Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Pärimus muusikas (Taive Särg)

Laulmise ja pillimängu aluseks on „muusikaline mõtlemine", mis võib eri inimrühmadel olla küllaltki erinev. Muusikaline mõtlemine ilmneb eelkõige helides, kuid on kohati ka sõnastatud, näiteks õpetustes või poeetilistes tekstides. Eestlaste muistne muusikaline mõtlemine kajastub vanemas suulises pärimuses, eelkõige regilaulus, kuid ka vanemas pillimuusikas. Regilaul on aastatuhandete kestel läbi põimunud Eesti aladel põliselt elanud rahva elulaadiga, looduslähedase usundiga ning keelega. Eri rahvaste vanemal muusikal on ka sarnaseid jooni, näiteks vajadusest muusikat mälu põhjal taasluua kasutatakse palju kordusi ja improvisatsiooni. Tänapäeval nimetatakse seoses vanema muusikaga sageli mõistet „vägi“, püüdes ilmselt sõnastada helide kordumisest tekkivat sugestiivset mõju ja seost usundiga. Arutleme eestlaste muusikalise mõtlemise ja selle kujunemise üle. Millised on tänapäeva elava traditsiooni seosed vanema muusika ja selle elementidega. Taive Särg. Foto: Les Wilson Taive Särg on folklorist ja etnomusikoloog, pärimus- ja rahvamuusika uurija, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur. Oma väitekirjas uuris ta regivärsi teksti ja viisi seoseid. Ta on avaldanud arvukalt artikleid rahvamuusika ja pärimusmuusika , loomest, tähendustest ja muutumisest ajas; mõisteväljade tähenduse kujunemisest; regilaulust, selle teisenemisest ja piiridest; tänapäeva elavast muusikatraditsioonist jm.

Pärimus muusikas (Taive Särg)

Rahvakultuuri Keskuses (J. Vilmsi 55), 9. novembril kl 17 - 19.30

Laulmise ja pillimängu aluseks on „muusikaline mõtlemine", mis võib eri inimrühmadel olla küllaltki erinev. Muusikaline mõtlemine ilmneb eelkõige helides, kuid on kohati ka sõnastatud, näiteks õpetustes või poeetilistes tekstides. Eestlaste muistne muusikaline mõtlemine kajastub vanemas suulises pärimuses, eelkõige regilaulus, kuid ka vanemas pillimuusikas. Regilaul on aastatuhandete kestel läbi põimunud Eesti aladel põliselt elanud rahva elulaadiga, looduslähedase usundiga ning keelega. Eri rahvaste vanemal muusikal on ka sarnaseid jooni, näiteks vajadusest muusikat mälu põhjal taasluua kasutatakse palju kordusi ja improvisatsiooni. Tänapäeval nimetatakse seoses vanema muusikaga sageli mõistet „vägi“, püüdes ilmselt sõnastada helide kordumisest tekkivat sugestiivset mõju ja seost usundiga.

Arutleme eestlaste muusikalise mõtlemise ja selle kujunemise üle. Millised on tänapäeva elava traditsiooni seosed vanema muusika ja selle elementidega.

Pärimus muusikas (Taive Särg)
Taive Särg. Foto: Les Wilson

 

Taive Särg on folklorist ja etnomusikoloog, pärimus- ja rahvamuusika uurija, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur. Oma väitekirjas uuris ta regivärsi teksti ja viisi seoseid. Ta on avaldanud arvukalt artikleid rahvamuusika ja pärimusmuusika, loomest, tähendustest ja muutumisest ajas; mõisteväljade tähenduse kujunemisest; regilaulust, selle teisenemisest ja piiridest; tänapäeva elavast muusikatraditsioonist jm.

 

Viimati uuendatud 30. nov. 2017
Pärimus muusikas (Taive Särg)
Detsember 2017
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Laulmise ja pillimängu aluseks on „muusikaline mõtlemine", mis võib eri inimrühmadel olla küllaltki erinev. Muusikaline mõtlemine ilmneb eelkõige helides, kuid on kohati ka sõnastatud, näiteks õpetustes või poeetilistes tekstides. Eestlaste muistne muusikaline mõtlemine kajastub vanemas suulises pärimuses, eelkõige regilaulus, kuid ka vanemas pillimuusikas. Regilaul on aastatuhandete kestel läbi põimunud Eesti aladel põliselt elanud rahva elulaadiga, looduslähedase usundiga ning keelega. Eri rahvaste vanemal muusikal on ka sarnaseid jooni, näiteks vajadusest muusikat mälu põhjal taasluua kasutatakse palju kordusi ja improvisatsiooni. Tänapäeval nimetatakse seoses vanema muusikaga sageli mõistet „vägi“, püüdes ilmselt sõnastada helide kordumisest tekkivat sugestiivset mõju ja seost usundiga. Arutleme eestlaste muusikalise mõtlemise ja selle kujunemise üle. Millised on tänapäeva elava traditsiooni seosed vanema muusika ja selle elementidega. Taive Särg. Foto: Les Wilson Taive Särg on folklorist ja etnomusikoloog, pärimus- ja rahvamuusika uurija, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur. Oma väitekirjas uuris ta regivärsi teksti ja viisi seoseid. Ta on avaldanud arvukalt artikleid rahvamuusika ja pärimusmuusika , loomest, tähendustest ja muutumisest ajas; mõisteväljade tähenduse kujunemisest; regilaulust, selle teisenemisest ja piiridest; tänapäeva elavast muusikatraditsioonist jm.

Rahvakultuuri Keskuses (J. Vilmsi 55), 9. novembril kl 17 - 19. 30 Pärimus muusikas (Taive Särg)

Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |