Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Säilitamine, kaitse

Kaitsmine - st „meetmed, mis on ette nähtud vaimse kultuuripärandi elujõulisuse tagamiseks" - on 2003. aasta konventsiooni peamine eesmärk. Paljude kaitsemeetmete hulgast väärivad põhjalikku käsitlemist kaks laialdaselt kasutatavat terminit - säilitamine ja kaitse. Konventsiooni kontekstis tähendab vaimse pärandi säilitamine kogukondade ja kultuurikandjate püüdlusi oma vaimse pärandi järjepidevuse hoidmiseks. Seejuures jäävad mõned kogukonnad ja pärandivormid pigem truuks väljakujunenud tavadele, teised on rohkem või vähem avatud uuendustele ja loovusele. Kaitse seostub (tihti ametiasutuste algatatud) sihipärastele meetmetele, millega soovitakse kaitsta vaimset pärandit või selle üksikuid elemente arvatava või tegeliku ohu või kahju eest. Kaitsemeetmed võivad oma olemuselt olla õiguslikud, nagu seadused, mis lubavad teatud tavade järgimist, kindlustavad kogukonna ligipääsu vajalikele ressurssidele, hoiavad ära plagieerimist või keelavad tegevuse, mis kahjustaks pärandi elujõulisust. Kaitse hõlmab ka traditsioonilist laadi meetmeid, mis tagavad näiteks, et mõnd traditsiooni antakse edasi asjakohasel viisil ning et seda puudutavaid teadmisi ei kuritarvitata. Konventsioonis ei tähenda ei säilitamine ega kaitse pärandi tardumist elutuks ja muutumatuks nähtuseks. Kuna vaimne pärand on pidevas muutumises ja seda luuakse üha uuesti, ei ole selle välise kuju vägisi muutumatuna hoidmine soovitav ja sellisel juhul ei ole enam tegemist v

Säilitamine, kaitse

Kaitsmine - st „meetmed, mis on ette nähtud vaimse kultuuripärandi elujõulisuse tagamiseks" - on 2003. aasta konventsiooni peamine eesmärk. Paljude kaitsemeetmete hulgast väärivad põhjalikku käsitlemist kaks laialdaselt kasutatavat terminit - säilitamine ja kaitse.

Konventsiooni kontekstis tähendab vaimse pärandi säilitamine kogukondade ja kultuurikandjate püüdlusi oma vaimse pärandi järjepidevuse hoidmiseks. Seejuures jäävad mõned kogukonnad ja pärandivormid pigem truuks väljakujunenud tavadele, teised on rohkem või vähem avatud uuendustele ja loovusele.

Kaitse seostub (tihti ametiasutuste algatatud) sihipärastele meetmetele, millega soovitakse kaitsta vaimset pärandit või selle üksikuid elemente arvatava või tegeliku ohu või kahju eest.Kaitsemeetmed võivad oma olemuselt olla õiguslikud, nagu seadused, mis lubavad teatud tavade järgimist, kindlustavad kogukonna ligipääsu vajalikele ressurssidele, hoiavad ära plagieerimist või keelavad tegevuse, mis kahjustaks pärandi elujõulisust. Kaitse hõlmab ka traditsioonilist laadi meetmeid, mis tagavad näiteks, et mõnd traditsiooni antakse edasi asjakohasel viisil ning et seda puudutavaid teadmisi ei kuritarvitata.

Konventsioonis ei tähenda ei säilitamine ega kaitse pärandi tardumist elutuks ja muutumatuks nähtuseks. Kuna vaimne pärand on pidevas muutumises ja seda luuakse üha uuesti, ei ole selle välise kuju vägisi muutumatuna hoidmine soovitav ja sellisel juhul ei ole enam tegemist vaimse pärandiga.
Viimati uuendatud 6. augustil 2015
Säilitamine, kaitse
November 2019
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930 

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Kaitsmine - st „meetmed, mis on ette nähtud vaimse kultuuripärandi elujõulisuse tagamiseks" - on 2003. aasta konventsiooni peamine eesmärk. Paljude kaitsemeetmete hulgast väärivad põhjalikku käsitlemist kaks laialdaselt kasutatavat terminit - säilitamine ja kaitse. Konventsiooni kontekstis tähendab vaimse pärandi säilitamine kogukondade ja kultuurikandjate püüdlusi oma vaimse pärandi järjepidevuse hoidmiseks. Seejuures jäävad mõned kogukonnad ja pärandivormid pigem truuks väljakujunenud tavadele, teised on rohkem või vähem avatud uuendustele ja loovusele. Kaitse seostub (tihti ametiasutuste algatatud) sihipärastele meetmetele, millega soovitakse kaitsta vaimset pärandit või selle üksikuid elemente arvatava või tegeliku ohu või kahju eest. Kaitsemeetmed võivad oma olemuselt olla õiguslikud, nagu seadused, mis lubavad teatud tavade järgimist, kindlustavad kogukonna ligipääsu vajalikele ressurssidele, hoiavad ära plagieerimist või keelavad tegevuse, mis kahjustaks pärandi elujõulisust. Kaitse hõlmab ka traditsioonilist laadi meetmeid, mis tagavad näiteks, et mõnd traditsiooni antakse edasi asjakohasel viisil ning et seda puudutavaid teadmisi ei kuritarvitata. Konventsioonis ei tähenda ei säilitamine ega kaitse pärandi tardumist elutuks ja muutumatuks nähtuseks. Kuna vaimne pärand on pidevas muutumises ja seda luuakse üha uuesti, ei ole selle välise kuju vägisi muutumatuna hoidmine soovitav ja sellisel juhul ei ole enam tegemist vaimse pärandiga.

Säilitamine, kaitse

Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |