Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Rahvatargad

Rahvatargad Mida kostate, kui teilt soovitakse kuulda kaevutarkadest, teadjatest, nõidadest - inimestest, kellel on erilisi võimeid? Ega muud, kui räägite, kellest olete kuulnud või on teil olnud niisugustega koguni isiklikke kokkupuuteid. Kõigepealt pisike tutvustus, nimi ehk? Kas kuulajale on see oluline? Siin on kolm tekstinäidet. Esimesel juhul pole vajalikuks peetud tegelase nime öelda - see on lihtsalt üks paljudest kaevutarkadest. Teises jutus on kaks tegelast ja mõlematel nimi - ei saa ju ühe või teise tegudest rääkida, ütlemata, kummast parasjagu pajatatakse. Pealegi on tegu üsna "vägevate" nõidadega. Kolmas jutuke on kaugele kuulsast ja nimekast selgeltnägijast. Võibolla oli küsitud nimelt Äksi nõida. Pearõhk aga on kõigi kolme loo puhul neile isikutele omaste võimete esiletoomisel. Kuidas toimiks jutustaja, kes on kuulnud niisuguste tarkade tegudest, kuid ise üleloomulike võimete olemasolusse ei usu? Arvatavasti lisab ta omapoolse arvamuse, hinnangu, seletuse. Teinekord on kommentaar pikem kui jutt ise. Küsimus, kas lisaseletus "rikub jutu ära", ei ole päris õigesti esitatud küsimus. Inimesele on oluline endale ja teistele selgitada oma suhet esitatavaga, samuti võib see huvitada kuulajat. 21. Veekohad otsivad mõned inimesed oma tundmisega üles. Kõrenduse külas elas üks vanamees, oli ise veel pime, ja tema tundis veekohad ära. Laskis maha, kui tundis, et vesi on lähedal, ja käperdas maas ringi nii kaua
 

Rahvatargad


            Mida kostate, kui teilt soovitakse kuulda kaevutarkadest, teadjatest, nõidadest - inimestest, kellel on erilisi võimeid? Ega muud, kui räägite, kellest olete kuulnud või on teil olnud niisugustega koguni isiklikke kokkupuuteid. Kõigepealt pisike tutvustus, nimi ehk? Kas kuulajale on see oluline?

            Siin on kolm tekstinäidet. Esimesel juhul pole vajalikuks peetud tegelase nime öelda - see on lihtsalt üks paljudest kaevutarkadest. Teises jutus on kaks tegelast ja mõlematel nimi - ei saa ju ühe või teise tegudest rääkida, ütlemata, kummast parasjagu pajatatakse. Pealegi on tegu üsna "vägevate" nõidadega. Kolmas jutuke on kaugele kuulsast ja nimekast selgeltnägijast. Võibolla oli küsitud nimelt Äksi nõida. Pearõhk aga on kõigi kolme loo puhul neile isikutele omaste võimete esiletoomisel.

            Kuidas toimiks jutustaja, kes on kuulnud niisuguste tarkade tegudest, kuid ise üleloomulike võimete olemasolusse ei usu? Arvatavasti lisab ta omapoolse arvamuse, hinnangu, seletuse. Teinekord on kommentaar pikem kui jutt ise. Küsimus, kas lisaseletus "rikub jutu ära", ei ole päris õigesti esitatud küsimus. Inimesele on oluline endale ja teistele selgitada oma suhet esitatavaga, samuti võib see huvitada kuulajat.


21.


            Veekohad otsivad mõned inimesed oma tundmisega üles. Kõrenduse külas elas üks vanamees, oli ise veel pime, ja tema tundis veekohad ära. Laskis maha, kui tundis, et vesi on lähedal, ja käperdas maas ringi nii kaua kui täpse koha ülesse leidis. Ta ei eksinud kunagi.

RKM II 369, 267 (3) < Kudina v., Kassema k. - M. Kõiva < Artur Vaigla (1983).


22.


            Tilgutaja Elias ja Juurika Jaan olid Kaiavere vallas kõige kuulsamad nõiad ja ühtlasi ka osavad kütid, nii et nad kunagi märgist mööda ei lasknud. Kord olivad mõlemad nime[ta]tud nõiad Patasse kõrtsi ees, kus nad tõinetõisega vaidlesid, kumb neist parem[ini] oma kunsti mõistab.

            T[ilgutaja] Elias ütles: "Sa ei saa jänestki maha laske, mis ma siit lasen mööda joosta." Ja jooksiski jänes otse kõrtsi eest mööda teed. J[uurika] Jaani püss paugatas - jänes ei pannud tähelegi; tõine pauk - jänes jooksis ikka veel. Suure rutuga pani ta mõne raasu leiba püssisse ja kolmat korda andis ta tuld ja jänes kukkus maha. Nad ruttasivad juurde ja ei leidnud muud, kui ühe rattapöia kahe kodaraga.

            Tõine kord olivad jälle need mõlemad kütid säälsamas kõrtsis. T[ilgutaja] Elial oli kotis hulk lastud tedresid, mis ta mõisa tahtis viia. J[uurika] Jaan pilkas teda ja ütles, et tal kotis muud ei ollagi kui üks vana vares. Ja hakkaski kotis liikuma. T[ilgutaja] Elias pistis käe kotti ja võttis elus varese kotist välja.

            Selle südametäiega, et J[uurika] Jaan tema tedred varesseks oli muutnud, pani T[ilgutaja] Elias tema keha kinni, ja peagi oleks võinud J[uurika] Jaan ära kärvada, kui mitte õigel ajal abi ei oleks saanud. Ta läks sel ajal, kui T[ilgutaja] Elias kodust ära oli, tema majasse ja palus naese käest mehe püssi, mis naine küll häämeelega anda ei tahtnud, aga ometegi viimaks andis. J[uurika] Jaan pani püssi vett täis, laskis tsilindrist jälle välja, jõi selle vee ära ja sai terveks. Küll pahandas T[ilgutaja] Elias naese üle, et ta tema püssi oli annud. "Ta oleks võinud ju surra" ütles [naine].

            J[uurika] Jaani lapsed elavad praegu.

H II 28, 368/9 (2-3) < Kaiavere v., Pataste k. - A. Artis (1888).


23.


            Äksi nõid. See oli nisukene nõid. Oli läind [keegi abipaluja] sinna ja istund tooli peale. Ja oli ütlend: "Ma ütlen sulle ära, mis mure sul südamel on."

            Minu õemees läks välismaale laevaga. Vaadand [õele] kätte ja näkku ja jalatalla alla ja siis ütelnd: "Sinu mees on üle vee ja elab seal." Ja siis ei ole läinudki palju aega mööda. Ja naine saand siis kirja.

RKM II 368, 429/31 (9) < Maarja-Magdaleena khk., Soe k. < Torma khk. - T. Tammo < Leida Kaasik, 72. a. (1983).
Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Rahvatargad
September 2019
ETKNRLP
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30      

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Rahvatargad Mida kostate, kui teilt soovitakse kuulda kaevutarkadest, teadjatest, nõidadest - inimestest, kellel on erilisi võimeid? Ega muud, kui räägite, kellest olete kuulnud või on teil olnud niisugustega koguni isiklikke kokkupuuteid. Kõigepealt pisike tutvustus, nimi ehk? Kas kuulajale on see oluline? Siin on kolm tekstinäidet. Esimesel juhul pole vajalikuks peetud tegelase nime öelda - see on lihtsalt üks paljudest kaevutarkadest. Teises jutus on kaks tegelast ja mõlematel nimi - ei saa ju ühe või teise tegudest rääkida, ütlemata, kummast parasjagu pajatatakse. Pealegi on tegu üsna "vägevate" nõidadega. Kolmas jutuke on kaugele kuulsast ja nimekast selgeltnägijast. Võibolla oli küsitud nimelt Äksi nõida. Pearõhk aga on kõigi kolme loo puhul neile isikutele omaste võimete esiletoomisel. Kuidas toimiks jutustaja, kes on kuulnud niisuguste tarkade tegudest, kuid ise üleloomulike võimete olemasolusse ei usu? Arvatavasti lisab ta omapoolse arvamuse, hinnangu, seletuse. Teinekord on kommentaar pikem kui jutt ise. Küsimus, kas lisaseletus "rikub jutu ära", ei ole päris õigesti esitatud küsimus. Inimesele on oluline endale ja teistele selgitada oma suhet esitatavaga, samuti võib see huvitada kuulajat. 21. Veekohad otsivad mõned inimesed oma tundmisega üles. Kõrenduse külas elas üks vanamees, oli ise veel pime, ja tema tundis veekohad ära. Laskis maha, kui tundis, et vesi on lähedal, ja käperdas maas ringi nii kaua kui täpse koha ülesse leidis. Ta ei eksinud kunagi. RKM II 369, 267 (3) < Kudina v. , Kassema k. - M. Kõiva < Artur Vaigla (1983). 22. Tilgutaja Elias ja Juurika Jaan olid Kaiavere vallas kõige kuulsamad nõiad ja ühtlasi ka osavad kütid, nii et nad kunagi märgist mööda ei lasknud. Kord olivad mõlemad nime[ta]tud nõiad Patasse kõrtsi ees, kus nad tõinetõisega vaidlesid, kumb neist parem[ini] oma kunsti mõistab. T[ilgutaja] Elias ütles: "Sa ei saa jänestki maha laske, mis ma siit lasen mööda joosta. " Ja jooksiski jänes otsks võinud ju surra" ütles [naine].             J[uurika] Jaani lapsed elavad praegu. H II 28, 368/9 (2-3) < Kaiavere v. , Pataste k. - A. Artis (1888). 23.             Äksi nõid. See oli nisukene nõid. Oli läind [keegi abipaluja] sinna ja istund tooli peale. Ja oli ütlend: "Ma ütlen sulle ära, mis mure sul südamel on. "             Minu õemees läks välismaale laevaga. Vaadand [õele] kätte ja näkku ja jalatalla alla ja siis ütelnd: "Sinu mees on üle vee ja elab seal. " Ja siis ei ole läinudki palju aega mööda. Ja naine saand siis kirja. RKM II 368, 429/31 (9) < Maarja-Magdaleena khk. , Soe k. < Torma khk. - T. Tammo < Leida Kaasik, 72. a. (1983).

Rahvatargad
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |