Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Tondid rehes

Tondid rehes Kesköötund on see eriline aeg, mil vaimolendi ilmumine on kõige tõenäolisem (18; 84; 105; 106; 141). Tähenduslikud on selle raamatu juttudes veel keskpäev (56), neljapäev (18; 49; 112; 128), reede (53), laupäev (52), pühapäev (6), jõuluõhtu (71; 105), vana-aasta (28; 105; 113), suur reede (119), lihavõtted (77), jaanipäev (15). Üks ilmumise meelispaiku on vana rehi (vt. märksõnaregister). Kahest rehe juures kogetud tondielamuse kirjeldusest esimese (105) sissejuhatus on napisõnaline, teine (106) seevastu täpsustab aja, iseloomustab ilmaolusid, selgitab põhjuse, miks tonti näinud õde tol ööl nii hiljaks jäi koju tulema. Kumb esitus on huvitavam? Endale võib meeldida see või teine, ent teistele rääkimisel näeb jutustaja kuulajate olekust, kas nad sooviksid kohe asja juurde asuda või enne oludesse paremini sisse elada. 105. Tondid põlenud kuivatuses Kord tulime Pilpakülast kirmaselt [peolt]. Vara mõisa põlenud kuivatusest tulime kahekest mööda. Äkki teine ütleb minule: "Vaata, mis sääl on!" Mina hakkasin vaatama, aga ei näinud midagi. Tema karjub ikka, et "vaata, suure karvaga koer või mis see on," aga mina küll ei näinud. Tulime edasi, aga enam ei näinud midagi kuskil. Teine kord tulin üksinda, siis nägin tonti jällegi. Nägin kasse, kakskümmend viis tükki küll oli, kui rohkemgi ei olnud. See oli kesköö aeg, ma ei mäleta, kas ta oli mõni vana-aasta või jõuluõhtu. Tulin jälle Pilpakülast. Äkki tekkis kui
 

Tondid rehes


            Kesköötund on see eriline aeg, mil vaimolendi ilmumine on kõige tõenäolisem (18; 84; 105; 106; 141). Tähenduslikud on selle raamatu juttudes veel keskpäev (56), neljapäev (18; 49; 112; 128), reede (53), laupäev (52), pühapäev (6), jõuluõhtu (71; 105), vana-aasta (28; 105; 113), suur reede (119), lihavõtted (77), jaanipäev (15). Üks ilmumise meelispaiku on vana rehi (vt. märksõnaregister). Kahest rehe juures kogetud tondielamuse kirjeldusest esimese (105) sissejuhatus on napisõnaline, teine (106) seevastu täpsustab aja, iseloomustab ilmaolusid, selgitab põhjuse, miks tonti näinud õde tol ööl nii hiljaks jäi koju tulema. Kumb esitus on huvitavam? Endale võib meeldida see või teine, ent teistele rääkimisel näeb jutustaja kuulajate olekust, kas nad sooviksid kohe asja juurde asuda või enne oludesse paremini sisse elada.


105.

Tondid põlenud kuivatuses


            Kord tulime Pilpakülast kirmaselt [peolt]. Vara mõisa põlenud kuivatusest tulime kahekest mööda. Äkki teine ütleb minule: "Vaata, mis sääl on!" Mina hakkasin vaatama, aga ei näinud midagi. Tema karjub ikka, et "vaata, suure karvaga koer või mis see on," aga mina küll ei näinud. Tulime edasi, aga enam ei näinud midagi kuskil.

            Teine kord tulin üksinda, siis nägin tonti jällegi. Nägin kasse, kakskümmend viis tükki küll oli, kui rohkemgi ei olnud. See oli kesköö aeg, ma ei mäleta, kas ta oli mõni vana-aasta või jõuluõhtu. Tulin jälle Pilpakülast. Äkki tekkis kuivatuse varemetele hulk kasse. Nad jooksid mööda varemeid, kuid häält ei teinud ükski. Vaatasin hulk aega, siis tulin kodu ja heitsin magama.

ERA II 239, 354/5 < Vara v., Vaino t. - Õp. Olga Sassi juhendamisel H. Koort, V kl. < Eduard Nahk (1939).


106.

Tont rehes


            See lugu juhtus kakskümmend viis aastat tagasi Elistvere vanas rehes. Sügise ühel vihmasel õhtupoolikul läks üks õde oma vennale elektrivabrikusse süüa viima. Oli väga vihmane. Õde ei tulnud mitte kohe tagasi, vaid ootas vihma üleminekut, hakates koju tulema (koju oli palju maad, kell võis olla kaksteist). Kuu oli ülal ning eemal paistis vana rehi.

            "Minnes lähemale, ehmusin, nähes hõljuvat valget naisterahva kogu rehest eemalduvat. Rehest eemal oli õige väike metsatukk, mille suunas liikus valge naisterahva kogu. Naisterahvas jõudis metsa, mina jooksin vaatama teisele poole metsatukka, et kas tuleb välja. Kuid naisterahvas ei tulnud välja. Vaadates metsa läbi, ei näinud ka kedagi. Sellest järeldasin, et see oli tont. Tondist hirmutatuna jooksin kogu selle maa, mis koju minna, oli[n] suures hirmus ja tagasi vaatamata."

            Hiljem oli suur tulikahju selle rehe juures, kus põles suurte rõukude viisi õlgi. Nüüd on see rehi vana ja lagunenud.

ERA II 239, 369/70 (1) < Elistvere v., Puiatu k. - Õp. Olga Sassi juhendamisel A. Riives, V kl. < ema Jenny Riives, 33 a. (1939).

Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Tondid rehes
Juuli 2019
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031    

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Tondid rehes Kesköötund on see eriline aeg, mil vaimolendi ilmumine on kõige tõenäolisem (18; 84; 105; 106; 141). Tähenduslikud on selle raamatu juttudes veel keskpäev (56), neljapäev (18; 49; 112; 128), reede (53), laupäev (52), pühapäev (6), jõuluõhtu (71; 105), vana-aasta (28; 105; 113), suur reede (119), lihavõtted (77), jaanipäev (15). Üks ilmumise meelispaiku on vana rehi (vt. märksõnaregister). Kahest rehe juures kogetud tondielamuse kirjeldusest esimese (105) sissejuhatus on napisõnaline, teine (106) seevastu täpsustab aja, iseloomustab ilmaolusid, selgitab põhjuse, miks tonti näinud õde tol ööl nii hiljaks jäi koju tulema. Kumb esitus on huvitavam? Endale võib meeldida see või teine, ent teistele rääkimisel näeb jutustaja kuulajate olekust, kas nad sooviksid kohe asja juurde asuda või enne oludesse paremini sisse elada. 105. Tondid põlenud kuivatuses Kord tulime Pilpakülast kirmaselt [peolt]. Vara mõisa põlenud kuivatusest tulime kahekest mööda. Äkki teine ütleb minule: "Vaata, mis sääl on!" Mina hakkasin vaatama, aga ei näinud midagi. Tema karjub ikka, et "vaata, suure karvaga koer või mis see on," aga mina küll ei näinud. Tulime edasi, aga enam ei näinud midagi kuskil. Teine kord tulin üksinda, siis nägin tonti jällegi. Nägin kasse, kakskümmend viis tükki küll oli, kui rohkemgi ei olnud. See oli kesköö aeg, ma ei mäleta, kas ta oli mõni vana-aasta või jõuluõhtu. Tulin jälle Pilpakülast. Äkki tekkis kuivatuse varemetele hulk kasse. Nad jooksid mööda varemeid, kuid häält ei teinud ükski. Vaatasin hulk aega, siis tulin kodu ja heitsin magama. ERA II 239, 354/5 < Vara v. , Vaino t. - Õp. Olga Sassi juhendamisel H. Koort, V kl. < Eduard Nahk (1939). 106. Tont rehes See lugu juhtus kakskümmend viis aastat tagasi Elistvere vanas rehes. Sügise ühel vihmasel õhtupoolikul läks üks õde oma vennale elektrivabrikusse süüa viima. Oli väga vihmane. Õde ei tulnud mitte kohe tagasi, vaid ootas vihma üleminekut, hakates koju tulema (koju oli palju;        "Minnes lähemale, ehmusin, nähes hõljuvat valget naisterahva kogu rehest eemalduvat. Rehest eemal oli õige väike metsatukk, mille suunas liikus valge naisterahva kogu. Naisterahvas jõudis metsa, mina jooksin vaatama teisele poole metsatukka, et kas tuleb välja. Kuid naisterahvas ei tulnud välja. Vaadates metsa läbi, ei näinud ka kedagi. Sellest järeldasin, et see oli tont. Tondist hirmutatuna jooksin kogu selle maa, mis koju minna, oli[n] suures hirmus ja tagasi vaatamata. "             Hiljem oli suur tulikahju selle rehe juures, kus põles suurte rõukude viisi õlgi. Nüüd on see rehi vana ja lagunenud. ERA II 239, 369/70 (1) < Elistvere v. , Puiatu k. - Õp. Olga Sassi juhendamisel A. Riives, V kl. < ema Jenny Riives, 33 a. (1939).

Tondid rehes
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |