Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Rahaaugujutud

Rahaaugujutud Rahaaugujuttudest kumab vastu vaese inimese unistus - saada rikkaks. Neid lugusid on palju. Kõige esimeseks on siin paigutatud tekst, mis polegi teabmis jutt, pigem mõnelauseline meenutus sellest, kuidas varandust olevat loodetud kätte saada. Mainitud on Seitsme Moosese raamatut, jutustaja ise jääb kõrvalseisjaks. Niisugused "konspektid" sobivad repliigiks pikema jutuvestmise sekka. Peidetud varanduste teema puhul on tüüpiline, et räägitakse varanduse asukohast, kättesaamise tingimustest, nende teadasaamisest. Pinge tõuseb, kui jutustaja kasutab kolmarvu: kellelegi juhatatakse varanduse asukoht ning antakse õpetust selle kätteleidmiseks kolmel korral (11; 14). Järgneb katse. Ometi enamasti luhtub kõik. Jutuvariant vanast kalmekohast, kus vaime nähakse, on üles ehitatud mitmele episoodile: algul koha tutvustus, seejärel kolm juhtumit seoses Kabelimäega (13). Jutustamisel ongi tavaks liita episoode või terviksü ¾ eesid mingit ühist telge pidi: üks ja sama koht, teema, jututegelane. Hindrik Ostrat on siin järjepanu välja pakkunud kolm rahaaugu juttu eraldi osadena, ent ühise pealkirjaga: "Rahaaukudest" (14; 15; 16). 10. Vahest kõneldi jah, et sealt, kus põleb rahatuli, tuleb viia sülega koju, et siis saad varanduse. Ja mõni viis ka kodu, aga viis mulda. Polndki kulda, oli petise-asi. Piiblis pidi olema kah selline raamat, et sellega pidi saama kõik teha. RKM II 369, 291 (2) > Jõusa k. - M. Kõiva <
 

Rahaaugujutud


            Rahaaugujuttudest kumab vastu vaese inimese unistus - saada rikkaks. Neid lugusid on palju. Kõige esimeseks on siin paigutatud tekst, mis polegi teabmis jutt, pigem mõnelauseline meenutus sellest, kuidas varandust olevat loodetud kätte saada. Mainitud on Seitsme Moosese raamatut, jutustaja ise jääb kõrvalseisjaks. Niisugused "konspektid" sobivad repliigiks pikema jutuvestmise sekka.

            Peidetud varanduste teema puhul on tüüpiline, et räägitakse varanduse asukohast, kättesaamise tingimustest, nende teadasaamisest. Pinge tõuseb, kui jutustaja kasutab kolmarvu: kellelegi juhatatakse varanduse asukoht ning antakse õpetust selle kätteleidmiseks kolmel korral (11; 14). Järgneb katse. Ometi enamasti luhtub kõik.

Jutuvariant vanast kalmekohast, kus vaime nähakse, on üles ehitatud mitmele episoodile: algul koha tutvustus, seejärel kolm juhtumit seoses Kabelimäega (13). Jutustamisel ongi tavaks liita episoode või terviksü¾eesid mingit ühist telge pidi: üks ja sama koht, teema, jututegelane. Hindrik Ostrat on siin järjepanu välja pakkunud kolm rahaaugu juttu eraldi osadena, ent ühise pealkirjaga: "Rahaaukudest" (14; 15; 16).


10.


            Vahest kõneldi jah, et sealt, kus põleb rahatuli, tuleb viia sülega koju, et siis saad varanduse. Ja mõni viis ka kodu, aga viis mulda. Polndki kulda, oli petise-asi.

            Piiblis pidi olema kah selline raamat, et sellega pidi saama kõik teha.

RKM II 369, 291 (2) > Jõusa k. - M. Kõiva < Leene-Marie Sepo, sünd. 1895. a. (1983).


11.

Rahavene


            Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kaiavere vallas Pattase mõisa välja peal (mis vanast vallarahva kääs oli) on kaks Audemäge. Esimese mäe piale ehitas mõis lubjaahju ja tõise mää piale mõisarahvale sauna.

            Rahvas räägib, et vanast olla pandud tõise Audemää sisse üks venetäis raha. Mudu ei pea seda raha säält kätte saama, kui teha suure tee pialt vasikalihast ja kanamunast sild Audemääni, siis peab raha isi välja tulema mää sehest. Audemääst suure teeni on üks verst. Tõised räägivad, et teha sild seapekist ja kanamunast, siis peab raha välja tulema. Kolmandad räägivad, et pooleks lõigatud kanamune ümber Audemäe, siis peab ka rahavene välja tulema.

            Üks mees pannud ühekõrra poolekslõigatud kanamune Audemää ümbert välja täis. Rahavene tulnud juba mää sehest välja, mees nähnud, et rahavene välja tulnud, hakkanud rõõ[must] naerma, rahavene vajunud tagasi mää sisse mürinaga. Selle mää otsas saunas peab ka rahakuivataja elama.

H I 2, 442, 445 < Maarja-Magdaleena khk. - M. Pool (1889).


12.

Varandus maa all


            Sääl, kus Patase mõisas viimane maja silmapiirilt kaob, olevat rahva arvamise järgi raha maa alla peidetud.

            See teade levis kaua rahva suus, küll käisid inimesed mäge kaevamas, kuid ei leidnud midagi. Jutud ulatasid viimaks keisri kõrvu, kes oma sõjaväe[l] mäge laskis kaevata, kuid asjata.

            Arvatakse, et ükski raha õiget peidukohta ei tea ning kord ise maapääle tuleb.

E 86433 < Kudina v. ja as. - R. Vadi < Miina Lass, 63. a. (1934).


13.

Lugusid vanast matmiskohast


            Saare vallas Ruskavere külas on metsades mõnes kohas kõrged künkad. Sinna alla maeti sõja ajal surnuid ja, nagu inimesed arvavad, ka varandust. Keegi ei julge neist küngastest öösel mööda minna, sest surnute vaimud, kes metsas ümber hulkuvat, hirmutavad igaüht.

            Kord läinud kaks naist sealt päevaajal mööda. Nad tahtsid metsa marjule minna. Juba olid nad kabelimägede kohal, kui kuulsid, et keegi häälitseb, ikka: "Kurluuks, kurluuks." Naised vaatasid ümber ja nägid, et kabelimäe juures maas on verine kont, mille ots püüab imelikult maast üles hüpata ja häälitseb. Naised jätsid hirmuga kondi sinnapaika ja läksid oma teed.

            Teinekord läinud keegi elanik õhtul kabelimägedest mööda ja näinud, et künka tipul istuvad kaks väikest last, tuletukid suus.

            Keegi vaene inimene näinud unes, et kabelimägede seest palju varandust võib saada. Järgmisel päeval polevat unenägu talle enam rahu andnud, vaid mees tahtnud minna varandust otsima. Mõelnud hoolega unenäo üle järele ja läinudki mees varandust otsima. Hakanud kaevama ja suure töö ning vaeva pääle leidnud viimaks maa sees suure raudukse. Uksel polevat olnud aga võtit ja nii raske olnud see uks, et sisse ei jõudnud lüüa. Mees ajanud siis ruttu kaevatud augu uuesti täis, et keegi kaevamist ei märkaks, sest ametivõimud on kabelimägede kaevamise keelanud.

ERA II 249, 184/6 (4) < Saare v. - V. Riispalu (Mustvee reaalkool) < L. Pajuste (1939).


14.

Raha-aukudest


            Kustase vanamehe isale Madissele öeldud juba mitu ööd perakute: "Mees, karga hobuse selga, võta raudlabidas kätte ja kihuta Puustuse väljale laia kivi juurde ja koputa kolm korda vastu teda, siis saad raha kui raba. Aga vaata ette, et sa enne püüad juurde saada kui see, kes Kudina poolt valge hobusega tuleb. Saab aga tema enne, siis pööra sa ümber ja tule tagasi."

            Ühel ööl öeldud seda ju kolmat korda, siis karanud mees sängist välja, kihutanud õppust mööda, raudlabidas seljas, kästud koha poole. Juba ligidale jõudes näeb: üks valge-hobuse-mees kihutab ka, raudlabidas seljas, rahakivi poole. Küll kihutanuvad mõlemad. Valgemees võitnud - umbes vakama kaugus saanud ta enne sihitud märgile, löönud kolm korda: koll-koll-koll, vasta kivi - ja jäänud sinna, kuna Madis kodu poole tagasi sörkinud, kahjatsedes, et esimest käsku pole kuulanud!

H II 28, 566/8 (6 I) < Kudina v. - H. Ostrat (1889).


15.

Raha-aukudest


            Juba vanarahvas teadis kõnelda, et Lassi laanes suure kivi pääl iga jaaniööse tuld nähtud, mille ümber kisades ja kärades rahvas hullupööra uhanud. Aga juhtunud keegi sinna juurde minema, siis kadunud kui tina tuhka: tuli, rahvas, kisa-kära.

            Mina tulin ka jaanilaubaööse teolt. Jõuan Puustuse kohta - vaatan: õits õige ligidal laanes. Kohe oli nõu peetud: mis ma sinna kodu lähen, parem sõidan õitsi juurde, eks säält homme aega ole kodu minna. Annan hobusele säru. Jõuan juba õige ligidale - veike lepatukake veel vahel, kuulen selgeste veel kisa ja kära, lähen sellest läbi - kõik kadunud, ei kuhki ega kahki kusagil pool.

            Mul käis kartusevabin kehast läbi. Andsin hobuselle valu ja kihutasin kodu. Arvan, nagu palju enne minu: sääl on raha-auk. Kes rikkaks tahab saada, see kaevagu sealt katal välja.

H II 28, 568/9 (6 II) < Kudina v. - H. Ostrat (1889).


16.


            See oli Vaidavere külas. Peremehe poeg laskis leiba luusse põllupeenra pääl. Noh - jalad olid õige väsinud. Mõtle, terve hommikupool kibedaste künda. Kuuleb - keegi sosistab kõrva: "Poiss, vaata, sääl ümmarguse kivi ääres päeva paistel seisavad sirukile kaks rahahunnikut. Nende vahel magab suur must koer. Püüa kummagist ilma koera kuulmata sugu pihku kraabata ja katsu tulise hooga üle kolme põllupeenra joosta; saad see üle, siis on raha sinu, aga ärkab koer enne ülesse ja nabab su kinni, siis on kõik kadunud - raha ja su elu."

            Poiss tõusis üles. Läheb asja-lugu vaatama. Näeb: kaks rahahunnikut, ühes kuld-, teises hõberaha, päeva paistel kivi ääres. Võtab kummagist tasahiljukesi natukene ja pistis punuma. Juba kahest peendrast üle - vaatab tagasi. Koer ärkab unest ja paneb talle järele kadjama. Veel ivakene, koer oleks kintsus olnud. Sääl oli peenar - ja mees päästis elu. Temaga ühes sai ka hulga raha kivi äärest.

H II 28 569/70 (6 III) < Kudina v. - H. Ostrat (1889).
Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Rahaaugujutud
November 2019
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930 

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Rahaaugujutud Rahaaugujuttudest kumab vastu vaese inimese unistus - saada rikkaks. Neid lugusid on palju. Kõige esimeseks on siin paigutatud tekst, mis polegi teabmis jutt, pigem mõnelauseline meenutus sellest, kuidas varandust olevat loodetud kätte saada. Mainitud on Seitsme Moosese raamatut, jutustaja ise jääb kõrvalseisjaks. Niisugused "konspektid" sobivad repliigiks pikema jutuvestmise sekka. Peidetud varanduste teema puhul on tüüpiline, et räägitakse varanduse asukohast, kättesaamise tingimustest, nende teadasaamisest. Pinge tõuseb, kui jutustaja kasutab kolmarvu: kellelegi juhatatakse varanduse asukoht ning antakse õpetust selle kätteleidmiseks kolmel korral (11; 14). Järgneb katse. Ometi enamasti luhtub kõik. Jutuvariant vanast kalmekohast, kus vaime nähakse, on üles ehitatud mitmele episoodile: algul koha tutvustus, seejärel kolm juhtumit seoses Kabelimäega (13). Jutustamisel ongi tavaks liita episoode või terviksü ¾ eesid mingit ühist telge pidi: üks ja sama koht, teema, jututegelane. Hindrik Ostrat on siin järjepanu välja pakkunud kolm rahaaugu juttu eraldi osadena, ent ühise pealkirjaga: "Rahaaukudest" (14; 15; 16). 10. Vahest kõneldi jah, et sealt, kus põleb rahatuli, tuleb viia sülega koju, et siis saad varanduse. Ja mõni viis ka kodu, aga viis mulda. Polndki kulda, oli petise-asi. Piiblis pidi olema kah selline raamat, et sellega pidi saama kõik teha. RKM II 369, 291 (2) > Jõusa k. - M. Kõiva < Leene-Marie Sepo, sünd. 1895. a. (1983). 11. Rahavene Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kaiavere vallas Pattase mõisa välja peal (mis vanast vallarahva kääs oli) on kaks Audemäge. Esimese mäe piale ehitas mõis lubjaahju ja tõise mää piale mõisarahvale sauna. Rahvas räägib, et vanast olla pandud tõise Audemää sisse üks venetäis raha. Mudu ei pea seda raha säält kätte saama, kui teha suure tee pialt vasikalihast ja kanamunast sild Audemääni, siis peab raha isi välja tulema mää sehest. Audemääst suure teeni on üks verst. Tõised räägivad, et temmarguse kivi ääres päeva paistel seisavad sirukile kaks rahahunnikut. Nende vahel magab suur must koer. Püüa kummagist ilma koera kuulmata sugu pihku kraabata ja katsu tulise hooga üle kolme põllupeenra joosta; saad see üle, siis on raha sinu, aga ärkab koer enne ülesse ja nabab su kinni, siis on kõik kadunud - raha ja su elu. "             Poiss tõusis üles. Läheb asja-lugu vaatama. Näeb: kaks rahahunnikut, ühes kuld-, teises hõberaha, päeva paistel kivi ääres. Võtab kummagist tasahiljukesi natukene ja pistis punuma. Juba kahest peendrast üle - vaatab tagasi. Koer ärkab unest ja paneb talle järele kadjama. Veel ivakene, koer oleks kintsus olnud. Sääl oli peenar - ja mees päästis elu. Temaga ühes sai ka hulga raha kivi äärest. H II 28 569/70 (6 III) < Kudina v. - H. Ostrat (1889).

Rahaaugujutud
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |