Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Nimistu saamislugu

Pärast UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ühinemist lepiti nimistu üldistes põhimõtetes kokku kultuuriministeeriumi algatatud ümarlauakohtumistel, kus lõi kaasa rohkesti asjaosalisi kogukondade esindajatest teadlasteni. Nimistu loomine ja haldamine sai Rahvakultuuri Keskuse ülesandeks. Algusest peale oli aga selge, et nimistu saab sündida ja kujuneda vaid tihedas koostöös kogukondade, kohaliku elu eestvedajate, vabaühenduste, muuseumide, ülikoolide, teadusasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega. . Foto: Margit Siim Kõigepealt katsetati uut lähenemist 2007. aastal Hiiumaal, väiksemas ja küllalt selgelt piiritletud kogukonnas, kus oli juba pikemat aega tegeletud vaimse pärandi hoidmise ja väärtustamisega, nii nagu mitmel pool mujalgi Eestis. Lähemalt loe siit. Hiidlaste kogemused ja järeldused on paljuski 2010. aasta novembris avatud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu toimimispõhimõtete aluseks. Kodulehe ülesehitus sündis aga Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli ekspertide ning Rahvakultuuri Keskuse vaimse pärandi spetsialistide koostöös. Esimesed sissekanded tegid nimistusse hiidlased ja võrokesed. Esimeste jaoks oli see 2007. aastal alanud protsessi loogiline jätk, kuid ka Võromaal on juba pikemat aega pööratud tähelepanu vaimse kultuuripärandi hoidmisele ja edasiandmisele.

Nimistu saamislugu

Pärast UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ühinemist lepiti nimistu üldistes põhimõtetes kokku kultuuriministeeriumi algatatud ümarlauakohtumistel, kus lõi kaasa rohkesti asjaosalisi kogukondade esindajatest teadlasteni. Nimistu loomine ja haldamine sai Rahvakultuuri Keskuse ülesandeks. Algusest peale oli aga selge, et nimistu saab sündida ja kujuneda vaid tihedas koostöös kogukondade, kohaliku elu eestvedajate, vabaühenduste, muuseumide, ülikoolide, teadusasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega.

Nimistu saamislugu
. Foto: Margit Siim

 Kõigepealt katsetati uut lähenemist 2007. aastal Hiiumaal, väiksemas ja küllalt selgelt piiritletud kogukonnas, kus oli juba pikemat aega tegeletud vaimse pärandi hoidmise ja väärtustamisega, nii nagu mitmel pool mujalgi Eestis. Lähemalt loe siit.

Hiidlaste kogemused ja järeldused on paljuski 2010. aasta novembris avatud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu toimimispõhimõtete aluseks. Kodulehe ülesehitus sündis aga Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli ekspertide ning Rahvakultuuri Keskuse vaimse pärandi spetsialistide koostöös.

Esimesed sissekanded tegid nimistusse hiidlased ja võrokesed. Esimeste jaoks oli see 2007. aastal alanud protsessi loogiline jätk, kuid ka Võromaal on juba pikemat aega pööratud tähelepanu vaimse kultuuripärandi hoidmisele ja edasiandmisele.

Viimati uuendatud 29. juunil 2012
Nimistu saamislugu
Juuli 2018
ETKNRLP
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031     

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Pärast UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ühinemist lepiti nimistu üldistes põhimõtetes kokku kultuuriministeeriumi algatatud ümarlauakohtumistel, kus lõi kaasa rohkesti asjaosalisi kogukondade esindajatest teadlasteni. Nimistu loomine ja haldamine sai Rahvakultuuri Keskuse ülesandeks. Algusest peale oli aga selge, et nimistu saab sündida ja kujuneda vaid tihedas koostöös kogukondade, kohaliku elu eestvedajate, vabaühenduste, muuseumide, ülikoolide, teadusasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega. . Foto: Margit Siim Kõigepealt katsetati uut lähenemist 2007. aastal Hiiumaal, väiksemas ja küllalt selgelt piiritletud kogukonnas, kus oli juba pikemat aega tegeletud vaimse pärandi hoidmise ja väärtustamisega, nii nagu mitmel pool mujalgi Eestis. Lähemalt loe siit. Hiidlaste kogemused ja järeldused on paljuski 2010. aasta novembris avatud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu toimimispõhimõtete aluseks. Kodulehe ülesehitus sündis aga Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli ekspertide ning Rahvakultuuri Keskuse vaimse pärandi spetsialistide koostöös. Esimesed sissekanded tegid nimistusse hiidlased ja võrokesed. Esimeste jaoks oli see 2007. aastal alanud protsessi loogiline jätk, kuid ka Võromaal on juba pikemat aega pööratud tähelepanu vaimse kultuuripärandi hoidmisele ja edasiandmisele.

Nimistu saamislugu

Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |