Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Sõnamõju ja sõnad

Sõnamõju ja sõnad Ärasõnumist pelgavad paljud ka tänapäeval, tahes või tahtmata seda tunnistada. Tegelikkusest on sellekohaseid näiteid tuua piisavalt. Jutustamise eesmärgiks on siin praktiliste teadmiste vahendamine, ajaviiteline ja meelelahutuslik suunitlus puudub. Ka kunstitaotlus puudub. Viimases loos (40) räägib rahvatark nn. äki(li)sest haigusest ning lendvanoolega saadetavast lendvahaigusest, mille tõttu kariloom äkksurma sureb. Mõlemaid tõbesid usuti olevat pahatahtliku inimese saadetud. Haigestavalt pidi loomadele mõjuma ka kuri mõte ja kurja silmaga vaatamine - kahetamine (vrd. kaema -vaatama). 36. Sõnal on saba taga Minu ema läks linna. Tee peal oli üks küsinud peale. Ema pole võtnud. Teekäija oli hüüdnud järgi: "Mingu su hobuse jalaluu katki!" Sõitnud ema mõni tükk maad edasi ja hobune kukkunud sileda tee peal maha. Vaatab, hobusel jalaluu katki. Midagi teha - hobune otsas. RKM II 367, 449/50 (1) < Reinu k. - E. Tampere < üks naine August Pihlapi juures (1983). 37. Tema oli, isa oli mul karjapoiss, lambakarjas käis ja. Lambad hirmsasti jooksnud ja. Isa jooksnud, jooksnud nendega. Üks vana mees tulnd vasta seal ja, ja ütlend et: "Enä raipid, kelle pärast laps peab vaeva nägema!" Ja-ja, lambad jooksnd kodu ja peremehe jalge ette lammas kukkund maha ja valmis. Olndki raibe käes. RKM, Mgn. II 3933 (59) < Maarja k. , Kõrgemäe t. - K. Kleimann < Jüri Ansip, sünd. 1950. a. (1983). 38. Mina olen i
 

Sõnamõju ja sõnad


            Ärasõnumist pelgavad paljud ka tänapäeval, tahes või tahtmata seda tunnistada. Tegelikkusest on sellekohaseid näiteid tuua piisavalt. Jutustamise eesmärgiks on siin praktiliste teadmiste vahendamine, ajaviiteline ja meelelahutuslik suunitlus puudub. Ka kunstitaotlus puudub.

            Viimases loos (40) räägib rahvatark nn. äki(li)sest haigusest ning lendvanoolega saadetavast lendvahaigusest, mille tõttu kariloom äkksurma sureb. Mõlemaid tõbesid usuti olevat pahatahtliku inimese saadetud. Haigestavalt pidi loomadele mõjuma ka kuri mõte ja kurja silmaga vaatamine - kahetamine (vrd. kaema -vaatama).


36.

Sõnal on saba taga


            Minu ema läks linna. Tee peal oli üks küsinud peale. Ema pole võtnud. Teekäija oli hüüdnud järgi: "Mingu su hobuse jalaluu katki!"

            Sõitnud ema mõni tükk maad edasi ja hobune kukkunud sileda tee peal maha. Vaatab, hobusel jalaluu katki. Midagi teha - hobune otsas.

RKM II 367, 449/50 (1) < Reinu k. - E. Tampere < üks naine August Pihlapi juures (1983).


37.


            Tema oli, isa oli mul karjapoiss, lambakarjas käis ja. Lambad hirmsasti jooksnud ja. Isa jooksnud, jooksnud nendega. Üks vana mees tulnd vasta seal ja, ja ütlend et: "Enä raipid, kelle pärast laps peab vaeva nägema!" Ja-ja, lambad jooksnd kodu ja peremehe jalge ette lammas kukkund maha ja valmis. Olndki raibe käes.

RKM, Mgn. II 3933 (59) < Maarja k., Kõrgemäe t. - K. Kleimann < Jüri Ansip, sünd. 1950. a. (1983).


38.


            Mina olen ise seda teinud, et ütlemine läheb täide. - Ma palun, palun talle häda, ja tal on! Et tema kannatagu, miks mina pean kannatama. - "Olgu sul endal häda, aga mitte mulle."

            Ükskord mulle tegi üks hinge täis ja siis ma muidu ei saanud, kui ütlesin: "Mingu teil mõlemal käeluu katki." Ja neil läkski. - Nad ütlesid, et mina olen nende oma võtnud, aga mina ei olnud võtnud, ja ikka ajasid. Siis ma ütlesingi nii, et mina ei ole teie sinki võtnud, ja kelle käed puhtad ei ole, sellel peab see juhtuma. Minu käed olid puhtad, aga vaat ise ei olnud puhtad. Ja näed, läks täide.

RKM II 367, 21/2 (38) < Reinu k. - M. Hiiemäe < Meeta Liivat, 81. a. (1983).


39.


[Kuulaja:] Kas sa nõidumist ei karda?

- Ei karda. Ma teen tagasi. Nende sõnadega, mis ma nüüd räägin. Ja seda tuleb tõesti

vaja. Ma teen nii, et tal on rist ees. Üks jahimees laskis meie kassi maha - no mis see kassikene talle tegi, siin oma põllutüki peal oli, oleks veel kuskil metsas olnud! Ma ei tahtnud nendega riidu minna, aga ma lugesin talle need sõnad, ja tal oli kohe rist ees. Ma küsisin pärast Elmari käest ka, et kas midagi juhtus kellelgi. Ütles, et: "Jah, Vollil läks käeluu katki." Vaat tema oligi see - kohe oli tal rist ees ja käeluu katki.

            Selle jaoks on võimu ka vaja. Pead ütlema: "Kes teie seast siin süüdi on, see mõjugu."

            Kes hakkab kurjasti neid sõnu tarvitama, sel tuleb ise kätte. Sellepärast ma neid sõnu kellelegi ei anna, aga paberile panen nad küll. [s.t. sõnad on küll paberile kirjutatud, kuid nende lugejale pole "antud" võimu neid kasutada.] Nende sõnadega võib palju kurja teha ja head ka - mõlemaid.

RKM II 367, 95/6 (4a) < Savikoja k. - M. Hiiemäe < Aino Teppan, 65. a. (1983).


40.


            Siin on veel ühed sõnad, mis mul peas on. Need on niisugused sõnad: nagu loomadel on äkilist haigust või lendvat või teine inimene kahetseb selle looma ära. Ta peab olema tingimata mustasilmaline. Üldse tõmmu. Ussisilmad - on niisugune läige silmades. Ja sellele noori loomi ei või näidata. Ja kui loom on haige, siis see on sellest. Siin oli põrsas toodud: kahe tunni pärast lõõtsutas sõime all ja oli valmis.

Näiteks, kui tuleb tarvis, et mõni noor loom on, või... Kahetuse vastu vaja öelda:

"Kiipus, kaapus,

maa mustikas.

Veel ei ole oksa,

kivil ei ole juurt,

linnul ei ole piima.

Selle inimese nimi olgu Juudas, kes midagi halba selle juures mõtleb."

            Kelle juures ta nüüd on, - kas on loom või lind - kelle juures ta parajasti on ja mõtleb pahasti, selle mõju kaob ära.

            Leiva peale olen ka neid sõnu lugenud, või joogivee peale. Ja kummelivee keedad ka ("päris arstirohutee" ka) ja pool klaasi viina või, ja loed sõnad sinna peale ja ongi.

RKM II 367, 99/100 (5) < Savikoja k. - M. Hiiemäe < Aino Teppan, 65. a. (1983).

Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Sõnamõju ja sõnad
Juuli 2019
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031    

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Sõnamõju ja sõnad Ärasõnumist pelgavad paljud ka tänapäeval, tahes või tahtmata seda tunnistada. Tegelikkusest on sellekohaseid näiteid tuua piisavalt. Jutustamise eesmärgiks on siin praktiliste teadmiste vahendamine, ajaviiteline ja meelelahutuslik suunitlus puudub. Ka kunstitaotlus puudub. Viimases loos (40) räägib rahvatark nn. äki(li)sest haigusest ning lendvanoolega saadetavast lendvahaigusest, mille tõttu kariloom äkksurma sureb. Mõlemaid tõbesid usuti olevat pahatahtliku inimese saadetud. Haigestavalt pidi loomadele mõjuma ka kuri mõte ja kurja silmaga vaatamine - kahetamine (vrd. kaema -vaatama). 36. Sõnal on saba taga Minu ema läks linna. Tee peal oli üks küsinud peale. Ema pole võtnud. Teekäija oli hüüdnud järgi: "Mingu su hobuse jalaluu katki!" Sõitnud ema mõni tükk maad edasi ja hobune kukkunud sileda tee peal maha. Vaatab, hobusel jalaluu katki. Midagi teha - hobune otsas. RKM II 367, 449/50 (1) < Reinu k. - E. Tampere < üks naine August Pihlapi juures (1983). 37. Tema oli, isa oli mul karjapoiss, lambakarjas käis ja. Lambad hirmsasti jooksnud ja. Isa jooksnud, jooksnud nendega. Üks vana mees tulnd vasta seal ja, ja ütlend et: "Enä raipid, kelle pärast laps peab vaeva nägema!" Ja-ja, lambad jooksnd kodu ja peremehe jalge ette lammas kukkund maha ja valmis. Olndki raibe käes. RKM, Mgn. II 3933 (59) < Maarja k. , Kõrgemäe t. - K. Kleimann < Jüri Ansip, sünd. 1950. a. (1983). 38. Mina olen ise seda teinud, et ütlemine läheb täide. - Ma palun, palun talle häda, ja tal on! Et tema kannatagu, miks mina pean kannatama. - "Olgu sul endal häda, aga mitte mulle. " Ükskord mulle tegi üks hinge täis ja siis ma muidu ei saanud, kui ütlesin: "Mingu teil mõlemal käeluu katki. " Ja neil läkski. - Nad ütlesid, et mina olen nende oma võtnud, aga mina ei olnud võtnud, ja ikka ajasid. Siis ma ütlesingi nii, et mina ei ole teie sinki võtnud, ja kelle käed puhtad ei ole, sellel peab see juhtuma. Minu käed olid puhtad, aga vest. Siin oli põrsas toodud: kahe tunni pärast lõõtsutas sõime all ja oli valmis. Näiteks, kui tuleb tarvis, et mõni noor loom on, või... Kahetuse vastu vaja öelda: "Kiipus, kaapus, maa mustikas. Veel ei ole oksa, kivil ei ole juurt, linnul ei ole piima. Selle inimese nimi olgu Juudas, kes midagi halba selle juures mõtleb. "             Kelle juures ta nüüd on, - kas on loom või lind - kelle juures ta parajasti on ja mõtleb pahasti, selle mõju kaob ära.             Leiva peale olen ka neid sõnu lugenud, või joogivee peale. Ja kummelivee keedad ka ("päris arstirohutee" ka) ja pool klaasi viina või, ja loed sõnad sinna peale ja ongi. RKM II 367, 99/100 (5) < Savikoja k. - M. Hiiemäe < Aino Teppan, 65. a. (1983).

Sõnamõju ja sõnad
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |