Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Pikne ja kurat

PIKNE JA KURAT Vanaisa on ju seesama mis äike - ka viimane sõna on seotud sugulusterminiga, ja murdeti tähendab "äi" just (isapoolset) vanaisa. Järgnevas loos tuleb taas ilmsiks vanakurja - või ka vanahalva või Võrumaale omaselt (vana)juuda - kartus pikse eest. Juudas muide ei ole seotud reetmise sümboli Juudas Iskarioti nimega, vaid ilmselt leedu sõnaga juodas, mis tähendab musta. Kristliku algupäraga on järgnevas jutus muidugi selle musta mehe vastumeelsus vaimulike värsside suhtes. 74. Vanaesä müristämise aigu Vanaesä käve [käis väega kõvastõ, niigu tarõ sainaki värisi, ja kõik eläjä ussaija [õue] pääl pistü pilli [püsti kargasid]. Mu kadonu imäkene kudi [kudus; punus] tuulaiga tarõh viisu [viisku] ja lugi tassamisi mõnt lauluvärsikest. Niipia kui vanaesä müristamine vai tümistämine vähämbäs jäi, tull ka üts must jämme mehekene tarõ lävest sisse - esi likõ [lige, märg] kui rääbüs - ja naas [hakkas] ilma teretämäldä pahatsõst kõnõlama: "Missa siih pobisi, ku minno sisse lasõ-õs? [Mis sa siin pobisesid, et mind sisse ei lasknud?]" Vanaimä naas tedä näteh väega pelgämä ja värisemä, naas jalki värssi lugõma, ja tuukõrd, kogonist kolmõkõrralist laulu lugõma. Tuu pääle kaonu must mehekene tarõst vällä, ilma et ta ustki olõs liigutanu. A kui tarrõ tull, sis tull õks ilosahe lävest sisse, nigu määne inemine õnnõ. II 73, 515/6 (9) - Vastseliina - Jaan Sandra < Tiio Jõgi (1906).
 

PIKNE JA KURAT

Vanaisa on ju seesama mis äike - ka viimane sõna on seotud sugulusterminiga, ja murdeti tähendab "äi" just (isapoolset) vanaisa. Järgnevas loos tuleb taas ilmsiks vanakurja - või ka vanahalva või Võrumaale omaselt (vana)juuda - kartus pikse eest. Juudas muide ei ole seotud reetmise sümboli Juudas Iskarioti nimega, vaid ilmselt leedu sõnaga juodas, mis tähendab musta. Kristliku algupäraga on järgnevas jutus muidugi selle musta mehe vastumeelsus vaimulike värsside suhtes.


74.

Vanaesä müristämise aigu

Vanaesä käve [käis väega kõvastõ, niigu tarõ sainaki värisi, ja kõik eläjä ussaija [õue] pääl pistü pilli [püsti kargasid]. Mu kadonu imäkene kudi [kudus; punus] tuulaiga tarõh viisu [viisku] ja lugi tassamisi mõnt lauluvärsikest. Niipia kui vanaesä müristamine vai tümistämine vähämbäs jäi, tull ka üts must jämme mehekene tarõ lävest sisse - esi likõ [lige, märg] kui rääbüs - ja naas [hakkas] ilma teretämäldä pahatsõst kõnõlama: "Missa siih pobisi, ku minno sisse lasõ-õs? [Mis sa siin pobisesid, et mind sisse ei lasknud?]" Vanaimä naas tedä näteh väega pelgämä ja värisemä, naas jalki värssi lugõma, ja tuukõrd, kogonist kolmõkõrralist laulu lugõma. Tuu pääle kaonu must mehekene tarõst vällä, ilma et ta ustki olõs liigutanu. A kui tarrõ tull, sis tull õks ilosahe lävest sisse, nigu määne inemine õnnõ.

 II 73, 515/6 (9) - Vastseliina - Jaan Sandra < Tiio Jõgi (1906).

Viimati uuendatud 20. aprillil 2009
Pikne ja kurat
Juuni 2018
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930 

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

PIKNE JA KURAT Vanaisa on ju seesama mis äike - ka viimane sõna on seotud sugulusterminiga, ja murdeti tähendab "äi" just (isapoolset) vanaisa. Järgnevas loos tuleb taas ilmsiks vanakurja - või ka vanahalva või Võrumaale omaselt (vana)juuda - kartus pikse eest. Juudas muide ei ole seotud reetmise sümboli Juudas Iskarioti nimega, vaid ilmselt leedu sõnaga juodas, mis tähendab musta. Kristliku algupäraga on järgnevas jutus muidugi selle musta mehe vastumeelsus vaimulike värsside suhtes. 74. Vanaesä müristämise aigu Vanaesä käve [käis väega kõvastõ, niigu tarõ sainaki värisi, ja kõik eläjä ussaija [õue] pääl pistü pilli [püsti kargasid]. Mu kadonu imäkene kudi [kudus; punus] tuulaiga tarõh viisu [viisku] ja lugi tassamisi mõnt lauluvärsikest. Niipia kui vanaesä müristamine vai tümistämine vähämbäs jäi, tull ka üts must jämme mehekene tarõ lävest sisse - esi likõ [lige, märg] kui rääbüs - ja naas [hakkas] ilma teretämäldä pahatsõst kõnõlama: "Missa siih pobisi, ku minno sisse lasõ-õs? [Mis sa siin pobisesid, et mind sisse ei lasknud?]" Vanaimä naas tedä näteh väega pelgämä ja värisemä, naas jalki värssi lugõma, ja tuukõrd, kogonist kolmõkõrralist laulu lugõma. Tuu pääle kaonu must mehekene tarõst vällä, ilma et ta ustki olõs liigutanu. A kui tarrõ tull, sis tull õks ilosahe lävest sisse, nigu määne inemine õnnõ. II 73, 515/6 (9) - Vastseliina - Jaan Sandra < Tiio Jõgi (1906).

Pikne ja kurat
Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |