Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Mõisnikud kuradi sõiduhobusteks

Mõisnikud kuradi sõiduhobusteks Siin on kolm jutuvarianti ühelt ja samalt rahvaluulekogujalt. Nende lugemisel saab kohe selgeks, et tegemist on ühe ja sama jututüübiga, ent iga üksikvariant on teisest millegi poolest erinev ja sellisena omaette tervik. Esimese puhul on üleskirjutaja ammukuuldud loo mälu järgi uuesti ümber sõnastanud, tulemus on veidi kirjanduslik (141). Edasijutustamisel säilibki see osa, mis on kõikidele senikuuldud variantidele ühine, ülejäänust valib igaüks endale sobivat oma äranägemise järgi: jätab muutmata, kujundab ümber, ahendab või laiendab. 141. Saare hullkrahvi sõit põrgu Ühel hilisel sügiseõhtul kihutanud Narva maanteelt Kärpa Pulliritsi sepikoja ette tõld kahe musta täku rakmes. Tõllast karanud välja kikshabemega härra, kes nõudnud, et sepp ta hobused ära rautaks. Härra rahutu käitumine, ta sütena põlevad silmad teinud sepa tähelepanelikuks. Ääsitule valguses näinud mees, et see härra ei kanna saapaid, vaid ühes jalas lehmasõrga, teises hobusekapja. Seda nähes kohkunud mees, vaevalt hoidnud värisevad käed pihus pihtisid. Töö veninud pikale. Südaöö lähenedes jõudnud sepp tööga niikaugele, et võis hakata raudu alla lööma. Tõstnud ühe, siis teise hobusejala, kohkunud sepp näeb, et need ei olegi kabjad, vaid inimese jalad. Suures hirmus ei mõistnud mees muud, kui lugenud issameie palve. Nüüd läinud mehe silmad lahti: tõlla ees ei olegi hobused, vaid kaks naabermõisa hiljuti surnud härrat: Saare hullkrahv ja
 

Mõisnikud kuradi sõiduhobusteks


            Siin on kolm jutuvarianti ühelt ja samalt rahvaluulekogujalt. Nende lugemisel saab kohe selgeks, et tegemist on ühe ja sama jututüübiga, ent iga üksikvariant on teisest millegi poolest erinev ja sellisena omaette tervik. Esimese puhul on üleskirjutaja ammukuuldud loo mälu järgi uuesti ümber sõnastanud, tulemus on veidi kirjanduslik (141). Edasijutustamisel säilibki see osa, mis on kõikidele senikuuldud variantidele ühine, ülejäänust valib igaüks endale sobivat oma äranägemise järgi: jätab muutmata, kujundab ümber, ahendab või laiendab.


141.

Saare hullkrahvi sõit põrgu


            Ühel hilisel sügiseõhtul kihutanud Narva maanteelt Kärpa Pulliritsi sepikoja ette tõld kahe musta täku rakmes. Tõllast karanud välja kikshabemega härra, kes nõudnud, et sepp ta hobused ära rautaks. Härra rahutu käitumine, ta sütena põlevad silmad teinud sepa tähelepanelikuks. Ääsitule valguses näinud mees, et see härra ei kanna saapaid, vaid ühes jalas lehmasõrga, teises hobusekapja. Seda nähes kohkunud mees, vaevalt hoidnud värisevad käed pihus pihtisid. Töö veninud pikale. Südaöö lähenedes jõudnud sepp tööga niikaugele, et võis hakata raudu alla lööma. Tõstnud ühe, siis teise hobusejala, kohkunud sepp näeb, et need ei olegi kabjad, vaid inimese jalad. Suures hirmus ei mõistnud mees muud, kui lugenud issameie palve. Nüüd läinud mehe silmad lahti: tõlla ees ei olegi hobused, vaid kaks naabermõisa hiljuti surnud härrat: Saare hullkrahv ja Roela Liphard. "Mis sa, nõgikikas, seal pomised, mul pole aega, pean veel enne keskööd koju jõudma," hädaldanud kikshabe.

            Aga veel enne, kui sepp sai raudu alla lööma hakata, laulnud kukk. Kikshabe karanud pukki, andnud hobustele piitsa ja kihutanud suure kolinaga üle Kebeli veski silla Linnamäe metsa. Üle Verioja kuulnud sepp hüüdu:

"Tee lahti põrgu väravad,

siin on nad koerad mõlemad."

            Sellest saanud sepp aru, et see veider hiline sepiline ei olnud keegi muu kui põrguvürst ise, kes tulnud mõisnike hingede järgi.

RKM II 198, 93/7 (17) < Maarja-Magdaleena khk. < Palamuse khk., Aruküla - J. Karma < Leenu Karma (1829-1901) jutustuse andmetel (1958).


142.

Krahv kuradi orjuses. II variatsioon


            Vana-aasta õhtul sõitnud Igavere postimaja sepikoja ette tõld musta hobustega, keda juhtinud must härra. Ta nõudnud, et sepp rautaks tema hobused. Mees ei ole tahtnud nii hilja tööd ette võtta, sest kavatsenud kirikusse minna. Kui aga härra sepale head tasu lubanud, asunud mees töösse. Sepp kiirustanud tööga ja olnud peagi valmis, aga viimast naela kabja sisse lüües kohkunud, sest kabja asemel näinud inimese jalga. Küsimuse peale, kust niisugused hobused pärit on, vastanud härra: "See on minu truu ori Saare krahv, keda rahvas hulluks pidas, aga tema paarimees [on] Elistvere parun." Seda öeldes andnud hobustele piitsa ja kihutanud edasi Mustvee poole. Sepp vaadanud tükk aega tõllale järele ja mõtelnud: "Küllap see must härra oli vanakuri ise."

RKM II 198, 99/101 (18) < Kõrenduse k. - J. Karma < Adeele Ahven, 67 a. (1958).


143.


            Mustveesse Kükita külla Tartumaal tulnud ühel pühapäeval küla sepa juurde peenes riides härra ja tellinud, kas sepp ei võiks tema kaks hobust ära rautada, sest temal olla rutt taga, aga ilma rauata ei pääse edasi.

            Sepp olla püha mees olnud ega olla ilmaski pühapäeval pajasse tööle läinud. Ka seegi kord ta ise pajasse ei läinud, vaid saatis poisi raudu alla lööma. Poiss teinud ääsi pääle tule üles ja võõras härra hakanud lõõtsa tõmbama, et naelu valmis teha. Sääl silmanud poiss, härral hobuse kabjad olnud jalgade asemel. Poiss kohkunud ja löönud risti ette. Härra kärgatanud poisi peale: "Tee ruttu, mul vähe aega, mis sa siin muidu vigurit teed." Poiss suure hirmuga tagunud naelad valmis ja läinud siis välja hobustele raudu alla lööma.

            Tõstnud hobuse jala ülesse, veel suuremaks imestuseks näinud, et mõlematel hobustel inimese jalad all olnud. Poiss lasknud jala maha ja löönud risti ette. Härra ütelnud poisile: "Mul pole enam aega oodata, pean edasi sõitma." Istunud pääle, löönud veel piitsaga hobuseid, ütelnud: "Parun ja krahv passoll!" ja kadunud poisi silmist.

RKM II 198, 101/3 (19) < Kõrenduse k. - J. Karma < T. Lepp ja Viikmann (1958).



Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Mõisnikud kuradi sõiduhobusteks
Juuli 2019
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031    

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Mõisnikud kuradi sõiduhobusteks Siin on kolm jutuvarianti ühelt ja samalt rahvaluulekogujalt. Nende lugemisel saab kohe selgeks, et tegemist on ühe ja sama jututüübiga, ent iga üksikvariant on teisest millegi poolest erinev ja sellisena omaette tervik. Esimese puhul on üleskirjutaja ammukuuldud loo mälu järgi uuesti ümber sõnastanud, tulemus on veidi kirjanduslik (141). Edasijutustamisel säilibki see osa, mis on kõikidele senikuuldud variantidele ühine, ülejäänust valib igaüks endale sobivat oma äranägemise järgi: jätab muutmata, kujundab ümber, ahendab või laiendab. 141. Saare hullkrahvi sõit põrgu Ühel hilisel sügiseõhtul kihutanud Narva maanteelt Kärpa Pulliritsi sepikoja ette tõld kahe musta täku rakmes. Tõllast karanud välja kikshabemega härra, kes nõudnud, et sepp ta hobused ära rautaks. Härra rahutu käitumine, ta sütena põlevad silmad teinud sepa tähelepanelikuks. Ääsitule valguses näinud mees, et see härra ei kanna saapaid, vaid ühes jalas lehmasõrga, teises hobusekapja. Seda nähes kohkunud mees, vaevalt hoidnud värisevad käed pihus pihtisid. Töö veninud pikale. Südaöö lähenedes jõudnud sepp tööga niikaugele, et võis hakata raudu alla lööma. Tõstnud ühe, siis teise hobusejala, kohkunud sepp näeb, et need ei olegi kabjad, vaid inimese jalad. Suures hirmus ei mõistnud mees muud, kui lugenud issameie palve. Nüüd läinud mehe silmad lahti: tõlla ees ei olegi hobused, vaid kaks naabermõisa hiljuti surnud härrat: Saare hullkrahv ja Roela Liphard. "Mis sa, nõgikikas, seal pomised, mul pole aega, pean veel enne keskööd koju jõudma," hädaldanud kikshabe. Aga veel enne, kui sepp sai raudu alla lööma hakata, laulnud kukk. Kikshabe karanud pukki, andnud hobustele piitsa ja kihutanud suure kolinaga üle Kebeli veski silla Linnamäe metsa. Üle Verioja kuulnud sepp hüüdu: "Tee lahti põrgu väravad, siin on nad koerad mõlemad. " Sellest saanud sepp aru, et see veider hiline sepiline ei olnud keegi muu kui põrguvürst ise, kes tulnud mõisnike hingede järgi. RKõras härra hakanud lõõtsa tõmbama, et naelu valmis teha. Sääl silmanud poiss, härral hobuse kabjad olnud jalgade asemel. Poiss kohkunud ja löönud risti ette. Härra kärgatanud poisi peale: "Tee ruttu, mul vähe aega, mis sa siin muidu vigurit teed. " Poiss suure hirmuga tagunud naelad valmis ja läinud siis välja hobustele raudu alla lööma.             Tõstnud hobuse jala ülesse, veel suuremaks imestuseks näinud, et mõlematel hobustel inimese jalad all olnud. Poiss lasknud jala maha ja löönud risti ette. Härra ütelnud poisile: "Mul pole enam aega oodata, pean edasi sõitma. " Istunud pääle, löönud veel piitsaga hobuseid, ütelnud: "Parun ja krahv passoll!" ja kadunud poisi silmist. RKM II 198, 101/3 (19) < Kõrenduse k. - J. Karma < T. Lepp ja Viikmann (1958).

Mõisnikud kuradi sõiduhobusteks
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |