Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Saksad põrgus

SAKSAD PÕRGUS Eluajal oli eesti talupoeg päästmatult mõisniku meelevallas. Mõisnik oli vanades rahvalauludes lausa kuradi võrdkuju, samuti nagu mõis oli põrgu võrdkuju. Pole siis ime, et kompensatsiooniks kujutleti osade vahetumist pärast surma. Eks leidunud seesugusele mõtlemisele tuge ka Piiblis - meenutagem kas või lugu rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest, rahvalauludest vastab sellele Ori taevas. Juttude seast on üks armastatumaid sü¾eesid mitte ainult meil, vaid ka Lätis, kus olud meie omadega sarnased, "Mõisnikud kuradi hobusteks" (36). Aga ettekujutused teispoolsusest olid mitmekülgsed ja vastuolulisedki - kui nimetatud loos on karistatavad muudetud hobusteks ja mõnes teises piinatakse neid põrgus, siis vahel on karistamise koht siinsamas maa peal luukambris ehk kabelihoones ja karistust kannab surnukeha, kellel oleks justkui säilinud tundlikkus valu suhtes (35). See jutt on eriti soositud Kagu-Eestis, mitme kihelkonna tekstidest käib läbi sama algriimiline vormel "Peri herr jääs peräkõrrass" ["Peri(mõisa) härra jääb viimaseks"]. 35. Säksu pesmine Vahtseliina luukambrõn Vahtseliinan oll luukambrõh lakõ säet [lage seatud ehk parandatud]. Ja siäl uma kõik säksa ja Lipardi kuuh [koos], matusõh. Ja üts miis jõi hindä purju ja hiitäs sinnä, magama jäi. Tõõsõ lätsi kõik kodo. Ja ütlese niiviise, et ah, tuu miis jäi sinnä magama. Timä magasi ja üüse heräsi üles, kui tulli sinnä sisse paganalise [vana
 

SAKSAD PÕRGUS

Eluajal oli eesti talupoeg päästmatult mõisniku meelevallas. Mõisnik oli vanades rahvalauludes lausa kuradi võrdkuju, samuti nagu mõis oli põrgu võrdkuju. Pole siis ime, et kompensatsiooniks kujutleti osade vahetumist pärast surma. Eks leidunud seesugusele mõtlemisele tuge ka Piiblis - meenutagem kas või lugu rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest, rahvalauludest vastab sellele Ori taevas.  Juttude seast on üks armastatumaid sü¾eesid mitte ainult meil, vaid ka Lätis, kus olud meie omadega sarnased, "Mõisnikud kuradi hobusteks" (36). Aga ettekujutused teispoolsusest olid mitmekülgsed ja vastuolulisedki - kui nimetatud loos on karistatavad muudetud hobusteks ja mõnes teises piinatakse neid põrgus, siis vahel on karistamise koht siinsamas maa peal luukambris ehk kabelihoones ja karistust kannab surnukeha, kellel oleks justkui säilinud tundlikkus valu suhtes (35). See jutt on eriti soositud Kagu-Eestis, mitme kihelkonna tekstidest käib läbi sama algriimiline vormel "Peri herr jääs peräkõrrass" ["Peri(mõisa) härra jääb viimaseks"].


35.

Säksu pesmine Vahtseliina luukambrõn

Vahtseliinan oll luukambrõh lakõ säet [lage seatud ehk parandatud]. Ja siäl uma kõik säksa ja Lipardi kuuh [koos], matusõh. Ja üts miis jõi hindä purju ja hiitäs sinnä, magama jäi. Tõõsõ lätsi kõik kodo. Ja ütlese niiviise, et ah, tuu miis jäi sinnä magama. Timä magasi ja üüse heräsi üles, kui tulli sinnä sisse paganalise [vanapaganad, kuradid]. Ütel oll kolmõharuga piitsk käeh. Tuu võtse kõik, viimäte kõik nuu säksa vällä. Jah, kõik pess läbi. Peri herr ja Vahtsõliina Valtõr, nuu jäi pesmädä, nuu jäteti kõgõ perämädses. Peräkõrd [viimaks] pesseti nuu ka ar.

AES, MT 104, 3 (3) < Vastseliina khk, ja v., Mauri k. - O. Parmas < Mari Kilk, 77a. (1924).


36.

Hobõsõ ravvutamine vanaajastaga õdagu

[Hobuse rautamine vana-aasta õhtul]

Vanast oli üts sepp ja too tegi kõgeviimätse tüüd, üts pühäpäiv ku äripäiv, üts hummog ku õdag, üts pühi ku pühäpäiv [ükskõik, kas pühapäev või äripäev, ükskõik, kas hommik või õhtu jne.]. Ja sai vanaajasta õdagu ja... läts üts säks [saks] sinnä ja ütles timäle nii: "Tulõ, panõ mu hobõsõ rauda!" Timä ei taha minnä, et timä jätt tüü maaha. Ja säks... vai herr es jätä perrä, kuts timä sinnä sepikotta: "Ma sullõ massa [maksan]." Lätt timä sepikotta ja sis...: "Tii, tii ravva valmis ja panõ mu hobõsõ rauda." Timä-tegi ravva valmis, jah, võtt jala üles, edejala, ja kaes - inemese käsi. Oll... kaes viimäte - üts oll Peri herr, tõõnõ Joosu valla Valtõr, ja sis ütles niiviise: "Ma ei saa neid hobõsit rauda panda!" - "Misperäst sa ai saa, pane hobõsõ rauda, ara viitku aigu!"

Herr kattõ kõiki hobõstõga ar ja seo vana sepp läts tarõ mano ja selet seo lugu kõik ar, mis sääl oll, et üts oll Joosu valla Valtõr, tõõne oll üts Peri herr. Sis kooli arki seo sepp kah.

AES, MT 104, 13 < Vastseliina khk, ja v., Mauri k. - O. Parmas < Mari Kilk, 77a. (1924).

Viimati uuendatud 20. aprillil 2009
Saksad põrgus
August 2019
ETKNRLP
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031 

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

SAKSAD PÕRGUS Eluajal oli eesti talupoeg päästmatult mõisniku meelevallas. Mõisnik oli vanades rahvalauludes lausa kuradi võrdkuju, samuti nagu mõis oli põrgu võrdkuju. Pole siis ime, et kompensatsiooniks kujutleti osade vahetumist pärast surma. Eks leidunud seesugusele mõtlemisele tuge ka Piiblis - meenutagem kas või lugu rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest, rahvalauludest vastab sellele Ori taevas. Juttude seast on üks armastatumaid sü¾eesid mitte ainult meil, vaid ka Lätis, kus olud meie omadega sarnased, "Mõisnikud kuradi hobusteks" (36). Aga ettekujutused teispoolsusest olid mitmekülgsed ja vastuolulisedki - kui nimetatud loos on karistatavad muudetud hobusteks ja mõnes teises piinatakse neid põrgus, siis vahel on karistamise koht siinsamas maa peal luukambris ehk kabelihoones ja karistust kannab surnukeha, kellel oleks justkui säilinud tundlikkus valu suhtes (35). See jutt on eriti soositud Kagu-Eestis, mitme kihelkonna tekstidest käib läbi sama algriimiline vormel "Peri herr jääs peräkõrrass" ["Peri(mõisa) härra jääb viimaseks"]. 35. Säksu pesmine Vahtseliina luukambrõn Vahtseliinan oll luukambrõh lakõ säet [lage seatud ehk parandatud]. Ja siäl uma kõik säksa ja Lipardi kuuh [koos], matusõh. Ja üts miis jõi hindä purju ja hiitäs sinnä, magama jäi. Tõõsõ lätsi kõik kodo. Ja ütlese niiviise, et ah, tuu miis jäi sinnä magama. Timä magasi ja üüse heräsi üles, kui tulli sinnä sisse paganalise [vanapaganad, kuradid]. Ütel oll kolmõharuga piitsk käeh. Tuu võtse kõik, viimäte kõik nuu säksa vällä. Jah, kõik pess läbi. Peri herr ja Vahtsõliina Valtõr, nuu jäi pesmädä, nuu jäteti kõgõ perämädses. Peräkõrd [viimaks] pesseti nuu ka ar. AES, MT 104, 3 (3) < Vastseliina khk, ja v. , Mauri k. - O. Parmas < Mari Kilk, 77a. (1924). 36. Hobõsõ ravvutamine vanaajastaga õdagu [Hobuse rautamine vana-aasta õhtul] Vanast oli üts sepp ja too tegi kõgeviimätse tüüd, üts pühäpäiv ku äripäiv, üts hummog ku õdag, üts pühi ku pühäpäiv [ükskõik, kasäle nii: "Tulõ, panõ mu hobõsõ rauda!" Timä ei taha minnä, et timä jätt tüü maaha. Ja säks... vai herr es jätä perrä, kuts timä sinnä sepikotta: "Ma sullõ massa [maksan]. " Lätt timä sepikotta ja sis... : "Tii, tii ravva valmis ja panõ mu hobõsõ rauda. " Timä-tegi ravva valmis, jah, võtt jala üles, edejala, ja kaes - inemese käsi. Oll... kaes viimäte - üts oll Peri herr, tõõnõ Joosu valla Valtõr, ja sis ütles niiviise: "Ma ei saa neid hobõsit rauda panda!" - "Misperäst sa ai saa, pane hobõsõ rauda, ara viitku aigu!" Herr kattõ kõiki hobõstõga ar ja seo vana sepp läts tarõ mano ja selet seo lugu kõik ar, mis sääl oll, et üts oll Joosu valla Valtõr, tõõne oll üts Peri herr. Sis kooli arki seo sepp kah. AES, MT 104, 13 < Vastseliina khk, ja v. , Mauri k. - O. Parmas < Mari Kilk, 77a. (1924).

Saksad põrgus
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |