Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Neljapäeval, 9.märtsil, pakub Rahvakultuuri Keskus murdekeelehuvilistele erinevaid põhjuseid küllatulekuks.

Alates 2014. aastast on toetusprogrammide osakond korrastanud Rahvakultuuri Keskuse toetusprogrammidest rahastatud väljaannete loetelu. Vaid sel päeval saavad huvilised vaadata ja lehitseda Rahvakultuuri Keskuse kogus olemasolevaid murdekeelseid aabitsaid, sõnaraamatuid, koguteoseid ja kokaraamatuid. Väljapaneku üks osa moodustub perioodikast – huvilised saavad sirvida nii murdekeelseid ajalehti kui ajakirju. Hea ülevaate saab tulija ka muusikaväljaannetest ning valminud videosalvestistest ja filmidest. Muuhulgas pakume soovijaile kuulamiseks ERR- ga koostöös valminud murdekeelseid uudiseid, mida teadlikum kuulaja kuuleb Vikerraadio otse-eetrist igal argipäeval kl 17. 05. Uudised on järelkuulatavad ja võid nad leida ka meie keskuse kodulehelt, rubriigist Edulood. Uudishimulik leiab uudised kuulamiseks ka siit. Väljaannetega on võimalik Rahvakultuuri Keskuses tutvuda kohapeal ka teistel aegadel, kuid eelneval kokkuleppel toetusprogrammide osakonnaga. Näituse külastamine on huvilistele tasuta. Kell 17 jätkub murdekeelele pühendatud päeva programm loenguga „Murdekeelest meie olemuse kajastajana“ Loengus vaadeldakse, millised on seosed eestlaste elupaiga, murdekeele ning elutegevuste vahel ning põhjused, mis on murrete kasutamist kas närvutanud või elavdanud. Heidetakse valgusvihke eesti keele kaugemale arenemisjärgule ning meie peamurrete kujunemisele. Huvitaval kombel ei tajunud nt Skandinaavia viikingid eestlaste el

Neljapäeval, 9.märtsil, pakub Rahvakultuuri Keskus murdekeelehuvilistele erinevaid põhjuseid küllatulekuks.

6. märtsil 2017

Ajavahemikus 15-17.00 pakume ainulaadset võimalust tulla ja tutvuda eriilmeliste murdekeelsete väljaannetega, mis on viimase viie aasta jooksul välja antud rahvakultuuri riiklike toetusprogrammide toel.
Kell 17 jätkub murdekeelele pühendatud päeva programm loenguga „Murdekeelest meie olemuse kajastajana“.

Neljapäeval, 9.märtsil,  pakub Rahvakultuuri Keskus murdekeelehuvilistele erinevaid põhjuseid küllatulekuks.

Alates 2014. aastast on toetusprogrammide osakond korrastanud Rahvakultuuri Keskuse toetusprogrammidest rahastatud väljaannete loetelu.

Vaid sel päeval saavad huvilised vaadata ja lehitseda Rahvakultuuri Keskuse kogus olemasolevaid murdekeelseid aabitsaid, sõnaraamatuid, koguteoseid ja kokaraamatuid. Väljapaneku üks osa moodustub perioodikast – huvilised saavad sirvida nii murdekeelseid ajalehti kui ajakirju. Hea ülevaate saab tulija ka muusikaväljaannetest ning valminud videosalvestistest ja filmidest. Muuhulgas pakume soovijaile kuulamiseks ERR- ga koostöös valminud murdekeelseid uudiseid, mida teadlikum kuulaja kuuleb Vikerraadio otse-eetrist igal argipäeval kl 17.05. Uudised on järelkuulatavad ja võid nad leida ka meie keskuse kodulehelt, rubriigist Edulood. Uudishimulik leiab uudised kuulamiseks ka siit.

Väljaannetega on võimalik Rahvakultuuri Keskuses tutvuda kohapeal ka teistel aegadel, kuid eelneval kokkuleppel toetusprogrammide osakonnaga.

Näituse külastamine on huvilistele tasuta.

 

Kell 17 jätkub murdekeelele pühendatud päeva programm loenguga „Murdekeelest meie olemuse kajastajana“

 

Loengus vaadeldakse, millised on seosed eestlaste elupaiga, murdekeele ning elutegevuste vahel ning põhjused, mis on murrete kasutamist kas närvutanud või elavdanud. Heidetakse valgusvihke eesti keele kaugemale arenemisjärgule ning meie peamurrete kujunemisele. Huvitaval kombel ei tajunud nt Skandinaavia viikingid eestlaste elupaika mitte ühtse riigina, vaid nn maadena, st maakondadena, nagu mainib ka Henrik oma Liivimaa kroonikas (1224-1227). Aga rahva kohta kasutati üldnimetust estones, kes eristusid selgelt liivlastest, latgalitest jt naaberrahvastest. Järelikult oli siinsete asukate keel see, mis neid ühendas üle maakonnarajade. Hoolimata murdevahedest, millest teab rääkida isegi meie vanim säilinud trükiteos Wanradt-Koelli katekismus (1535). Vaatleme, kuidas elavad meie murdekeeled praegu, millised on murde- ja kirjakeelte vahekorrad tänapäeval.

Lektor Jüri Viikberg (Eesti Keele Instituut, Tallinna Ülikool).

 

Loeng toimub Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud loengusarja „Eestlaste mõtteilm“ raames.

 

Loengusarja jooksul keritakse puuna lahti eestlaste eneseteadvuse juurestik, tüvi, oksad, lehed, viljad kuni ladvani välja ehk müüdid, muistendid, usundilugu, hingepilt, keel, muusika, toit, loodusmaastikud, tavandid, tabud, eluring. Milline on see eestlasele olemuslik abstraktne puu? Millised on selle kuju, koor, lehed ja viljad ja miks just seesugused?

 

Kohvik-kohtumiste formaadis loengusari toimub kord kuus - jaan 2017 – veebr 2018, Rahvakultuuri Keskuses, kokku 12 kohtumist, iga kuu teine neljapäev 17.00 – 19.30.

 

Lektoriteks on kultuurivaldkonna tuntud teoreetikud ja praktikud.

Loengusarja viib läbi Rahvakultuuri Keskus.

Kohtumistel pakutakse jutu kõrvale ka eestipärast gurmeed.

Loengu tasu on 15€ 

 

Registreeru loengus osalemiseks meie kodulehel

Viimati uuendatud 6. märtsil 2017

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Alates 2014. aastast on toetusprogrammide osakond korrastanud Rahvakultuuri Keskuse toetusprogrammidest rahastatud väljaannete loetelu. Vaid sel päeval saavad huvilised vaadata ja lehitseda Rahvakultuuri Keskuse kogus olemasolevaid murdekeelseid aabitsaid, sõnaraamatuid, koguteoseid ja kokaraamatuid. Väljapaneku üks osa moodustub perioodikast – huvilised saavad sirvida nii murdekeelseid ajalehti kui ajakirju. Hea ülevaate saab tulija ka muusikaväljaannetest ning valminud videosalvestistest ja filmidest. Muuhulgas pakume soovijaile kuulamiseks ERR- ga koostöös valminud murdekeelseid uudiseid, mida teadlikum kuulaja kuuleb Vikerraadio otse-eetrist igal argipäeval kl 17. 05. Uudised on järelkuulatavad ja võid nad leida ka meie keskuse kodulehelt, rubriigist Edulood. Uudishimulik leiab uudised kuulamiseks ka siit. Väljaannetega on võimalik Rahvakultuuri Keskuses tutvuda kohapeal ka teistel aegadel, kuid eelneval kokkuleppel toetusprogrammide osakonnaga. Näituse külastamine on huvilistele tasuta. Kell 17 jätkub murdekeelele pühendatud päeva programm loenguga „Murdekeelest meie olemuse kajastajana“ Loengus vaadeldakse, millised on seosed eestlaste elupaiga, murdekeele ning elutegevuste vahel ning põhjused, mis on murrete kasutamist kas närvutanud või elavdanud. Heidetakse valgusvihke eesti keele kaugemale arenemisjärgule ning meie peamurrete kujunemisele. Huvitaval kombel ei tajunud nt Skandinaavia viikingid eestlaste elupaika mitte ühtse riigina, vaid nn maadena, st maakondadena, nagu mainib ka Henrik oma Liivimaa kroonikas (1224-1227). Aga rahva kohta kasutati üldnimetust estones, kes eristusid selgelt liivlastest, latgalitest jt naaberrahvastest. Järelikult oli siinsete asukate keel see, mis neid ühendas üle maakonnarajade. Hoolimata murdevahedest, millest teab rääkida isegi meie vanim säilinud trükiteos Wanradt-Koelli katekismus (1535). Vaatleme, kuidas elavad meie murdekeeled praegu, millised on murde- ja kirjakeelte vahekorrad tänapäeval. Lektor Jübdquo;Eestlaste mõtteilm“ raames.   Loengusarja jooksul keritakse puuna lahti eestlaste eneseteadvuse juurestik, tüvi, oksad, lehed, viljad kuni ladvani välja ehk müüdid, muistendid, usundilugu, hingepilt, keel, muusika, toit, loodusmaastikud, tavandid, tabud, eluring. Milline on see eestlasele olemuslik abstraktne puu? Millised on selle kuju, koor, lehed ja viljad ja miks just seesugused?   Kohvik-kohtumiste formaadis loengusari toimub kord kuus - jaan 2017 – veebr 2018, Rahvakultuuri Keskuses, kokku 12 kohtumist, iga kuu teine neljapäev 17. 00 – 19. 30.   Lektoriteks on kultuurivaldkonna tuntud teoreetikud ja praktikud. Loengusarja viib läbi Rahvakultuuri Keskus. Kohtumistel pakutakse jutu kõrvale ka eestipärast gurmeed. Loengu tasu on 15€    Registreeru loengus osalemiseks meie  kodulehel

Ajavahemikus 15-17. 00 pakume ainulaadset võimalust tulla ja tutvuda eriilmeliste murdekeelsete väljaannetega, mis on viimase viie aasta jooksul välja antud rahvakultuuri riiklike toetusprogrammide toel. Kell 17 jätkub murdekeelele pühendatud päeva programm loenguga „Murdekeelest meie olemuse kajastajana“. Neljapäeval, 9. märtsil, pakub Rahvakultuuri Keskus murdekeelehuvilistele erinevaid põhjuseid küllatulekuks.

Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |