega põrguvürsti välja kutsuvad. Hästi tuleb see ilmsiks esimese jutu puhul - see on nooremale põlvkonnale adresseeritud hoiatusjutt, mille mõju peaks tegelaste kõne matkimisel veelgi suurendada saama. Teksti lõpus selgub, et käsist-jalust vigane Aadu kõlbab vaid küla piiriaia väravat hoidma. Kui näiteks härraste kaless teid pidi sõitis, oli igavleva väravavahi tööks aia-augu lahtitegemine ja kinnipanemine.


41.

Tõe jutustus


            Ühel rehepapil olnud kaks poega, Ants ja Aadu. Kui ta ühel õhtul vihtlema läinud, jäänud lapsed koju. Isa oli ütelnud: "Kui keegi ukse taha tuleb, ärge teda sisse laske". Värsket lund sadanud sel õhtul, kui lapsed kahekesi kodu olnud. Siis tulnud suur kohin ukse taha ja Aadu ütelnud: "Kes kurat seal tuleb?" Ants keelanud teda ja pannud kääd risti, ütelnud: "Jumal issa, Aadu, ära nenda kurjast ütle." Siis pole Ants muud enam näinud, kui Aadul võetud peast kinni ja kadunud tuast ära. Kui isa koju tulnud ja ukse taga koputanud, ütelnud: "Ants ja Aadu! Laske sisse!" Ants olnud ära ehmatanud, ei ole ust lahti teinud. Pärast saanud isa tuppa ja küsinud Antsu käest, kuhu Aadu jäänud. Ants ütelnud, et üks suur kohin tulnud, Aadu ütelnud kurja ja kadunud tuast ära.

            Hommiku kutsunud isa teisi küla mehi eneselle ühes oma last taga otsima ja leidnud vahel lume pealt jälgi, [mis läinud läbi] suurte metsade, senni kui viimaks Kaarepere mõisa rehe ette jäljed ära kadunud. Nad otsinud rehe läbi ja leidnud poisi reheahju ja seina vahele litsutud ja olnud käed ja sõrmed ära muritud ja pikast venitud ja jalad kõverast väänetud. Siis kõnelnud poiss, kuda teda seie tuudud, vahel üleval tuules ja vahel vedanud müüda maad ja viimaks visatud teda seie maha.

            Ja see poiss ei olnud muud teha saanud, kui istunud küla värava ees väratit hoidmas.

Isa keelanud alati oma lapsi kurja ütlema.

H II 28, 905/6 < Kaiavere k. - A. Vuks (1890).


42.

Mõni sõna kurjavandumisest


            Sulane läheb metsast puid tooma. Kui ta puite juure sai, siis leidis ta, et köis on ära kadunud, kellega puukoorem pärast kinni siduda. Ta hakkas köit ruttu ülesse otsima. Kui köit kusagil ei leidnud, siis hakkas ta hirmsaste vanduma. Ta vandus otsides veel hea tüki aega, siis ka leidis ta köie ülesse. Kui ta köit hakkas maast ülesse võtma, siis ütles vanapagan talle: "Mis sa selle tühja lõnga pärast mind palju palusid, minu püksid olid õmblusest lahti harunenud ja sinu lõngaga ma õmmelsin nad tagasi kokku." Sulane ehmatas vanapagana juttu kuuldes hirmsaste ära, ta ei julenud köit maast ülesse võtta.

            Sestsaadik ei vandunud ta enam ilmaski kurja.

H II 28, 673 (11) < Maarja-Magdaleena khk. - M. Pool (1889).


43.

Kuidas vanapagan karistanud vandujat


            Vara vallas Peedu talus olnud kord karjapoiss, kes alati vandunud. Kord pühapäeval jällegi lehmad pole sõna kuulanud ja siis hakanud karjapoiss neid vanduma. Äkki aga ilmunud põõsaste vahelt vanakuri ja öelnud: "Misjaoks sa kiusad mind, praegustki üks poob ennast, mul vaja minna hinge võtma, sina aga kutsud mind ilma põhjuseta siia." Siis ta löönud karjusele mööda kõrvu ja kadunud.

            Karjus aga jäänud kurdiks.

ERA II 239, 394/5 (3) < Vara v., Matjama k. - Õp. Härda Uuli juhendamisel L. Karm, IV kl. < vanaisa Gustav Herman, 75. a. (1939).


44.


            Tüdruk tuleb karjaaiast lehmi lüpsmast. Vanapagan tahab piima, sellepärast läheb laheb karjaaia värava alla ennast maha. Tüdruk tuleb ja kukub maha, piimalüpsik ümber ja jookseb kõik maha. Seda nägi aga tüdruku isa, et tüdruk piima maha pillas, sai pahaseks ja ütles: "Pagan võtku küll sinu jalgu ära, et sa piima maha pillasid." Sestsaadik jäänuvad ka jalad haigeks, kuinuvad ära kui piitsad.

            Kõik pererahvas mõtlevad, [mis] neil tüdruku jalgatel on. Viimati saanu isa aru, et vanap[agan] on tüdruku jalad ära viinud. Siis kutsunud isa õpetaja ja kõnelnud õpetajale ära, kuda tüdruku jalad siis haigest jäänu ja kuinud, kui ta "Pagan võtku küll sinu jalgu" ütelnud. Nüid palus isa õpetajat, et õpetaja tüdruku käsiks vanapagana lä[hedale] tuua. Õpetaja [ütles] vanapaganalle: "Kuule, [too] selle tüdruku jalad ära, mis sa ära [oled] veenud." Vanapagan ka tulnud, tüdruku jalad kaindlas. Siis saanuvad jälle tüdruku jalad terveks.

H I 2, 448 (8) < Maarja-Magdaleena khk. - M. Pool (1888).


45.


            Vanapagana naisel oli poeg. Kui ta kolm pääva vanast sai, siis [tuli] teda tõine vanapagana naine vaatama. Kui ta sinna sai, siis ei olnud poissi enam kodu. Tõine vanapagana naine küsis tõise kääst, kus tema poeg on. Tõine vastas: "Tema läks puitele naelu sisse peksma - kui puuraidujad kerved naela sisse löövad, siis nad paluvad meid, - ja rätsepadelle jälle niidi sisse sõlmesid."

H II 28, 674 (5) < Maarja-Magdaleena khk. - M. Pool (1889).


46.


            Üks sepp vandus pailu ja kurat tulnud kohale. Luband talle kulda tuua, aga kindel tähtaeg sai lepitud, kui kaua sepp seda raha tarvitada saab. Sepp elanud priskelt ja lepinguaeg tulnud märkamatult kätte. Ja sepp oskand hundikarja kokku meelitada. Kurat tulnud viimaks kullaga, et: "Tule nüüd, ma toon sulle kulla." Sepp teind oma sepatoa ukse lahti: "Kutsid, sähke see koll! Kutsid, sähke see koll!" Kurat pillanud kulla ja jooksnud huntide eest minema. Mis temast sai, kulda ega seppa tahtma ta ei tulnud ja sepal polnud enam tahtmist vanduda.

RKM II 369, 294/5 (12) < Jõusa k. - M. Kõiva < Leene-Marie Sepo, sünd. 1895. a. (1983).


47.


            Ühel mehel oli kurivaim sabas. Küll katsivad [katsusid] õpetajad teda ära ajada, aga kuri ei lähe kohegille. Viimati tulnud üks noor teda välja ajama. Aga kui noor õpetaja koolis käinud, varastanud ühe kringlisaia Riia linnas. Õpetaja käsib kurjavaimu mehe seest välja minna. Kurivaim läheb ka kirudes mehe seest välja, aga isi ähvardab õpetajat: "Oot-oot, sa Riia linna kringlivaras!"

H I 2, 448 (7) < Maarja-Magdaleena khk. - M. Pool (1888).

Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
	Kurat võtku!
Mai 2019
ETKNRLP
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Kurat võtku! Kes meist ei teaks kirumissõnu, nagu "kurat võtku", "tont teda võtku", "pagan sind võtku", "käigu kõik kuradile" ja teisi selliseid. Nende väljendite kasutaja tavaliselt ei mõtle, et südametäiega öeldud sõnad võiksid täide minna. Tõsiselt ei mõtle seda vististi ka jutustaja, kui pajatab lugusid vandumishimulistest poisikestest, sulasest või kellestki teisest, kes kuradi nime nimetamisega põrguvürsti välja kutsuvad. Hästi tuleb see ilmsiks esimese jutu puhul - see on nooremale põlvkonnale adresseeritud hoiatusjutt, mille mõju peaks tegelaste kõne matkimisel veelgi suurendada saama. Teksti lõpus selgub, et käsist-jalust vigane Aadu kõlbab vaid küla piiriaia väravat hoidma. Kui näiteks härraste kaless teid pidi sõitis, oli igavleva väravavahi tööks aia-augu lahtitegemine ja kinnipanemine. 41. Tõe jutustus Ühel rehepapil olnud kaks poega, Ants ja Aadu. Kui ta ühel õhtul vihtlema läinud, jäänud lapsed koju. Isa oli ütelnud: "Kui keegi ukse taha tuleb, ärge teda sisse laske". Värsket lund sadanud sel õhtul, kui lapsed kahekesi kodu olnud. Siis tulnud suur kohin ukse taha ja Aadu ütelnud: "Kes kurat seal tuleb?" Ants keelanud teda ja pannud kääd risti, ütelnud: "Jumal issa, Aadu, ära nenda kurjast ütle. " Siis pole Ants muud enam näinud, kui Aadul võetud peast kinni ja kadunud tuast ära. Kui isa koju tulnud ja ukse taga koputanud, ütelnud: "Ants ja Aadu! Laske sisse!" Ants olnud ära ehmatanud, ei ole ust lahti teinud. Pärast saanud isa tuppa ja küsinud Antsu käest, kuhu Aadu jäänud. Ants ütelnud, et üks suur kohin tulnud, Aadu ütelnud kurja ja kadunud tuast ära. Hommiku kutsunud isa teisi küla mehi eneselle ühes oma last taga otsima ja leidnud vahel lume pealt jälgi, [mis läinud läbi] suurte metsade, senni kui viimaks Kaarepere mõisa rehe ette jäljed ära kadunud. Nad otsinud rehe läbi ja leidnud poisi reheahju ja seina vahele litsutud ja olnud käed ja sõrmed ära muritud ja pikast veind oma sepatoa ukse lahti: "Kutsid, sähke see koll! Kutsid, sähke see koll!" Kurat pillanud kulla ja jooksnud huntide eest minema. Mis temast sai, kulda ega seppa tahtma ta ei tulnud ja sepal polnud enam tahtmist vanduda. RKM II 369, 294/5 (12) < Jõusa k. - M. Kõiva < Leene-Marie Sepo, sünd. 1895. a. (1983). 47.             Ühel mehel oli kurivaim sabas. Küll katsivad [katsusid] õpetajad teda ära ajada, aga kuri ei lähe kohegille. Viimati tulnud üks noor teda välja ajama. Aga kui noor õpetaja koolis käinud, varastanud ühe kringlisaia Riia linnas. Õpetaja käsib kurjavaimu mehe seest välja minna. Kurivaim läheb ka kirudes mehe seest välja, aga isi ähvardab õpetajat: "Oot-oot, sa Riia linna kringlivaras!" H I 2, 448 (7) < Maarja-Magdaleena khk. - M. Pool (1888).

Kurat võtku!
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |