Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Saaremaailma lugu

4. mail 2010. aastal asutasid disianiõpetaja Merit Karise, muusikaõpetaja Pilvi Karu ja kultuurikorraldaja Maris Rebel Kuressaares MTÜ, võttes selle põhikirjaliseks sihiks, et Saaremaa elanik tunneks kohalikku pärimuskultuuri, huvitus maailmakultuurist, väärtustaks loodust käituks keskkonnasäästlikult, mõtleks innovatiivselt ja oleks ühiskondlikult aktiivne. Laia haaret peegeldab ka MTÜ nimi - Saaremaailm, ning logo. Konkreetse tõuke MTÜ loomiseks andis Meriti kui vastse ema beebringis kogetu, et Saaremaa rahvalaulud, mis just lastele sobiksid, pole kergesti leitavad ega lihtsalt ligipääsetavad. Nii sai alguse mõte MTÜst ning tänini kestev koostöö Rahvakultuuri Keskusega. Praegu on MTÜl 5 liiget, asutajatele on lisandunud rahaasju korras hoidev Kristi Kiil ja veebimeister-kujundaja Oliver Maaker. Esimene projekt sai rahastuse tollal Kultuuriministeeriumi saarte pärimuskultuuri toetusprogrammist, mis nüüd Rahvakultuuri Keskuse hallata on, Saaremaa rahvalaulude veebikogumiku „Söit, söit, söit Sörve poole“ ( saaremaa. folklore. ee ) loomiseks. Järgmistel aastatel lisati rahvalauludele 70 lehekülge seniavaldamata Saaremaa muinasjutte ja muistendeid, kaasaegset folkloori koolilaste kogutud tondijuttude näol, ning Saaremaa mõistatusi, ajalugu ja uskumusi tutvustav veebimäng “Seiklus Saaremaal”, kus Vanapagan tahab Saaremaad merepõhja lasta ja mängija ülesanne on see ära hoida ( http://saaremaa. folklore. ee/wordpre

Saaremaailma lugu

25. sept. 2017
Saaremaailma lugu

4. mail 2010. aastal asutasid disianiõpetaja Merit Karise, muusikaõpetaja Pilvi Karu ja kultuurikorraldaja Maris Rebel Kuressaares MTÜ, võttes selle põhikirjaliseks sihiks, et Saaremaa elanik tunneks kohalikku pärimuskultuuri, huvitus maailmakultuurist, väärtustaks loodust käituks keskkonnasäästlikult, mõtleks innovatiivselt ja oleks ühiskondlikult aktiivne. Laia haaret peegeldab ka MTÜ nimi - Saaremaailm, ning logo. Konkreetse tõuke MTÜ loomiseks andis Meriti kui vastse ema beebringis kogetu, et Saaremaa rahvalaulud, mis just lastele sobiksid, pole kergesti leitavad ega lihtsalt ligipääsetavad. Nii sai alguse mõte MTÜst ning tänini kestev koostöö Rahvakultuuri Keskusega. Praegu on MTÜl 5 liiget, asutajatele on lisandunud rahaasju korras hoidev Kristi Kiil ja veebimeister-kujundaja Oliver Maaker.

 

Esimene projekt sai rahastuse tollal Kultuuriministeeriumi saarte pärimuskultuuri toetusprogrammist, mis nüüd Rahvakultuuri Keskuse hallata on, Saaremaa rahvalaulude veebikogumiku „Söit, söit, söit Sörve poole“ (saaremaa.folklore.ee) loomiseks. Järgmistel aastatel lisati rahvalauludele 70 lehekülge seniavaldamata Saaremaa muinasjutte ja muistendeid, kaasaegset folkloori koolilaste kogutud tondijuttude näol, ning Saaremaa mõistatusi, ajalugu ja uskumusi tutvustav veebimäng “Seiklus Saaremaal”, kus Vanapagan tahab Saaremaad merepõhja lasta ja mängija ülesanne on see ära hoida (http://saaremaa.folklore.ee/wordpress/saareseiklus/).

 

Saaremaailma lugu 

 

Pärimuskultuur ja maailmakultuur said kokku Saare maakonna 50. juubelilaulupeol 2013. aastal, mille kunstiline juht oli Pilvi Karu, kontseptsiooni kirjutaja Merit Karise ning korraldustoimkonna liige Maris Rebel. Peo kontseptsioon „Saagu, saagu üks saar“ tugines saare kui pinnavormi ja kultuurikeskkonna loomismüütidele ja -lugudele Saaremaalt ja maailma hõimurahvastelt. Laulupeo nimiloo “Saagu saar” esitasid mudilaskoorid. Nimilugu oli Saaremaa rahvalauludest põimik „Söit, söit, söit Sörve poole“ veebikogumikust, mille koostas Saaremaalt pärit tuntud d¾ässkitarrist Andre Maaker. Rahvakultuuri Keskuse rahastamisel ja Maris Rebeli korraldamisel filmis ETV korrespondent Margus Muld üles juubelilaulupeo kontserdi ning 4 tundi intervjuusid laulupeoga seotud isikutega. Samal aastal valmistas MTÜ ühel kevadisel hoogtööpäeval Maris Rebeli uue kodu ehitusest üle jäänud lauajuppidest kiiged ja müüs need kohalikul laadal maha, et MTÜle omatulu teenida.

MTÜ pikaajalisim projekt on Saaremaa näärisokutraditsiooni jäädvustamine ja tutvustamine. Saaremaa külades on komme, et aastavahetusel pärast keskööd maskeerivad mehed end sokkudeks ja hakkavad majast majja käima, et uueks aastaks õnne ja viljakust soovida. Sokk puksib pererahvast, eriti tüdrukuid ja lapsi, möriseb ja mökitab, temaga kaasas võivad käia taltsutaja ja pillimees. Komme on hääbuv, vanemad inimesed mäletavad sokkusid lapsepõlvest ja noorusest, nooremad saarlased enamasti ise näinud pole. 2011. ja 2012. aastal valmistas MTÜ koos Kuressaare Ametikooli rahvusliku puutöö ja käsitöö õpetajate ja õpilastega ning skulptor Elo Liiviga näärisokud. MTÜ kinkis need kõigile Saaremaa valdadele maakonna kultuuriaaasta pidulikul lõpetamisel sooviga, et sokud kultuurimajades, koolides ja lasteaedades kasutust leiaksid. Enne kinkimist olid sokud Kuressaare kultuurikeskuses näitusel ja ETV Aktuaalses Kaameras näha.

 

Saaremaailma lugu 

 

2013. aasta sügisel filmisid Margus Muld, Merit Karise ja Pilvi Karu üle Saaremaa intervjuusid näärisokku teinud meestega ning näärisoku tegemist aastavahetusel Metskülas. 2015. aasta suvel oli pooletunnise dokumentaalfilmi “Kuidas teha Saaremaal sokku” rahvarohke esilinastus Kuressaares. Kuna sokkudest on väga vähe visuaalset jäädvustust - folkloristi Ingrid Rüütli filmitud lõigud 1960ndatest aastatest ning peotäis mustvalgeid fotosid -, siis tellis MTÜ vektorgraafikas tänapäevased kujundused sokkudest ning valmistas nendega filmis portreteeritud sokutegijatele taaskasutatud T-särgid tänutäheks ja mälestuseks. Dokfilmi esitlus toimus 2015. sügisel ka Eesti Kirjanduse Muuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi välitöödele pühendatud konverentsil, kus rahvaluuleuurijad väljendasid huvi kasutada filmi oma õppetöös üliõpilastega. Merit Karise kirjutas dokumentaalfilmi tegemise kogemusest loo Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna õpikusse "Folkloristlikud välitööd”.

 

Järgmised plaanid on teha Saaremaa näärisokkudest sissekanne Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse ning koostöös Saaremaa Muuseumiga veebimäng Saaremaa rahvariiete tundmaõppimiseks.

Viimati uuendatud 25. sept. 2017
Saaremaailma lugu
Detsember 2017
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

4. mail 2010. aastal asutasid disianiõpetaja Merit Karise, muusikaõpetaja Pilvi Karu ja kultuurikorraldaja Maris Rebel Kuressaares MTÜ, võttes selle põhikirjaliseks sihiks, et Saaremaa elanik tunneks kohalikku pärimuskultuuri, huvitus maailmakultuurist, väärtustaks loodust käituks keskkonnasäästlikult, mõtleks innovatiivselt ja oleks ühiskondlikult aktiivne. Laia haaret peegeldab ka MTÜ nimi - Saaremaailm, ning logo. Konkreetse tõuke MTÜ loomiseks andis Meriti kui vastse ema beebringis kogetu, et Saaremaa rahvalaulud, mis just lastele sobiksid, pole kergesti leitavad ega lihtsalt ligipääsetavad. Nii sai alguse mõte MTÜst ning tänini kestev koostöö Rahvakultuuri Keskusega. Praegu on MTÜl 5 liiget, asutajatele on lisandunud rahaasju korras hoidev Kristi Kiil ja veebimeister-kujundaja Oliver Maaker. Esimene projekt sai rahastuse tollal Kultuuriministeeriumi saarte pärimuskultuuri toetusprogrammist, mis nüüd Rahvakultuuri Keskuse hallata on, Saaremaa rahvalaulude veebikogumiku „Söit, söit, söit Sörve poole“ ( saaremaa. folklore. ee ) loomiseks. Järgmistel aastatel lisati rahvalauludele 70 lehekülge seniavaldamata Saaremaa muinasjutte ja muistendeid, kaasaegset folkloori koolilaste kogutud tondijuttude näol, ning Saaremaa mõistatusi, ajalugu ja uskumusi tutvustav veebimäng “Seiklus Saaremaal”, kus Vanapagan tahab Saaremaad merepõhja lasta ja mängija ülesanne on see ära hoida ( http://saaremaa. folklore. ee/wordpress/saareseiklus/ ). Pärimuskultuur ja maailmakultuur said kokku Saare maakonna 50. juubelilaulupeol 2013. aastal, mille kunstiline juht oli Pilvi Karu, kontseptsiooni kirjutaja Merit Karise ning korraldustoimkonna liige Maris Rebel. Peo kontseptsioon „Saagu, saagu üks saar“ tugines saare kui pinnavormi ja kultuurikeskkonna loomismüütidele ja -lugudele Saaremaalt ja maailma hõimurahvastelt. Laulupeo nimiloo “Saagu saar” esitasid mudilaskoorid. Nimilugu oli Saaremaa rahvalauludest põimik „Söit, söit, söit Sörvedvustust - folkloristi Ingrid Rüütli filmitud lõigud 1960ndatest aastatest ning peotäis mustvalgeid fotosid -, siis tellis MTÜ vektorgraafikas tänapäevased kujundused sokkudest ning valmistas nendega filmis portreteeritud sokutegijatele taaskasutatud T-särgid tänutäheks ja mälestuseks. Dokfilmi esitlus toimus 2015. sügisel ka Eesti Kirjanduse Muuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi välitöödele pühendatud konverentsil, kus rahvaluuleuurijad väljendasid huvi kasutada filmi oma õppetöös üliõpilastega. Merit Karise kirjutas dokumentaalfilmi tegemise kogemusest loo Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna õpikusse "Folkloristlikud välitööd”.   Järgmised plaanid on teha Saaremaa näärisokkudest sissekanne Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse ning koostöös Saaremaa Muuseumiga veebimäng Saaremaa rahvariiete tundmaõppimiseks.

Saaremaailma lugu

Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |