Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Eestlaste loodustunnetusest

Valdur Mikita on Eesti kirjanik , semiootik ja esseist , Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunneme teda kui julgete, üllatavate ja inspireerivate seoste loojat eestlase elutunnetuse , mõtteilma ja kultuurinähtuste vahel. Tema tuntud teosed on „Metsik lingvistika“ (2008), „Lingvistiline mets“ (2013) ja „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ (2015). Loeng saab teoks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud loengusarja raames, mis vahendab teadmist ja tunnetust eestlaste mõttemaailma kujunemisest. Eesti elujõuline tulevik sõltub meie eneseteadvusest ja teadlikkusest - kust oleme tulnud ja kas soovime ning oskame oma juuri ka edasi kanda. Kas tunneme oma kultuuri elemente ja sümboleid? Kas oleme teadlikud meie loomismüütidest ja paigaseostest? Tundes oma pärimuskultuuri elemente ja tunnetades nende väärtust meie enesepildis, suudame tasakaalukalt suhestuda tänapäevase multikultuurilise maailmaga. Loengusarja jooksul keritakse puuna lahti eestlaste eneseteadvuse juurestik, tüvi, oksad, lehed, viljad kuni ladvani välja ehk müüdid, muistendid, usundilugu, hingepilt, keel, muusika, toit, loodusmaastikud, tavandid, tabud, eluring. Milline on see eestlasele olemuslik abstraktne puu? Millised on selle kuju, koor, lehed ja viljad ja miks just seesugused? Kohvik-kohtumiste formaadis loengusari toimub kord kuus - jaan 2017 – veebr 2018, Rahvakultuuri Keskuses, kokku 12 kohtumist, iga kuu tein

Eestlaste loodustunnetusest

Valdur Mikita loeng 8.juunil kl 17, Rahvakultuuri Keskuses.
Eesti inimeste elutunnetus on märgatavalt koha- ja maastikupõhine. Iseloomulik on see, et kodutunne on sageli seotud avarama looduskogemusega. Mets (kodumets) on oluline osa siinse inimese kodutundest. Kohtumisel vaatleme, kuidas arhailine paigatunnetus loob omanäolise eesti ruumi poeetika, mis puhub elu sisse nii pärimuslikule paigavaimule kui suuremale metsarahva müüdile.
Valdur Mikita on öelnud, et eestlane määratleb end enamasti maastiku kaudu. "Olla eestlane - see tähendab väikest majakest metsa või mere ääres, mille taustal askeldab mullaste sõrmedega tilluke õnnelik inimene. Sellisel tunnetusel on väga vanad kultuurilised juured."

Eestlaste loodustunnetusest

Valdur Mikita on Eesti kirjanik, semiootik ja esseist, Tartu Ülikooli vabade kunstide professorTunneme teda kui julgete, üllatavate ja inspireerivate seoste loojat eestlase elutunnetuse,mõtteilma ja kultuurinähtuste vahel. Tema tuntud teosed on „Metsik lingvistika“ (2008),„Lingvistiline mets“ (2013) ja „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ (2015).

Loeng saab teoks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud loengusarja raames, mis vahendab teadmist ja tunnetust eestlaste mõttemaailma kujunemisest.

Eesti elujõuline tulevik sõltub meie eneseteadvusest ja teadlikkusest - kust oleme tulnud ja kas soovime ning oskame oma juuri ka edasi kanda. Kas tunneme oma kultuuri elemente ja sümboleid? Kas oleme teadlikud meie loomismüütidest ja paigaseostest? Tundes oma pärimuskultuuri elemente ja tunnetades nende väärtust meie enesepildis, suudame tasakaalukalt suhestuda tänapäevase multikultuurilise maailmaga.

Loengusarja jooksul keritakse puuna lahti eestlaste eneseteadvuse juurestik, tüvi, oksad, lehed, viljad kuni ladvani välja ehk müüdid, muistendid, usundilugu, hingepilt, keel, muusika, toit, loodusmaastikud, tavandid, tabud, eluring. Milline on see eestlasele olemuslik abstraktne puu? Millised on selle kuju, koor, lehed ja viljad ja miks just seesugused?

 

Kohvik-kohtumiste formaadis loengusari toimub kord kuus - jaan 2017 – veebr 2018, Rahvakultuuri Keskuses, kokku 12 kohtumist, iga kuu teine neljapäev 17.00 – 19.30.

 

Lektoriteks on kultuurivaldkonna tuntud teoreetikud ja praktikud.

 

Kohtumistel pakutakse jutu kõrvale ka eestipärast gurmeed.

 

Loengu tasu on 15€ kord

 

Järgmised loengud:

7.september 2017

Pärimusmaastik meis ja meie ümber

Lektor Jüri Metssalu (Eesti Kirjandusmuuseum, MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus)

 

12. oktoober 2017

Pärimus  toidukultuuris

Lektor Ülle Jukk (Jõgevamaa Koostöökoja kohaliku toidu spetsialist, toidublogija)

 

9. november 2017

Pärimus muusikas

Lektor Taive Särg (Eesti Kirjandusmuuseum)

 

14.detsember

Usund ja kombestik

Eestlaste hingepildist ja muinasusundist.

Lektor Mikk Sarv (Avatud Ruumi Instituut MTÜ)

 

11. jaanuar 2018

Tabud eesti kultuuriloos

Lektor Mare Kõiva (Eesti Kirjandusmuuseum)

 

8. veebruar 2018

Pärimus loomingulise eneseväljendusena

Lektor Merle Karusoo (lavastaja ja dokumentalist)

Loengusarja lõpuloeng

 

Loengusarja korraldab Rahvakultuuri Keskus

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

 

 

Eestlaste loodustunnetusest
Viimati uuendatud 5. juunil 2017
Eestlaste loodustunnetusest
Oktoober 2017
ETKNRLP
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031     

Tutvustus
Arendus- ja koolitusosakond Toetusprogrammide osakond Rahvakultuuri osakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Programmid
Toetusprogrammid
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: J.Vilmsi 55, Tallinn 10147
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

Valdur Mikita on Eesti kirjanik , semiootik ja esseist , Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunneme teda kui julgete, üllatavate ja inspireerivate seoste loojat eestlase elutunnetuse , mõtteilma ja kultuurinähtuste vahel. Tema tuntud teosed on „Metsik lingvistika“ (2008), „Lingvistiline mets“ (2013) ja „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ (2015). Loeng saab teoks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud loengusarja raames, mis vahendab teadmist ja tunnetust eestlaste mõttemaailma kujunemisest. Eesti elujõuline tulevik sõltub meie eneseteadvusest ja teadlikkusest - kust oleme tulnud ja kas soovime ning oskame oma juuri ka edasi kanda. Kas tunneme oma kultuuri elemente ja sümboleid? Kas oleme teadlikud meie loomismüütidest ja paigaseostest? Tundes oma pärimuskultuuri elemente ja tunnetades nende väärtust meie enesepildis, suudame tasakaalukalt suhestuda tänapäevase multikultuurilise maailmaga. Loengusarja jooksul keritakse puuna lahti eestlaste eneseteadvuse juurestik, tüvi, oksad, lehed, viljad kuni ladvani välja ehk müüdid, muistendid, usundilugu, hingepilt, keel, muusika, toit, loodusmaastikud, tavandid, tabud, eluring. Milline on see eestlasele olemuslik abstraktne puu? Millised on selle kuju, koor, lehed ja viljad ja miks just seesugused? Kohvik-kohtumiste formaadis loengusari toimub kord kuus - jaan 2017 – veebr 2018, Rahvakultuuri Keskuses, kokku 12 kohtumist, iga kuu teine neljapäev 17. 00 – 19. 30. Lektoriteks on kultuurivaldkonna tuntud teoreetikud ja praktikud. Kohtumistel pakutakse jutu kõrvale ka eestipärast gurmeed. Loengu tasu on 15€ kord Järgmised loengud: 7. september 2017 Pärimusmaastik meis ja meie ümber Lektor Jüri Metssalu (Eesti Kirjandusmuuseum, MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus) 12. oktoober 2017 Pärimus toidukultuuris Lektor Ülle Jukk ( Jõgevamaa Koostöökoja kohaliku toidu spetsialist, toidublogija) 9. november 2017 Pärimus muusikas Lektor Taive Särg (Eesti Kirjandusmuuseum) 14. deaastik meis ja meie ümber Lektor  Jüri Metssalu  (Eesti Kirjandusmuuseum, MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus)   12. oktoober 2017 Pärimus  toidukultuuris Lektor  Ülle Jukk   ( Jõgevamaa Koostöökoja kohaliku toidu spetsialist, toidublogija)   9. november 2017 Pärimus muusikas Lektor  Taive Särg  (Eesti Kirjandusmuuseum)   14. detsember Usund ja kombestik Eestlaste hingepildist ja muinasusundist. Lektor  Mikk Sarv  (Avatud Ruumi Instituut MTÜ)   11. jaanuar 2018 Tabud eesti kultuuriloos Lektor  Mare Kõiva  (Eesti Kirjandusmuuseum)   8. veebruar 2018 Pärimus loomingulise eneseväljendusena Lektor  Merle Karusoo  (lavastaja ja dokumentalist) Loengusarja lõpuloeng   Loengusarja korraldab Rahvakultuuri Keskus Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital    

Valdur Mikita loeng 8. juunil kl 17, Rahvakultuuri Keskuses. Eesti inimeste elutunnetus on märgatavalt koha- ja maastikupõhine. Iseloomulik on see, et kodutunne on sageli seotud avarama looduskogemusega. Mets (kodumets) on oluline osa siinse inimese kodutundest. Kohtumisel vaatleme, kuidas arhailine paigatunnetus loob omanäolise eesti ruumi poeetika, mis puhub elu sisse nii pärimuslikule paigavaimule kui suuremale metsarahva müüdile. Valdur Mikita on öelnud, et eestlane määratleb end enamasti maastiku kaudu. "Olla eestlane - see tähendab väikest majakest metsa või mere ääres, mille taustal askeldab mullaste sõrmedega tilluke õnnelik inimene. Sellisel tunnetusel on väga vanad kultuurilised juured. " Eestlaste loodustunnetusest

Rahvakultuuri Keskus  | J.Vilmsi 55, Tallinn 10147 | Tel +372 600 9291 |