Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Lugu sõprusest

Ku Van ja Van Tan olid lapsest peale sõbrad: koos mängisid, koos lustisid ja abistasid alati üksteist kõiges. Kõik, kes neid koos nägid, panid imeks kuivõrd tugev oli nende sõprus. Juhtus nii et Ku Van andis esimesena oma eksamid edukalt ära ja määrati kaugesse provintsi valitsusametnikuks. Sõbrad jätsid üksteisega hüvasti ja Ku Van lahkus. Mitu kuud läks mööda ja Van Tan asutas end sõbrale külla minema. Kohale jõudes märkas ta, kui raske on sõbra jutule pääseda. Ku Van oli käskinud oma teenijatel mitte kedagi enne sisse lasta, kui see koos meeleheaga mδrkab tulla. Kui Van Tan ukse taha jõudis ja teenija nägi, et ta tühjade kätega tuleb, ei lasknud ta teda tähtsa valitsusametniku jutule. Ütles vaid, et tollel on lõpmata palju tööd. Ka järgmisel korral keelduti teda sisse laskmast ja seletati, et kellel meelehead kaasas pole - sisse lihtsalt ei saa. Van Tan läks turule ja ostis küpsetatud seapõrsa, kattis selle siidise linaga ja asus kolmandat korda sõbra juurde teele. Teenija, nähes meest kingitusega tulemas, avas talle ukse ja lasi sisse. Kui Ku Van sisenes tundis Van Tan ta vaevu ära. Uhked rõivad, kalliskivid siin ja seal, nina uhkelt püsti. Rõõmsalt tõttas Van Tan sõbrale vastu, see osutas aga põrandale, nõudes seisusekohast kummardust. Van Tan aga pööras oma austava kummarduse seapõrsa poole ja lausus. "Oo vägevaim, ma tervitan sind ja olgu minu lugupidamine sinuga!" "Mida sa teed?" päris Ku Van imestu

Lugu sõprusest

Hiina muinasjutt Jutustanud Anneli Arike

Ku Van ja Van Tan olid lapsest peale sõbrad: koos mängisid, koos lustisid ja abistasid alati üksteist kõiges. Kõik, kes neid koos nägid, panid imeks kuivõrd tugev oli nende sõprus. Juhtus nii et Ku Van andis esimesena oma eksamid edukalt ära ja määrati kaugesse provintsi valitsusametnikuks. Sõbrad jätsid üksteisega hüvasti ja Ku Van lahkus. Mitu kuud läks mööda ja Van Tan asutas end sõbrale külla minema. Kohale jõudes märkas ta, kui raske on sõbra jutule pääseda. Ku Van oli käskinud oma teenijatel mitte kedagi enne sisse lasta, kui see koos meeleheaga mδrkab tulla. Kui Van Tan ukse taha jõudis ja teenija nägi, et ta tühjade kätega tuleb, ei lasknud ta teda tähtsa valitsusametniku jutule. Ütles vaid, et tollel on lõpmata palju tööd. Ka järgmisel korral keelduti teda sisse laskmast ja seletati, et kellel meelehead kaasas pole - sisse lihtsalt ei saa. Van Tan läks turule ja ostis küpsetatud seapõrsa, kattis selle siidise linaga ja asus kolmandat korda sõbra juurde teele. Teenija, nähes meest kingitusega tulemas, avas talle ukse ja lasi sisse. Kui Ku Van sisenes tundis Van Tan ta vaevu ära. Uhked rõivad, kalliskivid siin ja seal, nina uhkelt püsti. Rõõmsalt tõttas Van Tan sõbrale vastu, see osutas aga põrandale, nõudes seisusekohast kummardust. Van Tan aga pööras oma austava kummarduse seapõrsa poole ja lausus.
"Oo vägevaim, ma tervitan sind ja olgu minu lugupidamine sinuga!"
"Mida sa teed?" päris Ku Van imestunult.
"Ma pööran oma austava kummarduse kõige vägevama poole siin ruumis. Tema oli see kelle abiga ma siia ruumi üldse sain. Tema avas mulle uksed minu sõbra külastamise jaoks ja temast vägevamat siin ruumis ei ole..."
Viimati uuendatud 3. okt. 2011
Lugu sõprusest
Juuli 2019
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031    

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Ku Van ja Van Tan olid lapsest peale sõbrad: koos mängisid, koos lustisid ja abistasid alati üksteist kõiges. Kõik, kes neid koos nägid, panid imeks kuivõrd tugev oli nende sõprus. Juhtus nii et Ku Van andis esimesena oma eksamid edukalt ära ja määrati kaugesse provintsi valitsusametnikuks. Sõbrad jätsid üksteisega hüvasti ja Ku Van lahkus. Mitu kuud läks mööda ja Van Tan asutas end sõbrale külla minema. Kohale jõudes märkas ta, kui raske on sõbra jutule pääseda. Ku Van oli käskinud oma teenijatel mitte kedagi enne sisse lasta, kui see koos meeleheaga mδrkab tulla. Kui Van Tan ukse taha jõudis ja teenija nägi, et ta tühjade kätega tuleb, ei lasknud ta teda tähtsa valitsusametniku jutule. Ütles vaid, et tollel on lõpmata palju tööd. Ka järgmisel korral keelduti teda sisse laskmast ja seletati, et kellel meelehead kaasas pole - sisse lihtsalt ei saa. Van Tan läks turule ja ostis küpsetatud seapõrsa, kattis selle siidise linaga ja asus kolmandat korda sõbra juurde teele. Teenija, nähes meest kingitusega tulemas, avas talle ukse ja lasi sisse. Kui Ku Van sisenes tundis Van Tan ta vaevu ära. Uhked rõivad, kalliskivid siin ja seal, nina uhkelt püsti. Rõõmsalt tõttas Van Tan sõbrale vastu, see osutas aga põrandale, nõudes seisusekohast kummardust. Van Tan aga pööras oma austava kummarduse seapõrsa poole ja lausus. "Oo vägevaim, ma tervitan sind ja olgu minu lugupidamine sinuga!" "Mida sa teed?" päris Ku Van imestunult. "Ma pööran oma austava kummarduse kõige vägevama poole siin ruumis. Tema oli see kelle abiga ma siia ruumi üldse sain. Tema avas mulle uksed minu sõbra külastamise jaoks ja temast vägevamat siin ruumis ei ole. . . "

Hiina muinasjutt Jutustanud Anneli Arike Lugu sõprusest

Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |