Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Rahvakultuuri aastaraamatu keskmes on vaimne kultuuripärand

Sissejuhatavas artiklis teeb Eino Pedanik kultuuriministeeriumist ülevaate läinud aasta rahvakultuuri tippsündmustest ja tõdeb, et kuigi raha oli vähe, ei jäänud ükski traditsiooniline ettevõtmine rahapuudusel toimumata ning kultuuriaasta 2011 tõotab samuti tulla põnev. Eva-Liisa Roht kirjutab vaimse kultuuripärandi olemusest, tähtsusest ja aasta kesksest sündmusest - vaimse kultuuripärandi nimistu avamisest veebikeskkonnas Rahvakultuurikeskuse kodulehel. XXIII folkloorifestivalist Baltica 2010, selle ettevalmistamisest ja läbiviimisest annab põgusa ülevaate Anne Ojalo, Kaera-Jaani tantsimise mõttest, idee sünnist teostuseni ja tantsusõnumi jõudmisest Euroopasse kirjutab Astrid Väizene. Esimesest Üleriigilisest Rahvamajade Messist kui sisukast ja meeldejäävast sündmusest on loo kirjutanud Ülle Välimäe, MTÜ Eesti Rahvamajade Ühingu juhatuse esinaine, sooviga kohtuda taas järgmisel messil. Meeste Tantsupidu on tulnud, et jääda - sellist pealkirja kannab artikkel tervet Eestit haaranud tantsusündmusest aastal 2010, autoriks Maris Marko. Eesti Kooriühingu väljaantud koorimuusika preemiate saajatest teeb artiklis Tulekandjad juttu Kaie Tanner. Eelmine aasta oli Rahvakunsti-ja Käsitöö Liidul valitud puutööaastaks, millega taotleti esemelise pärandkultuuri hoidjate omavahelise võrgustiku loomist ja meistrite kogemuste talletamist ning edasiandmist, kirjutab Liisa Tomasberg. Selleks korraldatud konkurss eesti-oma-puu tõi kokku 97 eriilmelis

Rahvakultuuri aastaraamatu keskmes on vaimne kultuuripärand

Igal aastal ilmuv aastaraamat sisaldab artikleid aasta tähtsamatest rahvakultuurisündmustest maakondade kaupa, kusjuures tänavu on rõhuasetus vaimse kultuuripärandiga seonduval.

Rahvakultuuri aastaraamatu keskmes on vaimne kultuuripärand
Sissejuhatavas artiklis teeb Eino Pedanik kultuuriministeeriumist ülevaate läinud aasta rahvakultuuri tippsündmustest ja tõdeb, et kuigi raha oli vähe, ei jäänud ükski traditsiooniline ettevõtmine rahapuudusel toimumata ning kultuuriaasta 2011 tõotab samuti tulla põnev.
 
Eva-Liisa Roht kirjutab vaimse kultuuripärandi olemusest, tähtsusest ja aasta kesksest sündmusest - vaimse kultuuripärandi nimistu avamisest veebikeskkonnas Rahvakultuurikeskuse kodulehel.
 
XXIII folkloorifestivalist Baltica 2010, selle ettevalmistamisest ja läbiviimisest annab põgusa ülevaate Anne Ojalo, Kaera-Jaani tantsimise mõttest, idee sünnist teostuseni ja tantsusõnumi jõudmisest Euroopasse kirjutab Astrid Väizene. Esimesest Üleriigilisest Rahvamajade Messist kui sisukast ja meeldejäävast sündmusest on loo kirjutanud Ülle Välimäe, MTÜ Eesti Rahvamajade Ühingu juhatuse esinaine, sooviga kohtuda taas järgmisel messil. Meeste Tantsupidu on tulnud, et jääda - sellist pealkirja kannab artikkel tervet Eestit haaranud tantsusündmusest aastal 2010, autoriks Maris Marko. Eesti Kooriühingu väljaantud koorimuusika preemiate saajatest teeb artiklis Tulekandjad juttu Kaie Tanner.

Eelmine aasta oli Rahvakunsti-ja Käsitöö Liidul valitud puutööaastaks, millega taotleti esemelise pärandkultuuri hoidjate omavahelise võrgustiku loomist ja meistrite kogemuste talletamist ning edasiandmist, kirjutab Liisa Tomasberg. Selleks korraldatud konkurss eesti-oma-puu tõi kokku 97 eriilmelist tööd.


Aastaraamatu järgmistel lehekülgedel on iga maakonna all vaid killuke olulisematest rahvakultuuri sündmustest eelmisel aastal. Siin on juttu nii Hiiumaa jääteede kuldajast, Avinurme Elulaadikeskusest, koduleiva küpsetajast Luule Väinast Jõgevamaal, puhkpillimängijatest ja pasunakoorist Järva-Jaanis, Kullamaa Kihelkonnamuuseumist kui pärandihoidjast, sibulakasvatamise vanast tavast Peipsi ääres, Põlvas peetud Uue Ajastu festivalist, suitsusauna väärtustamisest ja Kai Leete aastast Võrumaal, Leisi VäRKS-st, jahipidamisest kui vaimsest kultuuripärandist Valgamaal ning paljust muust huvitavast! Iga maakonna esilehel on kirjas ka aasta 2010 kultuuritunnustuse pälvinud inimesed maakonnas. Aastaraamat on kaunistatud fotodega ja sisaldab ka rahvakultuuri statistilist ülevaadet aastast 2010.

Vaata http://www.rahvakultuur.ee/?s=122
Viimati uuendatud 21. märtsil 2011
Rahvakultuuri aastaraamatu keskmes on vaimne kultuuripärand
Aprill 2018
ETKNRLP
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30      

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Sissejuhatavas artiklis teeb Eino Pedanik kultuuriministeeriumist ülevaate läinud aasta rahvakultuuri tippsündmustest ja tõdeb, et kuigi raha oli vähe, ei jäänud ükski traditsiooniline ettevõtmine rahapuudusel toimumata ning kultuuriaasta 2011 tõotab samuti tulla põnev. Eva-Liisa Roht kirjutab vaimse kultuuripärandi olemusest, tähtsusest ja aasta kesksest sündmusest - vaimse kultuuripärandi nimistu avamisest veebikeskkonnas Rahvakultuurikeskuse kodulehel. XXIII folkloorifestivalist Baltica 2010, selle ettevalmistamisest ja läbiviimisest annab põgusa ülevaate Anne Ojalo, Kaera-Jaani tantsimise mõttest, idee sünnist teostuseni ja tantsusõnumi jõudmisest Euroopasse kirjutab Astrid Väizene. Esimesest Üleriigilisest Rahvamajade Messist kui sisukast ja meeldejäävast sündmusest on loo kirjutanud Ülle Välimäe, MTÜ Eesti Rahvamajade Ühingu juhatuse esinaine, sooviga kohtuda taas järgmisel messil. Meeste Tantsupidu on tulnud, et jääda - sellist pealkirja kannab artikkel tervet Eestit haaranud tantsusündmusest aastal 2010, autoriks Maris Marko. Eesti Kooriühingu väljaantud koorimuusika preemiate saajatest teeb artiklis Tulekandjad juttu Kaie Tanner. Eelmine aasta oli Rahvakunsti-ja Käsitöö Liidul valitud puutööaastaks, millega taotleti esemelise pärandkultuuri hoidjate omavahelise võrgustiku loomist ja meistrite kogemuste talletamist ning edasiandmist, kirjutab Liisa Tomasberg. Selleks korraldatud konkurss eesti-oma-puu tõi kokku 97 eriilmelist tööd. Aastaraamatu järgmistel lehekülgedel on iga maakonna all vaid killuke olulisematest rahvakultuuri sündmustest eelmisel aastal. Siin on juttu nii Hiiumaa jääteede kuldajast, Avinurme Elulaadikeskusest, koduleiva küpsetajast Luule Väinast Jõgevamaal, puhkpillimängijatest ja pasunakoorist Järva-Jaanis, Kullamaa Kihelkonnamuuseumist kui pärandihoidjast, sibulakasvatamise vanast tavast Peipsi ääres, Põlvas peetud Uue Ajastu festivalist, suitsusauna väärtustamisest ja Kai Leete aastast Võrumaal, Leisi VäRKS-st, jahipidamisest kui vaimse7 eriilmelist tööd. Aastaraamatu järgmistel lehekülgedel on iga maakonna all vaid killuke olulisematest rahvakultuuri sündmustest eelmisel aastal. Siin on juttu nii Hiiumaa jääteede kuldajast, Avinurme Elulaadikeskusest, koduleiva küpsetajast Luule Väinast Jõgevamaal, puhkpillimängijatest ja pasunakoorist Järva-Jaanis, Kullamaa Kihelkonnamuuseumist kui pärandihoidjast, sibulakasvatamise vanast tavast Peipsi ääres, Põlvas peetud Uue Ajastu festivalist, suitsusauna väärtustamisest ja Kai Leete aastast Võrumaal, Leisi VäRKS-st, jahipidamisest kui vaimsest kultuuripärandist Valgamaal ning paljust muust huvitavast! Iga maakonna esilehel on kirjas ka aasta 2010 kultuuritunnustuse pälvinud inimesed maakonnas. Aastaraamat on kaunistatud fotodega ja sisaldab ka rahvakultuuri statistilist ülevaadet aastast 2010. Vaata http://www. rahvakultuur. ee/?s=122

Igal aastal ilmuv aastaraamat sisaldab artikleid aasta tähtsamatest rahvakultuurisündmustest maakondade kaupa, kusjuures tänavu on rõhuasetus vaimse kultuuripärandiga seonduval. Rahvakultuuri aastaraamatu keskmes on vaimne kultuuripärand

Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |