Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Ussisõnade teadjad

Ussisõnade teadjad Jutud ussisõnade teadjatest keskenduvad enamasti sellele, kuidas tunnustust vääriv tark madudega ümber käib: kuidas hammustust ravib, usse välja kutsub ning jälle tagasi saadab, mingist piirkonnast koguni alatiseks ära kaotab. Kes see teadja oli, mis oli ta nimi, see pole nii oluline. Isegi oma vanaisa kohta võib jutustaja võõrale kuulajale öelda: keegi, see vanamees. Alles pärast uudishimulikku küsimust täpsustab: "Minu emaisa olnu see," ning lisab veel perepärimuse kaudu teada olevaid seiku. Ta on emalt mitmel korral kuulnud, kuidas ema väikese tüdrukuna oma isaga koos rästikujahil käis (28). Konkreetsete isikute, nende elu huvipakkuvate seikade meenutamisel on üsna tavaline, et jutustaja ei tea, kuhu ta oma jutuga jõuab. Siintoodud teine mälestusjutt lõpeb sellega, kuidas juhtus, et vanaisa halli habemega mehelt unenäos nõiasõnad sai ja kuidas nendega ravimine toimus. 27. Ussi peksmine Ühes talus nõelas uss lehma lauta ära. Perenaine arstib parajast lehma rõõsa piima ja tubakaga, kui tark sinna tuleb. Tark näeb, kui naine lehma arstib ja küsib: "Mis sel lehmal viga on, et sa teda tohterdad?" Naine vastab: "Uss on minu lehma ära nõelanud, sellepärast arstin lehma. " Tark kuulis, et uss lehma ära nõelanud, sai väga vihaseks, ja riidamaalt võttis vitsakimbu, siis kutsus laadast ussi välja ja peksis ussi vitsakimbuga. Kui uss peksetud sai, saatis tark ussi metsa ja tegi lehma terveks.
 

Ussisõnade teadjad


            Jutud ussisõnade teadjatest keskenduvad enamasti sellele, kuidas tunnustust vääriv tark madudega ümber käib: kuidas hammustust ravib, usse välja kutsub ning jälle tagasi saadab, mingist piirkonnast koguni alatiseks ära kaotab. Kes see teadja oli, mis oli ta nimi, see pole nii oluline. Isegi oma vanaisa kohta võib jutustaja võõrale kuulajale öelda: keegi, see vanamees. Alles pärast uudishimulikku küsimust täpsustab: "Minu emaisa olnu see," ning lisab veel perepärimuse kaudu teada olevaid seiku. Ta on emalt mitmel korral kuulnud, kuidas ema väikese tüdrukuna oma isaga koos rästikujahil käis (28).

            Konkreetsete isikute, nende elu huvipakkuvate seikade meenutamisel on üsna tavaline, et jutustaja ei tea, kuhu ta oma jutuga jõuab. Siintoodud teine mälestusjutt lõpeb sellega, kuidas juhtus, et vanaisa halli habemega mehelt unenäos nõiasõnad sai ja kuidas nendega ravimine toimus.


27.

Ussi peksmine


            Ühes talus nõelas uss lehma lauta ära. Perenaine arstib parajast lehma rõõsa piima ja tubakaga, kui tark sinna tuleb. Tark näeb, kui naine lehma arstib ja küsib: "Mis sel lehmal viga on, et sa teda tohterdad?" Naine vastab: "Uss on minu lehma ära nõelanud, sellepärast arstin lehma." Tark kuulis, et uss lehma ära nõelanud, sai väga vihaseks, ja riidamaalt võttis vitsakimbu, siis kutsus laadast ussi välja ja peksis ussi vitsakimbuga. Kui uss peksetud sai, saatis tark ussi metsa ja tegi lehma terveks.

H I 2, 440 (5) < Maarja-Magdaleena khk. - M. Pool (1889).


28.


            Üks metsavahi tütar lähnu vana-aasta õhta peole, nagu noored inimesed ikka. Noored hobuse peale ja. Aga eks hobune ehmatanu ja hakanu lõhkuma. Ta kukkunu ja pärast jäänu põlvest ära, jalad haigest. Ei saanu kuskile.

            Pärast oli ravile läinu ja keegi ravinu teda ja ütelnu: "Sa mõtle nüüd, kas saad terves või ei saa, ära sa kahtepidi mõtle." Oli talle lugenu midagi sinna ja piiranu ja öelnu, et tule kuu aja pärast tagasi. Need olid siis needsamad sõnad olnud, mis olid sellel vanamehel unen üteldu. - Nendega ta siis inimesi ravis. Ja teine kord veel käinu ja siis olla juba läinu ise, pollu karku vaja ega midagi.

            Minu emaisa olnu see [ravija]. Ta oli veel tahtnu Venemaale ka minna sel aastal, kui Laksi Tõnis oli läinud. Aga tema tulnu tagasi, lännu Kaagvere mõisa - Luunja vastas teiselpool jõge, ehitanu sinna maja. Igalpool ravinu teisi inimesi ka.

            Temal olnu niiviisi (ema rääkis mitu korda - [oli siis] kas kuue- või kaheksa-aastane olnud): pere tahab toita. Lännu siis metsa, niisugune kepp ollu käes ja emale öelnu, et "jää siia seisma." Ema jäänu siis seisma ja tema keerutanu kepiga ja tullu sinna usse kõik ritta. Ja sealt ta pannu selle ussi nii, et mürk järele jäänu, näpitsa vahele - nii kolm tükki. Natuke aega lännu edasi, jälle oli öelnu emale: "Jää siia seisma." Siis oli jälle piiranu kepiga ja jälle tullu mitu ussi sinna ja võtnu neid sealt jälle. Nii oli koju viinu ja kasti sisse pannu ja teine hommiku viinu Tartu apteeki.

            Ma kõnelen selle alguse asja ka ära. Tal olnud teoajal nii, et läinud üle põllu ja ehmatanud - jäänu hiljas hommikul tööle, kartnu, et saab sellega trahvida, saab mõne kepihoobi. Ja jäänu sest hirmust haiges. Ja kange peavalu ja peavalu. Ja mõelnud, et läheb sinna Tartude ja läheb Kivisilla peale ja viskab ennast alla. Unes oli näinud, et üks väheldane mees olnud, hall habe olnud ja ütelnud: "Ma annan sulle sõnad, neid loed, siis saad sa tervest. Ja võid teistelegi lugeda, tervest teha. Aga edasi õpetada ei tohi." Ja kui tema kedagi ravinu, siis kolm korda sõrmega piiranu, parema käega, ja pärast tehnu noaga risti peale.

            Seda mu ema mulle rääkis. Kui tema valetas, siis mina ka valetan.

RKM II 367, 137/40 (13) < Ätte k. - M. Hiiemäe < Iida Kangur, 76 a. (1983).


29.


            On inimesed teadnuvad sõnu, [olnud ka niisuguseid,] kes oskab ussi vastu teha. Minu kadunud isa rääkis. On ta nüüd tõsi või vale, aga mis ta meile ikka valetas.

            Läks noor mees, kroonust tulnud ja läks linaajamise peale. Kas nelja või viie mehega ajanud neid linu, neid mehi olnud ikka palju, olnud niisugused viinavõtjad mehed, ja nagu mehed ajavad ikka igasugust lori ja juttu ja, nii nemad ka. Ükskord see üks mees ütelnud: "Palju te mulle maksate, kui ma kutsun siia kaksteistkümmend ussi, siia rehevärava peale?"

            No teised ei usu - talvine aeg olnud. Tema talve kutsub nüüd ussid välja! Ja vaielnud-vaielnud, ja: "Noh, hea küll," tsetvertnoi viina olid siis lubanud.

See mees siis öelnud, et: "Jah, nõus" ja: "Ma lähen nüüd vähekeseks välja." Läinud siis ja vähe aja pärast tulnud tagasi ja tulnudki ussid. Kaksteistkümme tükki tulnud ritta seisma sinna ja vahtinuvad seal.

            Ja mehed kaotasivad.

            Siis ütelnud: "Minge nüüd minema." Ise lähnud ka natukeseks ühe värava taha ja ussid hakanud siis ka minema.

            Ei tea, kas see on õige või ei ole, aga nii ta rääkis. Aga see on küll õige, et kui ussi ümber piirata, siis ta kuhugi ei kao, tuleb sinnasamasse tagasi. Seda minu isa küll oskas teha. Mina peljasin, mina ei julgenud juurde minna, aga nii kolm korda vastupäeva ta tokiga siis piiras.

RKM II 367, 60/2 (42) < Papiaru k. - M. Hiiemäe < Salme Põdra, sünd. 1905. a. (1983).


30.


            Üks naine andis mulle ussisõnad. Ta oli nad ära proovinud. Tema läind sõitma, uss kiskunud, nii et tuline valu olnud jala sees. Tuline valu olnud ja tal tulnud meelde, et tal on ussisõnad, mis üks vanainimene andis. Siis ta oli võtnud ussisõnad ja lugenud sinna peale, võtnud paberi ja pannud selle sinna peale. Siis oli keegi talle külla tulnud. Kui külaline ära läinud, pole tal jalga meeleski olnud. Hakanud kangast kuduma, siis vaadanud, misuke see jalg õige on. Paistus olnud kadunud, ainult hambajäljed näha.

            Mina tean ka ussisõnu:

Madu musta maa-alune,

kirjupea kivitagune,

või ehk vasekarva,

ma kõik su hädad hävitan,

kõik su valud vähendan.

            Mina sain nad sellelt Kassema küla perenaiselt. Ma kirjutasin nad sellelt naiselt ära, aga nad tuleb lugeda hammustuse peale ja tema pani neile paberi peale lugemist peale.

RKM II 369, 170/1 (16) < Pala v., Särje k. - M. Kõiva < Armilde Käkk, sünd. 1903. a. (1983).


31.

Kuidas sai nime Siumägi?


            Vara vallas Raatlepa talu maa peal olnud ühes kohas palju usse. Kord läinud sinna keegi võõras mees. Ussid tulnud talle kallale. Mees oskanud aga ussisõnu ja pannud ussid magama. Siis tapnud ta nad ära ja ajanud hunniku, katnud mullaga kinni. Nii saanud väike mägi, millele nimeks antud Siumägi.

ERA II 239, 399 (8) < Vara v., Matjama k. - L. Karm (Matjama algkooli IV kl.) < Marie Ottas, 64. a. (1939).

Viimati uuendatud 10. märtsil 2009
Ussisõnade teadjad
Juuli 2019
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031    

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Ussisõnade teadjad Jutud ussisõnade teadjatest keskenduvad enamasti sellele, kuidas tunnustust vääriv tark madudega ümber käib: kuidas hammustust ravib, usse välja kutsub ning jälle tagasi saadab, mingist piirkonnast koguni alatiseks ära kaotab. Kes see teadja oli, mis oli ta nimi, see pole nii oluline. Isegi oma vanaisa kohta võib jutustaja võõrale kuulajale öelda: keegi, see vanamees. Alles pärast uudishimulikku küsimust täpsustab: "Minu emaisa olnu see," ning lisab veel perepärimuse kaudu teada olevaid seiku. Ta on emalt mitmel korral kuulnud, kuidas ema väikese tüdrukuna oma isaga koos rästikujahil käis (28). Konkreetsete isikute, nende elu huvipakkuvate seikade meenutamisel on üsna tavaline, et jutustaja ei tea, kuhu ta oma jutuga jõuab. Siintoodud teine mälestusjutt lõpeb sellega, kuidas juhtus, et vanaisa halli habemega mehelt unenäos nõiasõnad sai ja kuidas nendega ravimine toimus. 27. Ussi peksmine Ühes talus nõelas uss lehma lauta ära. Perenaine arstib parajast lehma rõõsa piima ja tubakaga, kui tark sinna tuleb. Tark näeb, kui naine lehma arstib ja küsib: "Mis sel lehmal viga on, et sa teda tohterdad?" Naine vastab: "Uss on minu lehma ära nõelanud, sellepärast arstin lehma. " Tark kuulis, et uss lehma ära nõelanud, sai väga vihaseks, ja riidamaalt võttis vitsakimbu, siis kutsus laadast ussi välja ja peksis ussi vitsakimbuga. Kui uss peksetud sai, saatis tark ussi metsa ja tegi lehma terveks. H I 2, 440 (5) < Maarja-Magdaleena khk. - M. Pool (1889). 28. Üks metsavahi tütar lähnu vana-aasta õhta peole, nagu noored inimesed ikka. Noored hobuse peale ja. Aga eks hobune ehmatanu ja hakanu lõhkuma. Ta kukkunu ja pärast jäänu põlvest ära, jalad haigest. Ei saanu kuskile. Pärast oli ravile läinu ja keegi ravinu teda ja ütelnu: "Sa mõtle nüüd, kas saad terves või ei saa, ära sa kahtepidi mõtle. " Oli talle lugenu midagi sinna ja piiranu ja öelnu, et tule kuu aja pärast tagasi. Need olid siis needsamad sõnad olnud, mis olihendan.             Mina sain nad sellelt Kassema küla perenaiselt. Ma kirjutasin nad sellelt naiselt ära, aga nad tuleb lugeda hammustuse peale ja tema pani neile paberi peale lugemist peale. RKM II 369, 170/1 (16) < Pala v. , Särje k. - M. Kõiva < Armilde Käkk, sünd. 1903. a. (1983). 31. Kuidas sai nime Siumägi?             Vara vallas Raatlepa talu maa peal olnud ühes kohas palju usse. Kord läinud sinna keegi võõras mees. Ussid tulnud talle kallale. Mees oskanud aga ussisõnu ja pannud ussid magama. Siis tapnud ta nad ära ja ajanud hunniku, katnud mullaga kinni. Nii saanud väike mägi, millele nimeks antud Siumägi. ERA II 239, 399 (8) < Vara v. , Matjama k. - L. Karm (Matjama algkooli IV kl. ) < Marie Ottas, 64. a. (1939).

Ussisõnade teadjad
Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |