Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Peninukid

PENINUKID Kui veel kord ekspluateerida eelmise alajaotuse saatesõna mõistatusel põhinevat küsimust, siis: mis vahe on peninukil ja koerakoonlasel? Vastata pole küll enam vaja, taiplik lugeja mõistab isegi, kus on tegutsenud ühed, kus teised uskumusolendid. Peab küll lisama, et järgnev lugu sisaldab motiive mitmetest muinasjuttudest ja muistenditest, alates julge sepa motiivist ja lõpetades antiikajast tuntud Polyphemose-motiiviga. Tavalisemad peninuki-koerakoonlase lood kujutavad endast mütologiseerunud ajaloopärimust. 68. Pininokk Vanast elli üts väega julgõ sepp. Sepp es olõ pininokki nännü ja tahtsõ pininokki nätä. Üüse läts sepp mõtsa ja essü är. Hulksõ mõtsa müüdä ja sai üte maja mano vällä. Sepp koput ussõ pääle ja kiäki es hõika vasta. Sepp tegi ussõ vallalõ ja läts tarrõ sisse. Tarõ oll pümme ja sepp heidäs aho pääle magama. Sepp jäi magama, uss läts valllõ ja tarrõ tull suur kari lambit. Lammastõ takah tull üte silmägä pininokk. Pininokk nuusut ja ütel: "Ha, ha, nüüd umma mul külälise, nüüd saa ma inemise liha süvvä, ammu ma ei olõ inämb inemise liha söönü. " Pininokk pand pirru palama ja tõmmas sepä aho päält maha nigu väikese latsõ. "Hää küll et tullit mu majja, ma olligi jo väega näläne. " Pininokk kumpõ seppä ja ütel: "Sa olt viil väega kõhn! Sinno piät [sind peab] inne viil süütmä!" Pininokk tõi suurõ üsä [süle] tävve puid ja pand aho palama; kütse aho ärr ja pand vasigõ ahju praatümä. Pra
 

PENINUKID

Kui veel kord ekspluateerida eelmise alajaotuse saatesõna mõistatusel põhinevat küsimust, siis: mis vahe on peninukil ja koerakoonlasel? Vastata pole küll enam vaja, taiplik lugeja mõistab isegi, kus on tegutsenud ühed, kus teised uskumusolendid. Peab küll lisama, et järgnev lugu sisaldab motiive mitmetest muinasjuttudest ja muistenditest, alates julge sepa motiivist ja lõpetades antiikajast tuntud Polyphemose-motiiviga. Tavalisemad peninuki-koerakoonlase lood kujutavad endast mütologiseerunud ajaloopärimust.


68.

Pininokk

Vanast elli üts väega julgõ sepp. Sepp es olõ pininokki nännü ja tahtsõ pininokki nätä. Üüse läts sepp mõtsa ja essü är. Hulksõ mõtsa müüdä ja sai üte maja mano vällä. Sepp koput ussõ pääle ja kiäki es hõika vasta. Sepp tegi ussõ vallalõ ja läts tarrõ sisse. Tarõ oll pümme ja sepp heidäs aho pääle magama. Sepp jäi magama, uss läts valllõ ja tarrõ tull suur kari lambit. Lammastõ takah tull üte silmägä pininokk. Pininokk nuusut ja ütel: "Ha, ha, nüüd umma mul külälise, nüüd saa ma inemise liha süvvä, ammu ma ei olõ inämb inemise liha söönü." Pininokk pand pirru palama ja tõmmas sepä aho päält maha nigu väikese latsõ. "Hää küll et tullit mu majja, ma olligi jo väega näläne." Pininokk kumpõ seppä ja ütel: "Sa olt viil väega kõhn! Sinno piät [sind peab] inne viil süütmä!" Pininokk tõi suurõ üsä [süle] tävve puid ja pand aho palama; kütse aho ärr ja pand vasigõ ahju praatümä. Praat vasigõ är ja tõi lavva pääle. Naksiva süümä: pininokk sei kintsu viisi ja sepäl es lää liha kurgust alla, et küll terve päävä oll olnu söömäldä. Pininokk küsse: "Kes sa olt?" Sepp ütel: "Ma olõ sepp." - "Mis sa tettä mõistat?" küsse pininokk. "Kõigõ mõista", ütel sepp. "Tsaa [tao] sa mullõ silm", ütel pininokk. Sepp ütel: "Kas sul kapla um? Sinno piät paku külge kinni köütmä, muido sa ei püsü paigah." Pininokk tõi kats kapla: üts peenikene, tõõnõ jämme. Sepp köüt katõ kablaga pininoki paku külge kinni ja nakas esi tinna sulatama. Ku tina oll är sulanu, võtt panni ja vali kõõ [valas kõige] panniga pininokilõ silmä. Pininokk karas üles ja läts majast kõõ pakuga vällä. Peräst tull pininokk sisse ja ütel: "Oota sa sunning, küll ma sullõ näütä, egas sa inämb siist ei pääse." Pininokk tull ärr tarrõ ja heidäs magama. Kõik üü es saa sepp maada [magada] hirmu peräst. Hummogu tull pininokk üles ja nakas karja mõtsa ajama. Pininokk kumpse [kompis; [ ega lammast, et kas umma kõik villah. Sepp käänd kasuga ümbre ja läts neläkäpä pääl majast vällä. Peräst tull sepp kodo ja sai nii pelglikus, et üüse majast es tohi vällä minnä.


H II 68, 841-2, (12)

Viimati uuendatud 20. aprillil 2009
Peninukid
Juuni 2019
ETKNRLP
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

PENINUKID Kui veel kord ekspluateerida eelmise alajaotuse saatesõna mõistatusel põhinevat küsimust, siis: mis vahe on peninukil ja koerakoonlasel? Vastata pole küll enam vaja, taiplik lugeja mõistab isegi, kus on tegutsenud ühed, kus teised uskumusolendid. Peab küll lisama, et järgnev lugu sisaldab motiive mitmetest muinasjuttudest ja muistenditest, alates julge sepa motiivist ja lõpetades antiikajast tuntud Polyphemose-motiiviga. Tavalisemad peninuki-koerakoonlase lood kujutavad endast mütologiseerunud ajaloopärimust. 68. Pininokk Vanast elli üts väega julgõ sepp. Sepp es olõ pininokki nännü ja tahtsõ pininokki nätä. Üüse läts sepp mõtsa ja essü är. Hulksõ mõtsa müüdä ja sai üte maja mano vällä. Sepp koput ussõ pääle ja kiäki es hõika vasta. Sepp tegi ussõ vallalõ ja läts tarrõ sisse. Tarõ oll pümme ja sepp heidäs aho pääle magama. Sepp jäi magama, uss läts valllõ ja tarrõ tull suur kari lambit. Lammastõ takah tull üte silmägä pininokk. Pininokk nuusut ja ütel: "Ha, ha, nüüd umma mul külälise, nüüd saa ma inemise liha süvvä, ammu ma ei olõ inämb inemise liha söönü. " Pininokk pand pirru palama ja tõmmas sepä aho päält maha nigu väikese latsõ. "Hää küll et tullit mu majja, ma olligi jo väega näläne. " Pininokk kumpõ seppä ja ütel: "Sa olt viil väega kõhn! Sinno piät [sind peab] inne viil süütmä!" Pininokk tõi suurõ üsä [süle] tävve puid ja pand aho palama; kütse aho ärr ja pand vasigõ ahju praatümä. Praat vasigõ är ja tõi lavva pääle. Naksiva süümä: pininokk sei kintsu viisi ja sepäl es lää liha kurgust alla, et küll terve päävä oll olnu söömäldä. Pininokk küsse: "Kes sa olt?" Sepp ütel: "Ma olõ sepp. " - "Mis sa tettä mõistat?" küsse pininokk. "Kõigõ mõista", ütel sepp. "Tsaa [tao] sa mullõ silm", ütel pininokk. Sepp ütel: "Kas sul kapla um? Sinno piät paku külge kinni köütmä, muido sa ei püsü paigah. " Pininokk tõi kats kapla: üts peenikene, tõõnõ jämme. Sepp köüt katõ kablagtel: "Kas sul kapla um? Sinno piät paku külge kinni köütmä, muido sa ei püsü paigah. " Pininokk tõi kats kapla: üts peenikene, tõõnõ jämme. Sepp köüt katõ kablaga pininoki paku külge kinni ja nakas esi tinna sulatama. Ku tina oll är sulanu, võtt panni ja vali kõõ [valas kõige] panniga pininokilõ silmä. Pininokk karas üles ja läts majast kõõ pakuga vällä. Peräst tull pininokk sisse ja ütel: "Oota sa sunning, küll ma sullõ näütä, egas sa inämb siist ei pääse. " Pininokk tull ärr tarrõ ja heidäs magama. Kõik üü es saa sepp maada [magada] hirmu peräst. Hummogu tull pininokk üles ja nakas karja mõtsa ajama. Pininokk kumpse [kompis; [ ega lammast, et kas umma kõik villah. Sepp käänd kasuga ümbre ja läts neläkäpä pääl majast vällä. Peräst tull sepp kodo ja sai nii pelglikus, et üüse majast es tohi vällä minnä. H II 68, 841-2, (12)

Peninukid
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |