Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Puuk

PUUK Oskar Loorits on väitnud, et eestlaste laialt tuntud uskumusolend puuk, tulihänd, kratt, vedaja jne. (kasulikul loomal oli palju nimesid, üks ühes, teine teises maanurgas) on peegeldus orjaajast, kui talupoeg töötas ja töötas, aga tulu talle sellest ei tõusnud. Puuk on neis juttudes fantastiline vaste saksale, kes ju samuti riisus talurahva aidast ja laudast kõik parema. Küllap on O. Looritsa väide õigegi, kuid kindlasti mängis nende juttude soosingus suurt osa ka külasisene kadedus. Kui kellelgi läks nähtavalt paremini, tekkisid kohe kahtlused, et see vara pole saadud õigel teel. Lisaks tulevad krati-usu tekkepõhjustena arvesse veel eriskummalised loodusnähtused: tähelepanuväärselt paljud viimaste aastakümnete varavedaja-juttude kõnelejaist on kommentaariks lisanud: "Vanasti arvati, et see on puuk, aga nüüd me teame, et need olid hoopis UFO-d. " Kes teab. . . 65. Enne-mustine jutt Vanast kattõ ütel mehel aidast vilja. Siis es saa miis muido kõrda ku pidi vahtma [vahti pidama]. Ku vahtmah olli, sis näkk, ku puuk tull tühä kotiga ja visas koti inne aita ja esi tull peräh. A miis võt koti ar ja es anna tagasi. Sis kaibas puuk kohtohe - ja ku miis kohtu pääle läts, sis tull kah puuk. Puuk ütel, et täll om luba tuud võtta, miä neläpäävä õdagu pääle päävä minengu tetäs ja puulpääva pääle [päävä] minengu. Sis mõist kohus koti tagasi, ja miis es tii kah neil päivil inäp pääle päävä minengu. Sis jätt puuk käümise maaha. H III
 

PUUK

Oskar Loorits on väitnud, et eestlaste laialt tuntud uskumusolend puuk, tulihänd, kratt, vedaja jne. (kasulikul loomal oli palju nimesid, üks ühes, teine teises maanurgas) on peegeldus orjaajast, kui talupoeg töötas ja töötas, aga tulu talle sellest ei tõusnud. Puuk on neis juttudes fantastiline vaste saksale, kes ju samuti riisus talurahva aidast ja laudast kõik parema. Küllap on O. Looritsa väide õigegi, kuid kindlasti mängis nende juttude soosingus suurt osa ka külasisene kadedus. Kui kellelgi läks nähtavalt paremini, tekkisid kohe kahtlused, et see vara pole saadud õigel teel. Lisaks tulevad krati-usu tekkepõhjustena arvesse veel eriskummalised loodusnähtused: tähelepanuväärselt paljud viimaste aastakümnete varavedaja-juttude kõnelejaist on kommentaariks lisanud: "Vanasti arvati, et see on puuk, aga nüüd me teame, et need olid hoopis UFO-d." Kes teab...


65.

Enne-mustine jutt

Vanast kattõ ütel mehel aidast vilja. Siis es saa miis muido kõrda ku pidi vahtma [vahti pidama]. Ku vahtmah olli, sis näkk, ku puuk tull tühä kotiga ja visas koti inne aita ja esi tull peräh. A miis võt koti ar ja es anna tagasi. Sis kaibas puuk kohtohe - ja ku miis kohtu pääle läts, sis tull kah puuk. Puuk ütel, et täll om luba tuud võtta, miä neläpäävä õdagu pääle päävä minengu tetäs ja puulpääva pääle [päävä] minengu. Sis mõist kohus koti tagasi, ja miis es tii kah neil päivil inäp pääle päävä minengu. Sis jätt puuk käümise maaha.

H III 26, 427 < Vastseliina, Loosi v. Kõo k. - J. Tint (1895).


66.

Kuis puuk Suurõsuu teedal kulla,villa, herne ja ua ar vei

Vanast oll Suurõsuu teedal [vanataadil] pallo kulda. A vakast olõ-õs hüvvä panipaika ja timä hoit tuu raha kapuda [soki] seere [sääre] seeh. A kapudaga oll kirstu all havvah [augus]. Päält oll maaga [mullaga] kinni katõt. A puugil puhas nõna ots ar. Käve timä [st puuk] üle Valgõjärve, oll Maksa poolõ kandnu. Vanamõisa pääle taheti tuukõrd mõisat tetä ja tuuperäst tuu puuk raha kandki. A tuuperäst, et siäl kõhn [kehv] maa, palonõ, jäteti mõisa sinnä tegemäldä ja tetti Misso. A tuud kotust kutsutas parhillaki Vanamõisa. Ütskõrd nakas vana teeda raha üle lugõma - ne olõ-õs inäp. Kai sis uma varanduse kõik läbi. Löüse, et villa, herne ja ua kah ar kannõdu. Asõmallõ sinnä tõrdehe, koh nuu ua ja herne ja villa olli, olli viha lehese roobidu [roobitsetud], sinnä kannedu.

A kõgõs talvõs jäi sannah kävvü [saunas käia] vitsa [s.t. lehtedeta vihad].

AES, MT 117, 9 (10) < Vastseliinas, Misso v., Siksäli - O. Parmas < Katre Luiga (1922).

Viimati uuendatud 20. aprillil 2009
Puuk
Mai 2018
ETKNRLP
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031   

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

PUUK Oskar Loorits on väitnud, et eestlaste laialt tuntud uskumusolend puuk, tulihänd, kratt, vedaja jne. (kasulikul loomal oli palju nimesid, üks ühes, teine teises maanurgas) on peegeldus orjaajast, kui talupoeg töötas ja töötas, aga tulu talle sellest ei tõusnud. Puuk on neis juttudes fantastiline vaste saksale, kes ju samuti riisus talurahva aidast ja laudast kõik parema. Küllap on O. Looritsa väide õigegi, kuid kindlasti mängis nende juttude soosingus suurt osa ka külasisene kadedus. Kui kellelgi läks nähtavalt paremini, tekkisid kohe kahtlused, et see vara pole saadud õigel teel. Lisaks tulevad krati-usu tekkepõhjustena arvesse veel eriskummalised loodusnähtused: tähelepanuväärselt paljud viimaste aastakümnete varavedaja-juttude kõnelejaist on kommentaariks lisanud: "Vanasti arvati, et see on puuk, aga nüüd me teame, et need olid hoopis UFO-d. " Kes teab. . . 65. Enne-mustine jutt Vanast kattõ ütel mehel aidast vilja. Siis es saa miis muido kõrda ku pidi vahtma [vahti pidama]. Ku vahtmah olli, sis näkk, ku puuk tull tühä kotiga ja visas koti inne aita ja esi tull peräh. A miis võt koti ar ja es anna tagasi. Sis kaibas puuk kohtohe - ja ku miis kohtu pääle läts, sis tull kah puuk. Puuk ütel, et täll om luba tuud võtta, miä neläpäävä õdagu pääle päävä minengu tetäs ja puulpääva pääle [päävä] minengu. Sis mõist kohus koti tagasi, ja miis es tii kah neil päivil inäp pääle päävä minengu. Sis jätt puuk käümise maaha. H III 26, 427 < Vastseliina, Loosi v. Kõo k. - J. Tint (1895). 66. Kuis puuk Suurõsuu teedal kulla,villa, herne ja ua ar vei Vanast oll Suurõsuu teedal [vanataadil] pallo kulda. A vakast olõ-õs hüvvä panipaika ja timä hoit tuu raha kapuda [soki] seere [sääre] seeh. A kapudaga oll kirstu all havvah [augus]. Päält oll maaga [mullaga] kinni katõt. A puugil puhas nõna ots ar. Käve timä [st puuk] üle Valgõjärve, oll Maksa poolõ kandnu. Vanamõisa pääle taheti tuukõrd mõisat tetä ja tuuperäst tuu puuk raha kandki. A tuuperäst, et siäl kõhn [kehv]ä hoit tuu raha kapuda [soki] seere [sääre] seeh. A kapudaga oll kirstu all havvah [augus]. Päält oll maaga [mullaga] kinni katõt. A puugil puhas nõna ots ar. Käve timä [st puuk] üle Valgõjärve, oll Maksa poolõ kandnu. Vanamõisa pääle taheti tuukõrd mõisat tetä ja tuuperäst tuu puuk raha kandki. A tuuperäst, et siäl kõhn [kehv] maa, palonõ, jäteti mõisa sinnä tegemäldä ja tetti Misso. A tuud kotust kutsutas parhillaki Vanamõisa. Ütskõrd nakas vana teeda raha üle lugõma - ne olõ-õs inäp. Kai sis uma varanduse kõik läbi. Löüse, et villa, herne ja ua kah ar kannõdu. Asõmallõ sinnä tõrdehe, koh nuu ua ja herne ja villa olli, olli viha lehese roobidu [roobitsetud], sinnä kannedu. A kõgõs talvõs jäi sannah kävvü [saunas käia] vitsa [s. t. lehtedeta vihad]. AES, MT 117, 9 (10) < Vastseliinas, Misso v. , Siksäli - O. Parmas < Katre Luiga (1922).

Puuk
Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |