Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Nõid ja nõidus

NÕID JA NÕIDUS Kui eelnevates juttudes lähtus mõnest inimesest lihtsalt halb mõju ilma kurja kavatsemata, siis järgnevates pole halvad tagajärjed enam ainult teatud omaduste poolautomaatne tulem. Milliseid võtteid ja võluvahendeid "Nõia nuhtluse" (85) perenaine kasutas, ei selgu küll jutust, kuid vähemalt torkab silma, et õnnetule soldatile antud toit on ühte masti kuradite peol pakutavate roogadega. Nõia abi on nagu kuradi abigi: esialgu võib kõik paista meelepäraselt minevat, kuid hiljem selgub, et olukord on halvem kui alguses. Nii saab mees, kes oli tüdinud sagedastest ja arvukatest külalistest, neist küll lahti, kuid jääb ühtlasi vaeseks (86). Loomulikult on jutu õpetus ka selles, et ei tohi olla kitsi, ei tohi kahetseda külaliste kostitamiseks kulunud - nagu ka kerjustele antud - toitu. Kolmandas jutus (87) puutume kokku 7 Moosese raamatuga, mis hilisemas traditsioonis kipubki esinema peaaegu universaalse võluvahendina. 7 Moosese raamatu all on mõeldud erilist "nõiapiiblit", kus tavalise 5 asemel on 7 Moosese raamatut. 85. Nõia nuhtlus Kord olivad soldatid külasse talurahva juurde korterisse pandud, rahva keeli "sõda istmah". Üks soldat oli ühes jõukas talus, kus ta hästi süüa sai, aga ehk küll toidud tublid näisivad olema, ei tahtnud ta temale ometi millalgi hästi maitseda. Pärast sai ta säält ühte vaesesse talusse korterissse. Sääl olivad söögid üsna igapäävased, siiski meeldis soldatile sääl to
 

NÕID JA NÕIDUS

Kui eelnevates juttudes lähtus mõnest inimesest lihtsalt halb mõju ilma kurja kavatsemata, siis järgnevates pole halvad tagajärjed enam ainult teatud omaduste poolautomaatne tulem.

Milliseid võtteid ja võluvahendeid "Nõia nuhtluse" (85) perenaine kasutas, ei selgu küll jutust, kuid vähemalt torkab silma, et õnnetule soldatile antud toit on ühte masti kuradite peol pakutavate roogadega.

Nõia abi on nagu kuradi abigi: esialgu võib kõik paista meelepäraselt minevat, kuid hiljem selgub, et olukord on halvem kui alguses. Nii saab mees, kes oli tüdinud sagedastest ja arvukatest külalistest, neist küll lahti, kuid jääb ühtlasi vaeseks (86). Loomulikult on jutu õpetus ka selles, et ei tohi olla kitsi, ei tohi kahetseda külaliste kostitamiseks kulunud - nagu ka kerjustele antud - toitu.

Kolmandas jutus (87) puutume kokku 7 Moosese raamatuga, mis hilisemas traditsioonis kipubki esinema peaaegu universaalse võluvahendina. 7 Moosese raamatu all on mõeldud erilist "nõiapiiblit", kus tavalise 5 asemel on 7 Moosese raamatut.


85.

Nõia nuhtlus

Kord olivad soldatid külasse talurahva juurde korterisse pandud, rahva keeli "sõda istmah". Üks soldat oli ühes jõukas talus, kus ta hästi süüa sai, aga ehk küll toidud tublid näisivad olema, ei tahtnud ta temale ometi millalgi hästi maitseda. Pärast sai ta säält ühte vaesesse talusse korterissse. Sääl olivad söögid üsna igapäävased, siiski meeldis soldatile sääl toit palju paremini.. Mõne aja pärast sääti ta uuesti rikka talusse. Nüüd ei jõudnud ta enam sääl kannatada. Ühtealati kipitas temal kõht, hoolimata, et pulmatoit laual seisis. Viimati kaebas mees lugu oma ülemale, kes mõneski asjas ju soldatile nõu oli andnud. See käskis temal söögi ajal pahema käega nuga laua all laua sisse lüüa. Soldat tegi nii ja siis nägi ta kohkudes, kuda laualt kaunid söögid kadunud olivad, selle asemel aga seisivad männa koored ja - sea sõnnik laual! Nüüd ta tõttas uuesti ülema jutule. See andis nõu õhtul valvama jääda, kui perenaene sööki lauale kannab, kus ta pahema käega nuga uksepiida sisse pidi lööma. Soldat täitis käsku ja nägi õhtul siga toas talitavat. Rääkis lugu ülemale, see käskis teisel õhtul päitsed kaasa võtta ja kui hobust näeb, siis päha heita, ise aga selga karata. Nii sündis ka. Kui ta õhtul vahis oli, ilmus hobune tuppa, soldat viskas päitsed, hüppas selga ja nüüd läks sõit üle maade ja merede, läbi taevalaotuse. Ei puutunud hobuse jalg maale ega pää taevasse. Viimati rauges ka temagi võim ja soldat võis teda rahulikult kodukülasse tagasi juhtida, kus ta teda oma ülema ette viis. See tõmbas päitsed pääst ja nüüd seisis tuttav perenaene nende ees. Ülem avaldas, et teda soldatide söögi solkimise pärast oli nuheldud ja lubas teda sellel tingimisel lahti lasta, kui ta enam ei sortsita [nõiu]. Perenaene tõotas seda, lasti lahti - ja sestsaadik oli soldatidel tema juures ikka alati hää söök.

EKmS, 405, 304. < Vastseliina - H. Prants.


86.

Vanast olli üts talomiis elänü ütsindä mõtsamaa pääl. Sest ütsikud talod omava alati rakambad kui küläpaigan, nii olli sis ka see talomiis väega rikas ollu. Aga sis olli naanu selle talomehe poole väega pallo külälisi käümä, nii kui see pruuk viil parhilla om: kiä umaste seest kõige rikkamb, sinnä käüdäs inämb küllä, nidä ka selle mehe poole. Miis olli ollu õkva hädäh külälisdega. Kõik perämäne kui suupala liha ja perämäne kui luidsatäüs kohopiimä ja perämäne kui väitse otsa täüs võid - kõik läts küläliste ihost läbi. Neid olli käünü nii pallo, et mehel hindäl mitte aigu es saa kohegi minnä,et tedä ka kutsudi. Miis olli ka mittu kõrd tahtnu minnä, aga olliva külälised jälle tullu värehdi pääl vasta ja jälle jäi menemädä. Viimäde olli mehel see küläliste käümine nii luihte ärä lännü, et mehel es ole muud nõud üle jäänü, kui pidi tarka käest minemä nõvvõ küsümä. Tark olli opanu: "Sina mine kodo ja sis, kui sa värehtist sisse läät, sis lüü kura jala kundsaga vasta kurapoolist värehtitulpa, sis jääs küläliste käümine vähämbälla." Miis olli kodo lännü ja olli ka tennü, niida kui opadi - ja viil pidi ütlema: "Lõpku rahvas ja rahva ravi!" Kui miis olli opuse perrä ärä tennü, sis olli ka lõpnu rahvas ja rahva ravi. Peräst olli miis vaeses jäänü kui surm.

H II 71, 504/5 < Vastseliina - Jaan Jakobson (1903).


87.

Lätlase Leistkari sulane jätis õhtul adrad põllule tee veerde. Kui homikul jälle tööle lätsivad, sis käis üts setu, ader seljas, ümbre tõiste atrade, ja kõneles: "Võta oma ader!" Kui sulane adra tema käest ära võttis, sis sai setu minema minna. See oli 7 Moosese võim.

Möldre küla Reedo Tanila 8-aastane tütar lugi [luges] 7 Moosest. Sis tuli paljo soldatid õue. Sis läts eelnimetadud Juhan Tint Tanilad kodo kutsuma mõtsast. Kui Tanil jälle raamatust lugi, sis kadusid kõik ära.

Hilja aja eest luges Raadi palvemajas Mihkel T. 7 Moosest. Aga kolm rida ühe lehekülje päält ja kolm tõise lehekülje päält. Temal oli ka 1773. aasta piibli [s.t. sel aastal trükitud], mida ta mitte naeselegi es näita. Kõrd ütles naesele: "Siin om ka koht, aga lugeda ei tohi, sest siin ei ole kõik veel täielikuld ära segatu.

H III 28, 837/8 < Vastseliina - J. Tint (1896).

Viimati uuendatud 20. aprillil 2009
Nõid ja nõidus
Oktoober 2018
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031    

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

NÕID JA NÕIDUS Kui eelnevates juttudes lähtus mõnest inimesest lihtsalt halb mõju ilma kurja kavatsemata, siis järgnevates pole halvad tagajärjed enam ainult teatud omaduste poolautomaatne tulem. Milliseid võtteid ja võluvahendeid "Nõia nuhtluse" (85) perenaine kasutas, ei selgu küll jutust, kuid vähemalt torkab silma, et õnnetule soldatile antud toit on ühte masti kuradite peol pakutavate roogadega. Nõia abi on nagu kuradi abigi: esialgu võib kõik paista meelepäraselt minevat, kuid hiljem selgub, et olukord on halvem kui alguses. Nii saab mees, kes oli tüdinud sagedastest ja arvukatest külalistest, neist küll lahti, kuid jääb ühtlasi vaeseks (86). Loomulikult on jutu õpetus ka selles, et ei tohi olla kitsi, ei tohi kahetseda külaliste kostitamiseks kulunud - nagu ka kerjustele antud - toitu. Kolmandas jutus (87) puutume kokku 7 Moosese raamatuga, mis hilisemas traditsioonis kipubki esinema peaaegu universaalse võluvahendina. 7 Moosese raamatu all on mõeldud erilist "nõiapiiblit", kus tavalise 5 asemel on 7 Moosese raamatut. 85. Nõia nuhtlus Kord olivad soldatid külasse talurahva juurde korterisse pandud, rahva keeli "sõda istmah". Üks soldat oli ühes jõukas talus, kus ta hästi süüa sai, aga ehk küll toidud tublid näisivad olema, ei tahtnud ta temale ometi millalgi hästi maitseda. Pärast sai ta säält ühte vaesesse talusse korterissse. Sääl olivad söögid üsna igapäävased, siiski meeldis soldatile sääl toit palju paremini. . Mõne aja pärast sääti ta uuesti rikka talusse. Nüüd ei jõudnud ta enam sääl kannatada. Ühtealati kipitas temal kõht, hoolimata, et pulmatoit laual seisis. Viimati kaebas mees lugu oma ülemale, kes mõneski asjas ju soldatile nõu oli andnud. See käskis temal söögi ajal pahema käega nuga laua all laua sisse lüüa. Soldat tegi nii ja siis nägi ta kohkudes, kuda laualt kaunid söögid kadunud olivad, selle asemel aga seisivad männa koored ja - sea sõnnik laual! Nüüd ta tõttas uuesti ülema jutule. See andis nõu õhtul valvama j sulane jätis õhtul adrad põllule tee veerde. Kui homikul jälle tööle lätsivad, sis käis üts setu, ader seljas, ümbre tõiste atrade, ja kõneles: "Võta oma ader!" Kui sulane adra tema käest ära võttis, sis sai setu minema minna. See oli 7 Moosese võim. Möldre küla Reedo Tanila 8-aastane tütar lugi [luges] 7 Moosest. Sis tuli paljo soldatid õue. Sis läts eelnimetadud Juhan Tint Tanilad kodo kutsuma mõtsast. Kui Tanil jälle raamatust lugi, sis kadusid kõik ära. Hilja aja eest luges Raadi palvemajas Mihkel T. 7 Moosest. Aga kolm rida ühe lehekülje päält ja kolm tõise lehekülje päält. Temal oli ka 1773. aasta piibli [s. t. sel aastal trükitud], mida ta mitte naeselegi es näita. Kõrd ütles naesele: "Siin om ka koht, aga lugeda ei tohi, sest siin ei ole kõik veel täielikuld ära segatu. H III 28, 837/8 < Vastseliina - J. Tint (1896).

Nõid ja nõidus
Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |