Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Mees kuradite peol

Mees kuradite peol Kuradite pidu - pulmad või ristsed - toimub sageli mõisarehes, ent "muudetud silmadega" surelikule peokülalisele näib peopaik nagu uhke saal, kus lauad on rikkalikult kaetud ja peolised tantsu löövad. Variantide võrdlemisel saab jälgida, mis on ühist ja erinevat. Sündmustiku põhiliin on neil sarnane, pidu lõpeb ühtviisi äkki ja silmapettest annab märku mingi asitõend. Rohkem varieeruvad põhjused, kust peokülaline tuleb ja kuhu teel on. Üks sündmuskohti on olnud Kaarli mõisa rehi (139; 140), kuid peopaigadki varieeruvad. Kas kõnesolev rehi on tontide üldteada asukoht, selgus alles kuulaja (sedapuhku oli kuulajaks rahvaluulekoguja) küsimuste peale (140). 134. Vaimude pidu Kord hakanud ühte majja pärast majaperemehe surma vaimud käima. Elanikud jätnud siis maja maha, minnes elama mujale, sest ei saanud ju keegi elada sääl, kus öösel kolatakse. Keegi ei julgenud sinna majja minna. Viimaks lubanud üks julge sõdur vaatama minna, mis sääl tehakse. Läinudki. Sõdur heitnud magama, sest vaime pole tulnud. Viimaks ärganud kolina ja mürina pääle üles ja näinud, et suur kari vanapaganaid pidutseb lauas. Sõdur läinud ka lauda ja hakanud sööma. Vanapaganad käskinud leiba ka tasku panna ja nii sõdur teinudki. Keskööl läinud vaimud minema, sõdur aga heitnud uuesti magama. Hommikul ärgates tundnud sõdur nälga ja tal tulnud meelde, et tal on ju vaimude leiba taskus. Ta hakanud taskust leiba võtma, aga leiva asemel olid tal
 

Mees kuradite peol


            Kuradite pidu - pulmad või ristsed - toimub sageli mõisarehes, ent "muudetud silmadega" surelikule peokülalisele näib peopaik nagu uhke saal, kus lauad on rikkalikult kaetud ja peolised tantsu löövad. Variantide võrdlemisel saab jälgida, mis on ühist ja erinevat. Sündmustiku põhiliin on neil sarnane, pidu lõpeb ühtviisi äkki ja silmapettest annab märku mingi asitõend. Rohkem varieeruvad põhjused, kust peokülaline tuleb ja kuhu teel on. Üks sündmuskohti on olnud Kaarli mõisa rehi (139; 140), kuid peopaigadki varieeruvad. Kas kõnesolev rehi on tontide üldteada asukoht, selgus alles kuulaja (sedapuhku oli kuulajaks rahvaluulekoguja) küsimuste peale (140).


134.

Vaimude pidu


            Kord hakanud ühte majja pärast majaperemehe surma vaimud käima. Elanikud jätnud siis maja maha, minnes elama mujale, sest ei saanud ju keegi elada sääl, kus öösel kolatakse.

            Keegi ei julgenud sinna majja minna. Viimaks lubanud üks julge sõdur vaatama minna, mis sääl tehakse. Läinudki. Sõdur heitnud magama, sest vaime pole tulnud. Viimaks ärganud kolina ja mürina pääle üles ja näinud, et suur kari vanapaganaid pidutseb lauas. Sõdur läinud ka lauda ja hakanud sööma. Vanapaganad käskinud leiba ka tasku panna ja nii sõdur teinudki. Keskööl läinud vaimud minema, sõdur aga heitnud uuesti magama. Hommikul ärgates tundnud sõdur nälga ja tal tulnud meelde, et tal on ju vaimude leiba taskus. Ta hakanud taskust leiba võtma, aga leiva asemel olid tal taskus hobuse jalarauad.

ERA II 249, 190/1 (6) < Saare v. - V. Riispalu, Mustvee reaalkool < M. Ein (1939).


135.


            Vaenelaps elas vanas talumajas. Kurtis, et tal põle kedagi ilusat asja, et "kõigidel on ilusad valged majad, temal aga vilets ja must, ei jõulupuud ega kedagi."

            Oli parajasti jõõlu aeg. Üks vanainimene elas sial ja õpetas teda: "Pühi põrand ära, võta kolmandik ja pane pühkmed sinna sisse, vii välja ja kalla maha, pane kolmandik kummuli piale, sis võta ahjuluud, labidas ja roop ja seesa kaksiti sinna piale, kolmandiku põhja pial."

            Vaenelaps tegigi sedamoodu. Korraga oligi tema ilusas valges majas. Saksad kõik sial ja tantsivad. Tema mõtles kodus, et "ma panen palveraamatu põue." Tal hakkas igav ja võttis siis põuest raamatu ja hakkas lugema. Üks suur saks, kis tema ligi tantsis, tuli juure ja ütles: "Pane ära, siis ei teheta seda". Tema pani ära, vaatas jälle, aga jälle hakkas igav ja jälle lugema. Jälle siis sii suur saks tuli keelama. Tema pani jälle palveraamatu ära. Aga kui kolmas kord võttis raamatu, sis oli korraga pime mets valge maja asemel ja kohises koledast. Tema ootas siis hommukuni ja hakkas siis minema, ei jõudnud enne kodu kui teese pääva õhtast.

            Ei enam vaenelaps tahtnud kedagi ilusat asja.

RKM II 25, 116/8 (13) < Kudina v. - H. Nõu < Miina Lass, 79 a. (1948).


136.


            Minu kodus kõnelesid seda lugu. Vana-Andres oli vana mees, see oli tema sõber Peeter olnud, kellega see juhtus.

            Peeter olnud kroonut teenimas Riia linnas. Ta olnu joodik mees ka. Läinu korra kõrtsi, jorutanu seal õhtu ära, siis aetu kõrtsist välja. Pime olnu väljas ja Peeter mõtelnu minna kasarmusse. Üks vanamees astunu juurde, et tule lähme minu poole tütre pulma, ma kaugel ei ela, hommikuks saad tagasi.

            Lähnuvad tüki maad. Saanuvad ühtekohta suure kõrtsi juure ja lähnuvad sisse. Seal olnud suur tühi saal, süüa-juua lavva pääl. Nad istunud ja söönud. Siis hakanud pikkamööda pulmarahvas kogunema, hakanuvad ka sööma-jooma ja tantsima. Kausiga olnud vesi ühes toanurgas, kõik lännu ja kastnu sinna vette oma sõrme ja puudutanud siis silmi. Peeter vaadanu ka seda asja, lännu kastnu ka oma sõrme märjaks ja pannu ühe silma peale.

            No siis tulnu kõrtsimehe tütar ka viimaks ja tantsinu kõigi külalistega kordamööda. Tema tantsinu ka.

            Siis läinuvad külalised laiali ja astunu Peeter ka välja, et vaja hommikuks olla kohal. Sõdurite asi, ega seal pole midagi teha. Väljas oli ümberringi pime ja igavene pikk tee Riia linna, et tulles ei saanud sellest arugi, et nii kaugele Riiast tulid. No sai kudagi kohale. Hommikul kuulis siis, et kõrtsimehe tütar, kus ta oli joomas, oli poonud enda öösel üles. Ja selle pulmas ta siis olnud ja tantsinud.

            Aga siis ükskord hiljem, peale kroonut juba, oli Peeter tulnud Pihkva linnas kirikust välja ja näinud seal sedasama halli vanameest, kes teda tütre pulma kutsus. Ta teretanud teda: "Tere, vana semu. Kuidas elad ka?"

            See küsinud: "Kurat, kust sa minu tunned?"

            "No mäletad, ma käisin ükskord Riias sinu pool tütre pulmas." Vanamees saanud tulivihaseks ja virutanu talle käega põse pääle. Ja sellest saadik hakkas põsk paistetama ja kahe nädala pärast surnud see Peeter ära.

            Mina olen seda lugu siin mitu korda rääkinu, kõik naeravad, keegi ei usu. Aga meil oli Vana-Andres, see seda rääkis ja tema tundis seda Peetrit, oli tema enda käest kuulnud ja see on ju ikka kohe tõestisündinud lugu.

RKM II 369, 305/7 (9) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k. < Urvaste khk. - M. Kõiva < Lehte Siilivask, sünd. 1910. a. (1983).


137.


            Rehepapp läks kõrtsi jooma. Tuli purjes piaga tagasi ja üiks oigas rehes. Rehepapp vanduma: "Kis kurat siin on?"

            "Astu aga sisse, nüid ma sain tervest."

            Olnud vanapagana haige naine, kis rehepapi vandumisest tervest sai. Siis tulid vanapaganad, et "ristiinimese ais."

            "Ära puutuge seda, sii tegi minu tervest."

            No, aga vanapagana naesel sündis laps, Sis hakati last ristima, kutsuti rehepapp vaderist. Ei mäleta, kudas lapse nimi panti. Rehi oli valge nigu sakste maja, küünlad põlesid ja oli ehitud. Hakassivad süüma, tema mõtles, et "ma panen õige ühe asja - nua, tasku" (nuad ja kahvlid olid laua pial). Kui ta hommuku ärkas ja vaatas, et mis sii oli, mis ta üüsi tasku pani, sis nägi, et hobuse sääreluu.

RKM II 25, 61/2 (26) < Vara v. - H. Nõu < Miina Lass, 79 a. (1948).


138.


            See oli minu aeg. Mina olin juba poisikene, kui Igavere küla mehed läksivad Elistverre. Läksid tühjast mõisa rehest mööda. Sääl oli parajasti pill mängind ja tantsitud. See möödamineja läks ka sinna tantsu pääle. Läks võttis ühe naisterahva ja hakkas tantsima. Ja siis, kui tants lõppes, läks naisterahvast istuma viima ja võttis selle sülle. Kleit oli tühi ja kedagi sees ei olnud.

            Vaata, see oli purjes pea, kes seda tegi.

RKM II 367, 399 (11) < Kudina v., Kaitsemõisa k. - E. Tampere < Taavet Toots, 87 a. (1983).


139.


            Rehi, kus juhtus alljärgnev lugu, asub Vara vallas Kaarli mõisas Võlli poe juures.

Kavastu valla Pille talu peremees käinud kord kõrtsis ja läinud poolpurjus peaga koju. Sääl hakanud naine teda joodikuks sõimama. Mehel läinud süda täis, rakendanud hobuse ette ja sõitnud kodust umbes päevaloojangu ajal välja linna suunas.

            Kui mees saanud Vara rehe juurde, olnud aga juba videvik ja rehes põlenud ilutuled. Hetkel, mil mees tahtnud rehest mööda sõita, avanenud rehe uksed ja välja astunud kaks meest. Nad tulnud otse Pille peremehe juurde ja öelnud: "Kuule mees, ole hea ja tule õige meile sisse. Meil parasjagu ristsed ja ristiisa kusagilt ei saa."

            Polnud mehel siis ka midagi selle vastu. Sisse viidud teda toredast palee uksest, mis krantsidega [vanikutega] ilustatud. Sehes olnud tore saal, pikk toitudega varustatud laud, suur kroonlühter olnud valgeid küünlaid täis, mis kõik põlenud. Ka õpetaja pole puudunud.

            Hakatud siis ristima. Toodud laps, see olnud umbes kolmeaastase suurune. Mees võtnud ta siiski sülle ja sõnanud: "No on aga jõmsik!" Kohe kadunud kõik ära ja mees leidnud end pimedast rehest, suur puuhalg kätel.

            Enne põletanud ta toosi tikke ära kui rehest välja saanud. Väljas tabanud teda uus üllatus: hobune, kelle ta sidus enne rehe ette, oli kadunud. Siis hakanud koerad haukuma ja tulnud öövaht. Mees rääkinud talle oma loo. Öövaht aidanud tal hobuse üles otsida, kes olnud kaunis kaugele ära viidud. Mehel olnud siis pää kaine ja sõitnud otsejoones koju.

ERA II 239, 389/91 (1) < Vara v., Matjama k. - Õp. Härda Uuli juhendamisel L. Karm, IV kl. < vanaisa Gustav Hermanilt, 75 a. (1939).


140.


            [Kuulaja:] No selle Kaarlimõisa rehe loo vast ka räägite?

            -No mis ma ei räägi. Siis olid tulluvad Alatskivi mehed, noh, niiviisi sinna. Vanasti olivad kõrged jo mõisa rehed..., no hobeseid söötma. Rehe väravast sealt tulnuvad välja kaks suurt torukübaraga härrat rehealt välja ja... "Tule," nendel on laps ja tahavad nime, "tulge vaderist." Ja siis mehed lähnu: "Noh, meil aega on ja võime kah," et hädaristimine kange, et laps haige suremas. Ja lähevad siis sinna sisse.

            Rehealuses tuled põlevad ja kõik söögilaud kaetud, kõik need viinapudelid ja söögid kõik laua pääl. Suured pikad lauad ja. Ja ristinuvad sääl seda last ja sii vader siis ütelnu kudagimoodi nii, et noh, "Jumal issapojakene." Ja siis! Ja kui olnu siis lõpp! Äkki oli rehi pime, kohegi ei näe minna. Kõik on kadunud. Ja siis kiskunuvad tikust tuld ülesse, et välja saaks minna. Ei ole enam söögilauda ei kedagi, muudkui põllutööriistad, nagu äkked, püsti, ja kõik sahad ja adrad ja. Ja ei olevat enam ühtegi söögilauda ega pudeleid kuskilgi. Vot niipalju oli siis sellest Kaarlimõisa rehest.

            [Kuulaja:] Aga kes teile seda juttu rääkis, et teie teada saite, või küla peal räägiti?

            - Minu vanaema isad ja emad rääkisivad seda. Niimoodi.

            [Kuulaja:] Ja te olete kohe mitu korda kuulnud seda?

            - Jah. Ja vanasti kõneldi ühtepuhku ikka seda, et Kaarlimõisas... ja peljasivadki inimesed seda Kaarlimõisa rehte. Noh, siin mööda minna, ikke, et Kaarlimõisa rehes on tondid.

            [Kuulaja:] Aga ega pärast seda keegi näinud ei ole midagi?

            - No seda ma ei ole küll kuulnud, kas pärast seda seal enam keegi käinud on. No meie säält mööda ei käänu, meie käisime ikke seda teed pidi Kärtse kaudu.

            [Kuulaja:] Aga kas surnuaedades on ka vahest juhtunud, et keegi on midagi näinud?

            - Ei, mina surnuaiast ei tea küll midagi, kas keegi on näinu või olnu või midagi. Nii pikalt ja laialt ei tea...

RKM, Mgn. II 3714 (6) < Vara v. ja as. - M. Hiiemäe < Liine Lepik, 80 a. (1983).

Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Mees kuradite peol
Juuli 2019
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031    

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Mees kuradite peol Kuradite pidu - pulmad või ristsed - toimub sageli mõisarehes, ent "muudetud silmadega" surelikule peokülalisele näib peopaik nagu uhke saal, kus lauad on rikkalikult kaetud ja peolised tantsu löövad. Variantide võrdlemisel saab jälgida, mis on ühist ja erinevat. Sündmustiku põhiliin on neil sarnane, pidu lõpeb ühtviisi äkki ja silmapettest annab märku mingi asitõend. Rohkem varieeruvad põhjused, kust peokülaline tuleb ja kuhu teel on. Üks sündmuskohti on olnud Kaarli mõisa rehi (139; 140), kuid peopaigadki varieeruvad. Kas kõnesolev rehi on tontide üldteada asukoht, selgus alles kuulaja (sedapuhku oli kuulajaks rahvaluulekoguja) küsimuste peale (140). 134. Vaimude pidu Kord hakanud ühte majja pärast majaperemehe surma vaimud käima. Elanikud jätnud siis maja maha, minnes elama mujale, sest ei saanud ju keegi elada sääl, kus öösel kolatakse. Keegi ei julgenud sinna majja minna. Viimaks lubanud üks julge sõdur vaatama minna, mis sääl tehakse. Läinudki. Sõdur heitnud magama, sest vaime pole tulnud. Viimaks ärganud kolina ja mürina pääle üles ja näinud, et suur kari vanapaganaid pidutseb lauas. Sõdur läinud ka lauda ja hakanud sööma. Vanapaganad käskinud leiba ka tasku panna ja nii sõdur teinudki. Keskööl läinud vaimud minema, sõdur aga heitnud uuesti magama. Hommikul ärgates tundnud sõdur nälga ja tal tulnud meelde, et tal on ju vaimude leiba taskus. Ta hakanud taskust leiba võtma, aga leiva asemel olid tal taskus hobuse jalarauad. ERA II 249, 190/1 (6) < Saare v. - V. Riispalu, Mustvee reaalkool < M. Ein (1939). 135. Vaenelaps elas vanas talumajas. Kurtis, et tal põle kedagi ilusat asja, et "kõigidel on ilusad valged majad, temal aga vilets ja must, ei jõulupuud ega kedagi. " Oli parajasti jõõlu aeg. Üks vanainimene elas sial ja õpetas teda: "Pühi põrand ära, võta kolmandik ja pane pühkmed sinna sisse, vii välja ja kalla maha, pane kolmandik kummuli piale, sis võta ahjuluud, labidas ja roop ja seesa kaksiti sinna pialenimesed seda Kaarlimõisa rehte. Noh, siin mööda minna, ikke, et Kaarlimõisa rehes on tondid.             [Kuulaja:] Aga ega pärast seda keegi näinud ei ole midagi?             - No seda ma ei ole küll kuulnud, kas pärast seda seal enam keegi käinud on. No meie säält mööda ei käänu, meie käisime ikke seda teed pidi Kärtse kaudu.             [Kuulaja:] Aga kas surnuaedades on ka vahest juhtunud, et keegi on midagi näinud?             - Ei, mina surnuaiast ei tea küll midagi, kas keegi on näinu või olnu või midagi. Nii pikalt ja laialt ei tea... RKM, Mgn. II 3714 (6) < Vara v. ja as. - M. Hiiemäe < Liine Lepik, 80 a. (1983).

Mees kuradite peol
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |