Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Soend

SOEND Mis vahe on kesva ja odra vahel? Vastus kõlab nii: esimesest saab suurmaid, aga teisest tehakse ainult tangu. Muidugi on teadjatel selge ka kahe vilja kasvukohtade erinevus: nimelt kasvavad kesvad Lõuna-Eestis, odrad Põhja-Eestis. Mis vahe on libahundil ja soel? Põhimõtteliselt sama, mis hundil ja soel. Hundiks muutunud (või muudetud) inimene on libahunt, soeks (susi, soe, sutt) muutunut nimetatakse aga soendiks. Teadagi on erinevate keelealade, maakondade ja koguni üksikkihelkondade pärimuses ka muid erinevusi. Juhuslikult esindab järgnev soendijutt rohkem läänepoolse Eesti libahunditraditsiooni: kiskjaks muututakse selles värske liha himus omaenda soovil. Täpne üleskirjutus annab ühelt poolt uskumuslikke detaile (muutumismenetlus), teiselt poolt otsese kõne abil muutub kõik justkui käegakatsutavalt lähedaseks ja seda jubedamaks ("vill pääl ja verine liha" - "kõgõ paremb ku ütski praat"). 67. Sulane soendih Sulanõ läts mõtsa kündmä ja pernaane läts söögiga perän, ja ütles niiviisi, et - peremehele, tulõ kodo, ütles -: "Sulasõlõ söögi viimine ei massa, tä midägi ei süü. ". . . Pernaane ütles: "Seo um ilmasanda söögi viimine, ega ta ei süü süüki. " Perremiis ütles: "Sis saa minnä kaema, mis tä sis. . . sääl viit, ku tä ei süü. " - Läts perremiis mõtsa ja [nägi, et] sulanõ tsuskas väitse kannu sisse ja käü ümbre kannu ja viskas üle kannu risti, ja läts kara manu. Karuze tänitäse
 

SOEND

Mis vahe on kesva ja odra vahel? Vastus kõlab nii: esimesest saab suurmaid, aga teisest tehakse ainult tangu. Muidugi on teadjatel selge ka kahe vilja kasvukohtade erinevus: nimelt kasvavad kesvad Lõuna-Eestis, odrad Põhja-Eestis.

Mis vahe on libahundil ja soel? Põhimõtteliselt sama, mis hundil ja soel. Hundiks muutunud (või muudetud) inimene on libahunt, soeks (susi, soe, sutt) muutunut nimetatakse aga soendiks. Teadagi on erinevate keelealade, maakondade ja koguni üksikkihelkondade pärimuses ka muid erinevusi. Juhuslikult esindab järgnev soendijutt rohkem läänepoolse Eesti libahunditraditsiooni: kiskjaks muututakse selles värske liha himus omaenda soovil. Täpne üleskirjutus annab ühelt poolt uskumuslikke detaile (muutumismenetlus), teiselt poolt otsese kõne abil muutub kõik justkui käegakatsutavalt lähedaseks ja seda jubedamaks ("vill pääl ja verine liha" - "kõgõ paremb ku ütski praat").


67.

Sulane soendih

Sulanõ läts mõtsa kündmä ja pernaane läts söögiga perän, ja ütles niiviisi, et - peremehele, tulõ kodo, ütles -: "Sulasõlõ söögi viimine ei massa, tä midägi ei süü."... Pernaane ütles: "Seo um ilmasanda söögi viimine, ega ta ei süü süüki." Perremiis ütles: "Sis saa minnä kaema, mis tä sis... sääl viit, ku tä ei süü." - Läts perremiis mõtsa ja [nägi, et] sulanõ tsuskas väitse kannu sisse ja käü ümbre kannu ja viskas üle kannu risti, ja läts kara manu. Karuze tänitäse hirmsa kõvastõ ja tä võtt säält lamba kinni ja süü lamba ar.

Perremiis võtse väidse säält vällä. Tulõ sulanõ kara mant ja sis käü ümbre kannu - ei olõ väist [nuga], ei saa timä inäp tagasi. - Perremiis lätt, tsuskas väidse kannu sisse: tulõ sulanõ tagazi, jäl ümbre kannu käü ja viskas üle kannu ja sai sulasõs päälegi, inemises. Ja peräst sis perremiis ütles sulasõlõ: "Missa nii tiide, et sä sedäviisi käüde, läät kara manu, võtat lamba ja süüt är!" - "Seo om kõgõ paremb ku ütski praat'" - "Kos tä nu paremb um ku... vill pääl ja... verine liha." - "Ei, ta um kõgõ paremb ku ütski praat'" - Kulõ, jätä sä perämätses tu asi, sa inäp ar teku sedä tüüd, et ku sa tiit, sis sa soendis jäät."

AES, MT 117, 15 (16) < Vastseliina, Mauri k. - O. Parmas < Mari Kilk (1922).

Viimati uuendatud 20. aprillil 2009
Soend
Juuni 2018
ETKNRLP
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930 

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

SOEND Mis vahe on kesva ja odra vahel? Vastus kõlab nii: esimesest saab suurmaid, aga teisest tehakse ainult tangu. Muidugi on teadjatel selge ka kahe vilja kasvukohtade erinevus: nimelt kasvavad kesvad Lõuna-Eestis, odrad Põhja-Eestis. Mis vahe on libahundil ja soel? Põhimõtteliselt sama, mis hundil ja soel. Hundiks muutunud (või muudetud) inimene on libahunt, soeks (susi, soe, sutt) muutunut nimetatakse aga soendiks. Teadagi on erinevate keelealade, maakondade ja koguni üksikkihelkondade pärimuses ka muid erinevusi. Juhuslikult esindab järgnev soendijutt rohkem läänepoolse Eesti libahunditraditsiooni: kiskjaks muututakse selles värske liha himus omaenda soovil. Täpne üleskirjutus annab ühelt poolt uskumuslikke detaile (muutumismenetlus), teiselt poolt otsese kõne abil muutub kõik justkui käegakatsutavalt lähedaseks ja seda jubedamaks ("vill pääl ja verine liha" - "kõgõ paremb ku ütski praat"). 67. Sulane soendih Sulanõ läts mõtsa kündmä ja pernaane läts söögiga perän, ja ütles niiviisi, et - peremehele, tulõ kodo, ütles -: "Sulasõlõ söögi viimine ei massa, tä midägi ei süü. ". . . Pernaane ütles: "Seo um ilmasanda söögi viimine, ega ta ei süü süüki. " Perremiis ütles: "Sis saa minnä kaema, mis tä sis. . . sääl viit, ku tä ei süü. " - Läts perremiis mõtsa ja [nägi, et] sulanõ tsuskas väitse kannu sisse ja käü ümbre kannu ja viskas üle kannu risti, ja läts kara manu. Karuze tänitäse hirmsa kõvastõ ja tä võtt säält lamba kinni ja süü lamba ar. Perremiis võtse väidse säält vällä. Tulõ sulanõ kara mant ja sis käü ümbre kannu - ei olõ väist [nuga], ei saa timä inäp tagasi. - Perremiis lätt, tsuskas väidse kannu sisse: tulõ sulanõ tagazi, jäl ümbre kannu käü ja viskas üle kannu ja sai sulasõs päälegi, inemises. Ja peräst sis perremiis ütles sulasõlõ: "Missa nii tiide, et sä sedäviisi käüde, läät kara manu, võtat lamba ja süüt är!" - "Seo om kõgõ paremb ku ütski praat'" - "Kos tä nu paremb um ku. .ja läts kara manu. Karuze tänitäse hirmsa kõvastõ ja tä võtt säält lamba kinni ja süü lamba ar. Perremiis võtse väidse säält vällä. Tulõ sulanõ kara mant ja sis käü ümbre kannu - ei olõ väist [nuga], ei saa timä inäp tagasi. - Perremiis lätt, tsuskas väidse kannu sisse: tulõ sulanõ tagazi, jäl ümbre kannu käü ja viskas üle kannu ja sai sulasõs päälegi, inemises. Ja peräst sis perremiis ütles sulasõlõ: "Missa nii tiide, et sä sedäviisi käüde, läät kara manu, võtat lamba ja süüt är!" - "Seo om kõgõ paremb ku ütski praat'" - "Kos tä nu paremb um ku... vill pääl ja... verine liha. " - "Ei, ta um kõgõ paremb ku ütski praat'" - Kulõ, jätä sä perämätses tu asi, sa inäp ar teku sedä tüüd, et ku sa tiit, sis sa soendis jäät. " AES, MT 117, 15 (16) < Vastseliina, Mauri k. - O. Parmas < Mari Kilk (1922).

Soend
Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |