Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Prohvetid ja (poolnõiad)

PROHVETID (JA POOLNÕIAD) See maailm pole muutumatu, otse vastupidi. Tulevikku ilmutatakse prohveteile. Meie rahvaluulekogudes on palju andmeid kas laiemalt või kitsamalt tuntud rahvaprohvetite kohta. Nende ettekuulutustes tulevaste asjade kohta on palju kattuvat. Eks ajapikku segunes kõik, mitte ainult ettekuulutajad ja nende ennustused, vaid ka näiteks ettekuulutajad ja silmamoondajad, nõiad jm. üleloomulike võimetega tegelased. Järgnevalt võimegi veenduda, kuidas Tõnu (88) ja Kordoga (hüüdnimi; 89) on seotud samu sü¾eesid, aga ka seda, kuidas mõlemat võiks pidada samavõrd prohvetiks kui ka nõiaks. Kordo on muide olnud kindlasti Kagu-Eesti populaarseim ettekuulutaja. Lähiminevikus kirja pandud lühisõnumid tema kohta on esitatud koos 90. jaotuse alla. Loomulikult liikus Vastseliina kihelkonnas pärimusi teistestki tuleviku ettekuulutajatest, kellest ei pruugitud nimegi mäletada. 88. Ka Tõnu kuulutas ette sellest välja rändamisest Siberimaale, kuhu tänavu suvel Orava valla rahvas mitmel korral läksivad. Ta ütles: "Kui must tõld mano tule, sis minke ära, aga kes ei läha, neil saab peran siin halv elada. " Vastseliina Tõnu kuulutas, et taiva alust pidi saa raudmadu käima, ja saa senna maha laskma, kuhu tahetas. Tõnu jäll: "Rootsi kuningas saa viimane kuningas olema ilman, ja karjapoiss saa kiviga tema pea lõhki lööma, siis saa ka viimane kuningas nõnda surma. Tõnu naene tahtis kõrd pühapäeval koolimajasse palvetunnile min
 

PROHVETID (JA POOLNÕIAD)

See maailm pole muutumatu, otse vastupidi. Tulevikku ilmutatakse prohveteile. Meie rahvaluulekogudes on palju andmeid kas laiemalt või kitsamalt tuntud rahvaprohvetite kohta. Nende ettekuulutustes tulevaste asjade kohta on palju kattuvat.

 Eks ajapikku segunes kõik, mitte ainult ettekuulutajad ja nende ennustused, vaid ka näiteks ettekuulutajad ja silmamoondajad, nõiad jm. üleloomulike võimetega tegelased. Järgnevalt võimegi veenduda, kuidas Tõnu (88) ja Kordoga (hüüdnimi; 89) on seotud samu sü¾eesid, aga ka seda, kuidas mõlemat võiks pidada samavõrd prohvetiks kui ka nõiaks. Kordo on muide olnud kindlasti Kagu-Eesti populaarseim ettekuulutaja. Lähiminevikus kirja pandud lühisõnumid tema kohta on esitatud koos 90. jaotuse alla.

Loomulikult liikus Vastseliina kihelkonnas pärimusi teistestki tuleviku ettekuulutajatest, kellest ei pruugitud nimegi mäletada.


88.

Ka Tõnu kuulutas ette sellest välja rändamisest Siberimaale, kuhu tänavu suvel Orava valla rahvas mitmel korral läksivad. Ta ütles: "Kui must tõld mano tule, sis minke ära, aga kes ei läha, neil saab peran siin halv elada."

Vastseliina Tõnu kuulutas, et taiva alust pidi saa raudmadu käima, ja saa senna maha laskma, kuhu tahetas. Tõnu jäll: "Rootsi kuningas saa viimane kuningas olema ilman, ja karjapoiss saa kiviga tema pea lõhki lööma, siis saa ka viimane kuningas nõnda surma. Tõnu naene tahtis kõrd pühapäeval koolimajasse palvetunnile minna, aga Tõnu es luba. Kui naene ilma lubata läks, siis läts ta mõtsa ja käve sääl teeveeren soos seni, kui muu rahvas koolimajaast tagasi tulivad. Sis sai ka tema tagasi koju tulla. See oli kõik Tõnu nõidmine.

Tõnu ei orjanud ka mitte mõisad. Kord lätsivad mõisa teendrid Tõnu juure, kes ligidal elas, ja tahtsid temale vitsa anda, aga Tõnu läts tare pääle, kohe ka teendrid järele lätsiva. Aga kui nemad sinna saivad, sis jäid kanges ja es sa paigaldgi liiguta, nagu kinni oleks. Siis hakasid Tõnnu pallema, kes neid jälle pästis.

Kõrd võeti Tõnu mõisas kinni ja taheti pessä [peksta]. Talli mano minnen nakas Tõnu juba posisema ja talli jõudes es tohi [ei tohtinud; ei võinud] teda keaki pessä.

Minu emä on ka Tõnnu näinud, sest et ta sääl lähedal elas ja karjas käis. Kõrd lasivad karjased (kelle hulgas ka minu ema oli) Tõnule penid pääle. Tõnu ütelnud: "Seitse valged sutt (hunti) saagu hommen sel ajal teie soolikid arutama" ja teisel päeval sel ajal tulnud seitse valged sutt ja lasknud penidel soolikud maha, aga es söö mitte.

Nemad es tohi ka elajaid Tõnu vilja lähedale laska. Kõrd oli Tõnule madu sisse läinud. Siis oli ta mõtsa veeren maas kolm päeva, seeni kui ta madu välja kutsus. Karjase nägivad, kuis ta vitsakimbuga maad vasta oli koputanud ja ütelnud : "Madu, ära tee liiga!"

H III 28, 835 < Vastseliina, Kerepäälse k. - J. Tint < Juhan Tint, ligi 80a.(1896).


89.

Kordo I

Kordo oli mõisa kodapooline, elas Võrumaal, Orava vallas. Ta tegi mõisasse tööd. Isa rääkis temast ja tundis teda hästi. Isa näinud, et Kordol oli must raamat (mustad lehed, valged tähed). Luges seda raamatut nii, et kõik sõrmed olid lehtede vahel, pööras lehti ühest paigast teise. Kordo halba kellelegi ei teinud. Ütskõrd mõisas tööl olles ei teinud mõisahärra tahtmist mööda. Kutsuti Kordo mõisa kohtusse, et talle peksa anda. Mõisa kohus mõistis 20 lööki, 5 lööki mõisahärra peksis peale. Vitsad olid paksud, oli üleni verine. Kordo luges hoobid ja ütles: "Aitäh, viis hoopi lasid üle lüüa!" Mõisahärra võttis tal veel toa ära, lasi ära lammutada.

Kordo pani mõisahärra tagurpidi käima. Mõisahärra lubas talle toa üles panna, põllumaa anda. Siis hakkas mõisahärra õigetpidi käima.

Kord jälle kodakondsed naised käisid Kordo põllu peal või heinamaal oma kottidega heina varastamas. Kakkusid pool päeva heinamaal heina. Kordo ei lasknud neid koju: kui kui hakkasid minema, jõudsid ikka samasse kohta tagasi, kus olid alguses, ei saanud heinamaalt enam ära.

Kordol olevat heinamaal uss suust sisse läinud. Siis, kui sees valu hakanud tegema, koputas ise rindu: "Madu, ära tee liiga!" Kolmandal päevas tuli [madu] välja. Eks ta luges niipalju, et välja tuli.

Seda isa rääkse emale, me lapse kuulse ukse taka.

EFA < Vastseliina, Orava v. - Sirje Kurg < Liisi Sreiberg, s. 1896 (1980).


90.

Umbes 55-60 aastat tagasi elanud mees nimega Kordi Orava vallas Vivva külas vabadikuna, keda rahvasuus nimetatud poolnõiaks.


Ütskõrd kaonu Kordil ar lehm. Käünü sis mõlõmba naisega lehma otsmah, aga lehmä ei olnu kohkil nätä. Lännü sis Kordo kodo minemä ja hõiganu: "Püha Jüri kutsigõ, ajagõ ni tiiki mul Maask kodo!" Veitkese ao peräst tulnu Maask katõ soega kodo, üts ütel puul, tõnõ tõõsõl puul lehma.

ERA II 247 (11)

Korde, too om meeleh küll, et Korde olli üts sobija. Nõid või sobija. No es saa enne ärä surra, kui edasi andsid.

RKM II 364, 160 (12) Vastseliina, Kapõra k. - K. Salve > Magda Erik

Vivva Kordo, tool olli 7 Moosese raamat. Too olli juudi kiri ollu, verrevä tähe ja sinitse.

RKM II 364, 294 (4) < Vastseliina, Suuremetsa k., Kõlissaat.< Jantra k. - K. Salve < Peeter Sultson 93a. (1980).


Kordo kõnel sõast ja kõgest. Ütel, et sakslase tuleva kats kõrda siia ja kats kõrda lääva ar jälle.

RKM II 364, 294 (5) < Vastseliina, Suuremetsa k., Kõlissaat.< Jantra k. - K. Salve < Peeter Sultson 93a. (1980).

Kordo kõnõl, et mõtsa puu saava kõik är loetus. Siss rahvas naard, a nüüd omma mõtsa puu loetu. Ja kõnõl, et tulevat aig, et Riiast Pihkvani ei kuulvat kikka kirgmist ei pini haukmist.

RKM II 364, 298 (1) < Vastseliina, Orava v., Ala-Hanikase k.- K. Salve < Olga Raud, 88a. (1980).


Viimati uuendatud 20. aprillil 2009
Prohvetid ja (poolnõiad)
Mai 2018
ETKNRLP
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031   

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

PROHVETID (JA POOLNÕIAD) See maailm pole muutumatu, otse vastupidi. Tulevikku ilmutatakse prohveteile. Meie rahvaluulekogudes on palju andmeid kas laiemalt või kitsamalt tuntud rahvaprohvetite kohta. Nende ettekuulutustes tulevaste asjade kohta on palju kattuvat. Eks ajapikku segunes kõik, mitte ainult ettekuulutajad ja nende ennustused, vaid ka näiteks ettekuulutajad ja silmamoondajad, nõiad jm. üleloomulike võimetega tegelased. Järgnevalt võimegi veenduda, kuidas Tõnu (88) ja Kordoga (hüüdnimi; 89) on seotud samu sü¾eesid, aga ka seda, kuidas mõlemat võiks pidada samavõrd prohvetiks kui ka nõiaks. Kordo on muide olnud kindlasti Kagu-Eesti populaarseim ettekuulutaja. Lähiminevikus kirja pandud lühisõnumid tema kohta on esitatud koos 90. jaotuse alla. Loomulikult liikus Vastseliina kihelkonnas pärimusi teistestki tuleviku ettekuulutajatest, kellest ei pruugitud nimegi mäletada. 88. Ka Tõnu kuulutas ette sellest välja rändamisest Siberimaale, kuhu tänavu suvel Orava valla rahvas mitmel korral läksivad. Ta ütles: "Kui must tõld mano tule, sis minke ära, aga kes ei läha, neil saab peran siin halv elada. " Vastseliina Tõnu kuulutas, et taiva alust pidi saa raudmadu käima, ja saa senna maha laskma, kuhu tahetas. Tõnu jäll: "Rootsi kuningas saa viimane kuningas olema ilman, ja karjapoiss saa kiviga tema pea lõhki lööma, siis saa ka viimane kuningas nõnda surma. Tõnu naene tahtis kõrd pühapäeval koolimajasse palvetunnile minna, aga Tõnu es luba. Kui naene ilma lubata läks, siis läts ta mõtsa ja käve sääl teeveeren soos seni, kui muu rahvas koolimajaast tagasi tulivad. Sis sai ka tema tagasi koju tulla. See oli kõik Tõnu nõidmine. Tõnu ei orjanud ka mitte mõisad. Kord lätsivad mõisa teendrid Tõnu juure, kes ligidal elas, ja tahtsid temale vitsa anda, aga Tõnu läts tare pääle, kohe ka teendrid järele lätsiva. Aga kui nemad sinna saivad, sis jäid kanges ja es sa paigaldgi liiguta, nagu kinni oleks. Siis hakasid Tõnnu pallema, kes neid jälle pästis. Kõrd võeti Tõi sobija. No es saa enne ärä surra, kui edasi andsid. RKM II 364, 160 (12) Vastseliina, Kapõra k. - K. Salve > Magda Erik Vivva Kordo, tool olli 7 Moosese raamat. Too olli juudi kiri ollu, verrevä tähe ja sinitse. RKM II 364, 294 (4) < Vastseliina, Suuremetsa k. , Kõlissaat. < Jantra k. - K. Salve < Peeter Sultson 93a. (1980). Kordo kõnel sõast ja kõgest. Ütel, et sakslase tuleva kats kõrda siia ja kats kõrda lääva ar jälle. RKM II 364, 294 (5) < Vastseliina, Suuremetsa k. , Kõlissaat. < Jantra k. - K. Salve < Peeter Sultson 93a. (1980). Kordo kõnõl, et mõtsa puu saava kõik är loetus. Siss rahvas naard, a nüüd omma mõtsa puu loetu. Ja kõnõl, et tulevat aig, et Riiast Pihkvani ei kuulvat kikka kirgmist ei pini haukmist. RKM II 364, 298 (1) < Vastseliina, Orava v. , Ala-Hanikase k. - K. Salve < Olga Raud, 88a. (1980).

Prohvetid ja (poolnõiad)
Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |