Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

''Põliskeelte aasta 2019'' ja ''Eesti keele aasta – riigikeel 100''

Anne-Ly Reimaa tervitab infopäevale saabujaid. 2019. aasta on ÜRO poolt kuulutatud põlisrahvaste keelte aastaks. Rahvusvahelise teema-aasta korraldamise juhtorganiks on UNESCO, mille liige on ka Eesti. Eesti laiendab antud teema-aastat riigisiseselt põliskeelte aastaks ( year of indigenous languages ), mis annab võimaluse tõsta tähelepanu keskmesse ka murdekeeli Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kuulutatud eesti keele aasta 2019 raames. 10. 01. 2019 toimus Viljandi Sakala keskuse sammassaalis infopäev teemal "ÜRO põliskeelte aasta maailmas ja Eestis ning kultuuriruumide toetusprogrammid". Infopäeval tutvustati põliskeelte aasta kontseptsiooni, kõneleti tuleva aasta ettevõtmistest ning päeva teises pooles anti põhjalikku infot Rahvakultuuri Keskuse hallatavate pärimuskultuuri toetamise meetmete kohta. Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender kõneles teemal „Eesti keele aasta – riigikeel 100“. Tänavu möödub 100 aastat eesti keele kinnitamisest riigikeeleks. Selle tähistamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium kuulutanud 2019. aasta Eestis eesti keele aastaks. Tender rõhutas, et riik, keel ja kultuur käivad koos. Eesmärk on kavandada tegevusi, mis toetavad eesti keele tähtsustamist ning tutvustada eesti keele erinevaid valdkondi kogu aasta vältel. Ettevõtmised peaksid aitama kinnitada, et eesti keele maine peaks olema kõrge. Seejuures ei saa ka ära unustada piirkondlikke keeli. Ürituste sihtrühmad on erinevad

''Põliskeelte aasta 2019'' ja ''Eesti keele aasta – riigikeel 100''

10.01.2019 toimus Viljandi Sakala keskuse sammassaalis infopäev teemal "ÜRO põliskeelte aasta maailmas ja Eestis ning kultuuriruumide toetusprogrammid".

''Põliskeelte aasta 2019'' ja ''Eesti keele aasta – riigikeel 100''
Anne-Ly Reimaa tervitab infopäevale saabujaid.

2019. aasta on ÜRO poolt kuulutatud põlisrahvaste keelte aastaks. Rahvusvahelise teema-aasta korraldamise juhtorganiks on UNESCO, mille liige on ka Eesti. Eesti laiendab antud teema-aastat riigisiseselt põliskeelte aastaks (year of indigenous languages), mis annab võimaluse tõsta tähelepanu keskmesse ka murdekeeli Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kuulutatud eesti keele aasta 2019 raames.

 

10.01.2019 toimus Viljandi Sakala keskuse sammassaalis infopäev teemal "ÜRO põliskeelte aasta maailmas ja Eestis ning kultuuriruumide toetusprogrammid". Infopäeval tutvustati põliskeelte aasta kontseptsiooni, kõneleti tuleva aasta ettevõtmistest ning päeva teises pooles anti põhjalikku infot Rahvakultuuri Keskuse hallatavate pärimuskultuuri toetamise meetmete kohta.

 

Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender kõneles teemal „Eesti keele aasta – riigikeel 100“. Tänavu möödub 100 aastat eesti keele kinnitamisest riigikeeleks. Selle tähistamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium kuulutanud 2019. aasta Eestis eesti keele aastaks. Tender rõhutas, et riik, keel ja kultuur käivad koos. Eesmärk on kavandada tegevusi, mis toetavad eesti keele tähtsustamist ning tutvustada eesti keele erinevaid valdkondi kogu aasta vältel. Ettevõtmised peaksid aitama kinnitada, et eesti keele maine peaks olema kõrge. Seejuures ei saa ka ära unustada piirkondlikke keeli. Ürituste sihtrühmad on erinevad – lasteaialastest täiskasvanuteni.

    Eesti keele aasta toimkond moodustati poolteist aasta tagasi ning esindajad paljudest asutustest. Temaatilised tegevused ei piirdu tegelikult vaid 2019. aastaga, vaid toimuvad paari aasta vältel. 2019 on erinevatele teemadele pühendatud kuud. Üritusi saavad teha kõik ning iga ürituse kantakse korraldaja poolt keelekalendrisse EKI koduleheküljel. Üle Eesti toimuvad ka keelepäevad.

 

Pille Kesler välisministeeriumist pidas ettekande ÜRO põliskeelte aasta planeerimisest ja Eesti osalusest keeleaasta juhtkomitees. Kesler kõneles ka üldisemalt, kuidas ÜRO-s põlisrahvaste teemaga tegeletakse ning tõi välja, et Eesti on olnud selles küllaltki aktiivne kaasa lööma. Tänavu on fookus just põliskeeltel, millele üritatakse keskenduda läbi erinevate tegevuste, nii laiemate, tähelepanu pööravate ürituste kui ka spetsiifilisemate projektide (nt teadlaste online võrgustik, uurimuste esitamine, tehnoloogilise abi soodustamine murdekeelte kasutamisel).

 

Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu pidas sisuka loengu teemal „Eesti põliskeeled ja -murded“. Teoreetiliselt definitsioonidest Pajusalu seekord ei rääkinud, kuid lubas veebruaris, põliskeelte aasta 2019 Eesti avaüritusel seda teemat puudutada. Küll aga tõi ta välja mõistete seletamise keerukuse asjaolu – tekib Eesti-sisene küsimus, kuidas põliskeeli vaadata. Välisministeeriumi kõrval on ka teistel ministeeriumitel palju mõtlemist selle aasta puhul.

    Ühes keeles on väga palju ainest. Ei saa rääkida puhtast või segakeelest. Alati tulevad mängu kultuurikontaktide mõjud, keeltes on mitmed laenud, paljud kihistused. Põlisrahvastel ehk on natuke vähem viimast, Euroopa tsivilisatsiooni jälge. Ka professor Pajusalu tõi välja, et keel ei tähenda ainult keelevorme, vaid ka seda, milline tähendus on keelel kõneleja jaoks ja kultuuriline taust.

 

Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmete osakonna juhataja Margit Salmar tutvustas, millised on võimalikud toetused põliskeelte aastaks kultuuriruumide toetusmeetmetest. Ehkki endised programmdokumendid kirjutatud käesoleva aasta taotlusvoorude ajaks määrusteks on endiselt alles valdkond „keel ja haridus“, kust on võimalik taotleda toetust vastavateks tegevusteks.

 

Rahvusvahelise teema-aasta avamisüritus toimub 28.01.2019 Pariisis. Eestis toimub põliskeelte aasta avaüritus 15. veebruaril Tallinnas, Kirjanike Maja musta laega saalis. 

Viimati uuendatud 14. jaan. 2019
Juuli 2019
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031    

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Anne-Ly Reimaa tervitab infopäevale saabujaid. 2019. aasta on ÜRO poolt kuulutatud põlisrahvaste keelte aastaks. Rahvusvahelise teema-aasta korraldamise juhtorganiks on UNESCO, mille liige on ka Eesti. Eesti laiendab antud teema-aastat riigisiseselt põliskeelte aastaks ( year of indigenous languages ), mis annab võimaluse tõsta tähelepanu keskmesse ka murdekeeli Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kuulutatud eesti keele aasta 2019 raames. 10. 01. 2019 toimus Viljandi Sakala keskuse sammassaalis infopäev teemal "ÜRO põliskeelte aasta maailmas ja Eestis ning kultuuriruumide toetusprogrammid". Infopäeval tutvustati põliskeelte aasta kontseptsiooni, kõneleti tuleva aasta ettevõtmistest ning päeva teises pooles anti põhjalikku infot Rahvakultuuri Keskuse hallatavate pärimuskultuuri toetamise meetmete kohta. Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender kõneles teemal „Eesti keele aasta – riigikeel 100“. Tänavu möödub 100 aastat eesti keele kinnitamisest riigikeeleks. Selle tähistamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium kuulutanud 2019. aasta Eestis eesti keele aastaks. Tender rõhutas, et riik, keel ja kultuur käivad koos. Eesmärk on kavandada tegevusi, mis toetavad eesti keele tähtsustamist ning tutvustada eesti keele erinevaid valdkondi kogu aasta vältel. Ettevõtmised peaksid aitama kinnitada, et eesti keele maine peaks olema kõrge. Seejuures ei saa ka ära unustada piirkondlikke keeli. Ürituste sihtrühmad on erinevad – lasteaialastest täiskasvanuteni. Eesti keele aasta toimkond moodustati poolteist aasta tagasi ning esindajad paljudest asutustest. Temaatilised tegevused ei piirdu tegelikult vaid 2019. aastaga, vaid toimuvad paari aasta vältel. 2019 on erinevatele teemadele pühendatud kuud. Üritusi saavad teha kõik ning iga ürituse kantakse korraldaja poolt keelekalendrisse EKI koduleheküljel. Üle Eesti toimuvad ka keelepäevad. Pille Kesler välisministeeriumist pidas ettekande ÜRO põliskeelte aasta planeerimisest ja Eesti osalusest keeleaasta juhntaktide mõjud, keeltes on mitmed laenud, paljud kihistused. Põlisrahvastel ehk on natuke vähem viimast, Euroopa tsivilisatsiooni jälge. Ka professor Pajusalu tõi välja, et keel ei tähenda ainult keelevorme, vaid ka seda, milline tähendus on keelel kõneleja jaoks ja kultuuriline taust.   Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmete osakonna juhataja Margit Salmar tutvustas, millised on võimalikud toetused põliskeelte aastaks kultuuriruumide toetusmeetmetest. Ehkki endised programmdokumendid kirjutatud käesoleva aasta taotlusvoorude ajaks määrusteks on endiselt alles valdkond „keel ja haridus“, kust on võimalik taotleda toetust vastavateks tegevusteks.   Rahvusvahelise teema-aasta avamisüritus toimub 28. 01. 2019 Pariisis. Eestis toimub põliskeelte aasta avaüritus 15. veebruaril Tallinnas, Kirjanike Maja musta laega saalis.  

10. 01. 2019 toimus Viljandi Sakala keskuse sammassaalis infopäev teemal "ÜRO põliskeelte aasta maailmas ja Eestis ning kultuuriruumide toetusprogrammid". ''Põliskeelte aasta 2019'' ja ''Eesti keele aasta – riigikeel 100''

Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |