Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Praktiseerimine, loomine, hoidmine, edasiandmine

Vaimse kultuuripärandi elujõulisus tähendab selle võimet püsida olulisena asjaomase kogukonna või rühma jaoks. Oma vaimse pärandi elujõulisuse tagamine ongi esmajärjekorras kogukondade, rühmade ja üksikisikute kätes. Elujõulisus sõltub eeskätt nende soovist ja võimalustest hoida oma pärandit elavas kasutuses ja anda seda edasi järgmistele põlvedele, isegi kui ajad ja olud muutuvad. Konventsiooni arusaam elujõulisusest haakub seega rahvusvaheliselt olulise jätkusuutlikkuse temaatikaga, eriti seoses säästva arenguga. Jätkusuutlikkuse all mõistetakse tihti tänaste vajaduste rahuldamist, ohustamata seejuures tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Konventsioon rõhutab vajadust anda tulevastele põlvkondadele edasi eelmistelt põlvkondadelt päritud teadmised, oskused ja tavad, kirjeldades nende edasiandmist kui peamist vaimse pärandi kaitsmise meedet. Kaitsmise eesmärk on võimaldada kogukondadel, rühmadel ja üksikisikutel hoida jätkusuutlikult alal tavasid, esitus- ja väljendusvorme, teadmisi, oskusi ning nendega seotud esemelist kultuuri. Elujõulisus kui vaimse pärandi kaitsmise peamine eesmärk ei sobi kokku autentsuse mõistega, mida konventsioonis ei mainita. Kuna vaimset pärandit luuakse pidevalt uuesti, ei ole autentsus siin sobilik kriteerium. „Kuigi autentsus on materiaalse kultuuripärandi oluline omadus, ei ole see vaimse kultuuripärandi määratlemisel ja kaitsmisel asjakohane. " (Yamato deklaratsioon). Vai

Praktiseerimine, loomine, hoidmine, edasiandmine

Vaimse kultuuripärandi elujõulisus tähendab selle võimet püsida olulisena asjaomase kogukonna või rühma jaoks. Oma vaimse pärandi elujõulisuse tagamine ongi esmajärjekorras kogukondade, rühmade ja üksikisikute kätes. Elujõulisus sõltub eeskätt nende soovist ja võimalustest hoida oma pärandit elavas kasutuses ja anda seda edasi järgmistele põlvedele, isegi kui ajad ja olud muutuvad. Konventsiooni arusaam elujõulisusest haakub seega rahvusvaheliselt olulise jätkusuutlikkuse temaatikaga, eriti seoses säästva arenguga.

Jätkusuutlikkuse all mõistetakse tihti tänaste vajaduste rahuldamist, ohustamata seejuures tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Konventsioon rõhutab vajadust anda tulevastele põlvkondadele edasi eelmistelt põlvkondadelt päritud teadmised, oskused ja tavad, kirjeldades nende edasiandmist kui peamist vaimse pärandi kaitsmise meedet. Kaitsmise eesmärk on võimaldada kogukondadel, rühmadel ja üksikisikutel hoida jätkusuutlikult alal tavasid, esitus- ja väljendusvorme, teadmisi, oskusi ning nendega seotud esemelist kultuuri.

Elujõulisus kui vaimse pärandi kaitsmise peamine eesmärk ei sobi kokku autentsuse mõistega, mida konventsioonis ei mainita. Kuna vaimset pärandit luuakse pidevalt uuesti, ei ole autentsus siin sobilik kriteerium. „Kuigi autentsus on materiaalse kultuuripärandi oluline omadus, ei ole see vaimse kultuuripärandi määratlemisel ja kaitsmisel asjakohane." (Yamato deklaratsioon).
 
Vaimse pärandi elujõulisust - selle jätkusuutlikkust ja püsimist elavas kasutuses - võivad ohustada mitmed tegurid. Konventsioonis keskendutakse eeskätt sellistele tõsistele ohtudele nagu kultuuripärandi seisundi halvenemine, selle kadumine ja hävimine. Oht võib tuleneda teguritest, mis ei sõltu kogukondadest ja rühmadest endist, näiteks relvakonfliktid või looduskatastroofid, või aeglasematest protsessidest, mille mõju avaldub alles pikema aja vältel: vaesus, ränne, kiire ja ebakorrapärane linnastumine, keskkonnaseisundi halvenemine, üleilmastumine, sallimatus või rõhumine. Teisalt võivad kogukonna vaimset pärandit ohustada isegi sellised muutused, mida kogukonnas üldiselt toetatakse ja pooldatakse, nagu juurdepääs massiteabevahenditele, avatus turismile või riigi ja/või vabaühenduste tegevus ühiskondliku arengu soodustamiseks. Puutudes kokku oma kultuuripärandi halvustamisega, võib see mõjutada kogukonda, kes ei ole teadlik selle olulisusest ja väärtusest.

Vaimse pärandi element on ohus, kui sellega aktiivselt tegelevate inimeste arv kahaneb pidevalt, kui väheneb edasiandmine järeltulevatele põlvkondadele, kui pärandi hoidmist takistavad majanduslikud ja sotsiaalsed raskused ning muutused suhtumises. Vaimse pärandi element on äärmiselt suures ohus, kui selle hääbumine on käegakatsutav - näiteks kui on jäänud alles vaid üksikud pärandikandjad, kui edasiandmine on katkenud ja uued põlvkonnad ei seosta end enam selle pärandiga või kui seda ei ole talletatud infokandjale, et sellest jääks jälg.
Viimati uuendatud 6. augustil 2015
Praktiseerimine, loomine, hoidmine, edasiandmine
November 2019
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930 

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Vaimse kultuuripärandi elujõulisus tähendab selle võimet püsida olulisena asjaomase kogukonna või rühma jaoks. Oma vaimse pärandi elujõulisuse tagamine ongi esmajärjekorras kogukondade, rühmade ja üksikisikute kätes. Elujõulisus sõltub eeskätt nende soovist ja võimalustest hoida oma pärandit elavas kasutuses ja anda seda edasi järgmistele põlvedele, isegi kui ajad ja olud muutuvad. Konventsiooni arusaam elujõulisusest haakub seega rahvusvaheliselt olulise jätkusuutlikkuse temaatikaga, eriti seoses säästva arenguga. Jätkusuutlikkuse all mõistetakse tihti tänaste vajaduste rahuldamist, ohustamata seejuures tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Konventsioon rõhutab vajadust anda tulevastele põlvkondadele edasi eelmistelt põlvkondadelt päritud teadmised, oskused ja tavad, kirjeldades nende edasiandmist kui peamist vaimse pärandi kaitsmise meedet. Kaitsmise eesmärk on võimaldada kogukondadel, rühmadel ja üksikisikutel hoida jätkusuutlikult alal tavasid, esitus- ja väljendusvorme, teadmisi, oskusi ning nendega seotud esemelist kultuuri. Elujõulisus kui vaimse pärandi kaitsmise peamine eesmärk ei sobi kokku autentsuse mõistega, mida konventsioonis ei mainita. Kuna vaimset pärandit luuakse pidevalt uuesti, ei ole autentsus siin sobilik kriteerium. „Kuigi autentsus on materiaalse kultuuripärandi oluline omadus, ei ole see vaimse kultuuripärandi määratlemisel ja kaitsmisel asjakohane. " (Yamato deklaratsioon). Vaimse pärandi elujõulisust - selle jätkusuutlikkust ja püsimist elavas kasutuses - võivad ohustada mitmed tegurid. Konventsioonis keskendutakse eeskätt sellistele tõsistele ohtudele nagu kultuuripärandi seisundi halvenemine, selle kadumine ja hävimine. Oht võib tuleneda teguritest, mis ei sõltu kogukondadest ja rühmadest endist, näiteks relvakonfliktid või looduskatastroofid, või aeglasematest protsessidest, mille mõju avaldub alles pikema aja vältel: vaesus, ränne, kiire ja ebakorrapärane linnastumine, keskkonnaseisundi halvenemine, üleilm kogukonnas üldiselt toetatakse ja pooldatakse, nagu juurdepääs massiteabevahenditele, avatus turismile või riigi ja/või vabaühenduste tegevus ühiskondliku arengu soodustamiseks. Puutudes kokku oma kultuuripärandi halvustamisega, võib see mõjutada kogukonda, kes ei ole teadlik selle olulisusest ja väärtusest. Vaimse pärandi element on ohus, kui sellega aktiivselt tegelevate inimeste arv kahaneb pidevalt, kui väheneb edasiandmine järeltulevatele põlvkondadele, kui pärandi hoidmist takistavad majanduslikud ja sotsiaalsed raskused ning muutused suhtumises. Vaimse pärandi element on äärmiselt suures ohus, kui selle hääbumine on käegakatsutav - näiteks kui on jäänud alles vaid üksikud pärandikandjad, kui edasiandmine on katkenud ja uued põlvkonnad ei seosta end enam selle pärandiga või kui seda ei ole talletatud infokandjale, et sellest jääks jälg.

Praktiseerimine, loomine, hoidmine, edasiandmine

Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |