Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Linnupoegade ja konnade piinajad

Linnupoegade ja konnade piinajad Kaasasündinud puuete tekkimise üks rahvapäraseid seletusi on puuete käsitamine karistusena eetiliste normide rikkumise eest. Pealegi ütleb pühakiri, et vanemate patud nuheldakse laste kätte. Kuidas seletada kurttummust? Mis muud, kui sellega, et lapse isa olevat poisikesena linnupoegi piinanud ja neil keeled suust lõiganud, sellepärast sünnivadki tal keeletud lapsed. Tegemist on rahvausundiliste tõekspidamiste järgi tavatu kuriteo tagajärgedega. Linnupesa leidmisel kehtis keeld isegi pesa peale hingata, pesa juures rääkida või naerda. Siintoodud temaatikaga jutud on üsna ühetaolised, erinevad on vaid isikud, kelle kohta neid räägitakse, ning eluloolised kommentaarid, mida niisugustesse lugudesse liidetakse. Kõige selle varjust jääb kumama rahvapedagoogiline hoiatus: ära tee abitule kunagi liiga. 66. Minu isa rääkis, et oli olnud üks väike poiss, kes otsis linnupoegi ja lõikas neil keeled suust ära. Ja kui see poiss suureks sai ja naise võttis, sündisid tal lapsed kõik ilma keelteta. RKM II 369, 114 (11) < Maarja-Magdaleena khk. , Maarja k. < Palamuse khk. , Ehavere k. - K. Kleimann < Vete Ansip, sünd. 1947. a. (1983). 67. Õde elas linnas ja teadis ühte poissi, kes on kangest koer [olnu], kui karjas kännu. Aga kui konna saanu kätte, siis lõikunu noaga jalad alt ära. Jah. Nii koer poiss olnu, võtnud konna ja lõikunu kõik neli jalga alt ära. Ja vaata, esi kasvas suurest ja võttis naese ja sündi
 

Linnupoegade ja konnade piinajad


            Kaasasündinud puuete tekkimise üks rahvapäraseid seletusi on puuete käsitamine karistusena eetiliste normide rikkumise eest. Pealegi ütleb pühakiri, et vanemate patud nuheldakse laste kätte. Kuidas seletada kurttummust? Mis muud, kui sellega, et lapse isa olevat poisikesena linnupoegi piinanud ja neil keeled suust lõiganud, sellepärast sünnivadki tal keeletud lapsed. Tegemist on rahvausundiliste tõekspidamiste järgi tavatu kuriteo tagajärgedega. Linnupesa leidmisel kehtis keeld isegi pesa peale hingata, pesa juures rääkida või naerda.

            Siintoodud temaatikaga jutud on üsna ühetaolised, erinevad on vaid isikud, kelle kohta neid räägitakse, ning eluloolised kommentaarid, mida niisugustesse lugudesse liidetakse. Kõige selle varjust jääb kumama rahvapedagoogiline hoiatus: ära tee abitule kunagi liiga.


66.


            Minu isa rääkis, et oli olnud üks väike poiss, kes otsis linnupoegi ja lõikas neil keeled suust ära. Ja kui see poiss suureks sai ja naise võttis, sündisid tal lapsed kõik ilma keelteta.

RKM II 369, 114 (11) < Maarja-Magdaleena khk., Maarja k. < Palamuse khk., Ehavere k. - K. Kleimann < Vete Ansip, sünd. 1947. a. (1983).


67.


            Õde elas linnas ja teadis ühte poissi, kes on kangest koer [olnu], kui karjas kännu. Aga kui konna saanu kätte, siis lõikunu noaga jalad alt ära. Jah. Nii koer poiss olnu, võtnud konna ja lõikunu kõik neli jalga alt ära. Ja vaata, esi kasvas suurest ja võttis naese ja sündis laps ja see oligi ühe jalaga. Ja teist jala kohtagi ei ole tunda olnu, kus see jalg on. Ja hildaaegu veel Tartus sii tüdruk käis karguga. Minu õde näitas, suur tüdruk oli, pikad patsid on, nigu vanast kanti, ikka vahased patsid. Aga ilus tüdruk mudu, aga ühe jalaga. Ei olegi seda kohta tunda, kus jalg on olnud. Vaata kui isa oli nii koer poiss, kui karjas käis ja vanast käisid ju ikke vaesema inimese lapsed ikke taludel karjas. Ja vanast oli neid konne nii palju ja, et poiss oli..., taskus igal karjapoisil oli ju nuga, võttis konna kinni ja lõikus jalad alt ära. See oli siis üks kuritegu.

[Kuulaja:] Ja linnupesadega oli siis niisama?

- Eks ta oli linnupesadega niisamasugune lugu. Jah. Sedasi on, nii tõestisündinu lugu, jah. Me olime linnas, kõndisime; õde elas ju elupäevad ka linnas ja mina käisin ka ikka mõnikord linna tema poole. Nemad käisid maal siin ja siis tulid... see tüdruk ülevalt siin, kus see Peetri kirik. Puiestee tänav või mis ta on, sääl ta elas. Tuli säält hoovist välja ja mina vaatan, et vaata, kuis õnnetu laps tal. Siis minu õde ütles, et "mina tema isat tunnin ja kõik." Et karjas käis, siis oli nii koer poiss, et [võttis] noa kätte ja lõikas konnal jalad alt ära...

RKM, Mgn. II 3714 (17) < Vara v. ja as. - M. Hiiemäe < Liine Lepik, 80 a. (1983).


Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Linnupoegade ja konnade piinajad
September 2019
ETKNRLP
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30      

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Linnupoegade ja konnade piinajad Kaasasündinud puuete tekkimise üks rahvapäraseid seletusi on puuete käsitamine karistusena eetiliste normide rikkumise eest. Pealegi ütleb pühakiri, et vanemate patud nuheldakse laste kätte. Kuidas seletada kurttummust? Mis muud, kui sellega, et lapse isa olevat poisikesena linnupoegi piinanud ja neil keeled suust lõiganud, sellepärast sünnivadki tal keeletud lapsed. Tegemist on rahvausundiliste tõekspidamiste järgi tavatu kuriteo tagajärgedega. Linnupesa leidmisel kehtis keeld isegi pesa peale hingata, pesa juures rääkida või naerda. Siintoodud temaatikaga jutud on üsna ühetaolised, erinevad on vaid isikud, kelle kohta neid räägitakse, ning eluloolised kommentaarid, mida niisugustesse lugudesse liidetakse. Kõige selle varjust jääb kumama rahvapedagoogiline hoiatus: ära tee abitule kunagi liiga. 66. Minu isa rääkis, et oli olnud üks väike poiss, kes otsis linnupoegi ja lõikas neil keeled suust ära. Ja kui see poiss suureks sai ja naise võttis, sündisid tal lapsed kõik ilma keelteta. RKM II 369, 114 (11) < Maarja-Magdaleena khk. , Maarja k. < Palamuse khk. , Ehavere k. - K. Kleimann < Vete Ansip, sünd. 1947. a. (1983). 67. Õde elas linnas ja teadis ühte poissi, kes on kangest koer [olnu], kui karjas kännu. Aga kui konna saanu kätte, siis lõikunu noaga jalad alt ära. Jah. Nii koer poiss olnu, võtnud konna ja lõikunu kõik neli jalga alt ära. Ja vaata, esi kasvas suurest ja võttis naese ja sündis laps ja see oligi ühe jalaga. Ja teist jala kohtagi ei ole tunda olnu, kus see jalg on. Ja hildaaegu veel Tartus sii tüdruk käis karguga. Minu õde näitas, suur tüdruk oli, pikad patsid on, nigu vanast kanti, ikka vahased patsid. Aga ilus tüdruk mudu, aga ühe jalaga. Ei olegi seda kohta tunda, kus jalg on olnud. Vaata kui isa oli nii koer poiss, kui karjas käis ja vanast käisid ju ikke vaesema inimese lapsed ikke taludel karjas. Ja vanast oli neid konne nii palju ja, et poiss oli. . . , taskus igal karjapoisil oli ju nuga, võttis konna kneid konne nii palju ja, et poiss oli... , taskus igal karjapoisil oli ju nuga, võttis konna kinni ja lõikus jalad alt ära. See oli siis üks kuritegu. [Kuulaja:] Ja linnupesadega oli siis niisama? - Eks ta oli linnupesadega niisamasugune lugu. Jah. Sedasi on, nii tõestisündinu lugu, jah. Me olime linnas, kõndisime; õde elas ju elupäevad ka linnas ja mina käisin ka ikka mõnikord linna tema poole. Nemad käisid maal siin ja siis tulid... see tüdruk ülevalt siin, kus see Peetri kirik. Puiestee tänav või mis ta on, sääl ta elas. Tuli säält hoovist välja ja mina vaatan, et vaata, kuis õnnetu laps tal. Siis minu õde ütles, et "mina tema isat tunnin ja kõik. " Et karjas käis, siis oli nii koer poiss, et [võttis] noa kätte ja lõikas konnal jalad alt ära... RKM, Mgn. II 3714 (17) < Vara v. ja as. - M. Hiiemäe < Liine Lepik, 80 a. (1983).

Linnupoegade ja konnade piinajad
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |