Uudised      Logod      Siseveeb      Kontakt      

Vaimne kultuuripärandi nimistu sai uue sissekande

10. novembril tähistame mardipäeva. Mardilaupäeval, 9. novembril maskeeritakse end rääbakaks meesterahvaks ja käiakse perest peresse, et laulda, tantsida, küsida mõistatusi ning soovida perele õnne ühes või teises eluvaldkonnas. Enamik soove on ajast aega olnud seotud toidu ja rikkusega, kuid soovid on ka kaasajastunud. Nimelt on leitud, et vilja- ega põrsaõnne pole kortermajade elanikele enam põhjust soovida, seetõttu on lapsed kohandanud oma laulud ja soovid kaasaja vajadustest lähtuvalt. Soovitakse näiteks makaroniõnne. Rõõm on nentida, et Järva-Madise kihelkonnas on mardipäeva komme jätkuvalt au sees. Perest peresse jooksevad marti enamasti lapsed, kes esitavad koolis õpitud mardilaule ja mõistatusi. Õpetajate hinnangul esitatakse ka selliseid laule, mis mardipäeva mõtte ja ideega tegelikult ei haaku. Lapsed ise arvavad, et neil on sobivad laulud, luuletused ja mõistatused ette valmistatud, riided valitud ja õnnesoovid igati asjakohased. „Mõtte edasiandmine ehk vajakski rohkem õpetajatepoolset selgitustööd. Uuringust selgus, et peaasjalikult räägitakse kommetest lasteaias ja koolis. Lasteaialapsed käivad paikkonna suuremates asutustes üheskoos marti jooksmas, tutvustades seeläbi traditsiooni ja kandes seda edasi,“ selgitas Rahvakultuuri Keskuse Järvamaa rahvakultuurispetsialist Külliki Aasa. Lisades, et vähemal või suuremal määral tähistatavad mardipäeva paikkonna kolm kooli ja Albu Rahvamajas tegutsevad folkloori- n

Vaimne kultuuripärandi nimistu sai uue sissekande

9. nov. 2019

Mardipäeva eel sai uue sissekande vaimse kultuuripärandi nimistu. Nimelt kanti elava pärandina nimistusse mardijooksmise traditsioon Järva-Madise kihelkonnast. Nimistu sissekande tegi Rahvakultuuri Keskuse Järvamaa rahvakultuurispetsialist Külliki Aasa.

Vaimne kultuuripärandi nimistu sai uue sissekande

10. novembril tähistame mardipäeva. Mardilaupäeval, 9. novembril maskeeritakse end rääbakaks meesterahvaks ja käiakse perest peresse, et laulda, tantsida, küsida mõistatusi ning soovida perele õnne ühes või teises eluvaldkonnas. Enamik soove on ajast aega olnud seotud toidu ja rikkusega, kuid soovid on ka kaasajastunud. Nimelt on leitud, et vilja- ega põrsaõnne pole kortermajade elanikele enam põhjust soovida, seetõttu on lapsed kohandanud oma laulud ja soovid kaasaja vajadustest lähtuvalt. Soovitakse näiteks makaroniõnne.

 

Rõõm on nentida, et Järva-Madise kihelkonnas on mardipäeva komme jätkuvalt au sees. Perest peresse jooksevad marti enamasti lapsed, kes esitavad koolis õpitud mardilaule ja mõistatusi. Õpetajate hinnangul esitatakse ka selliseid laule, mis mardipäeva mõtte ja ideega tegelikult ei haaku. Lapsed ise arvavad, et neil on sobivad laulud, luuletused ja mõistatused ette valmistatud, riided valitud ja õnnesoovid igati asjakohased. „Mõtte edasiandmine ehk vajakski rohkem õpetajatepoolset selgitustööd. Uuringust selgus, et peaasjalikult räägitakse kommetest lasteaias ja koolis. Lasteaialapsed käivad paikkonna suuremates asutustes üheskoos marti jooksmas, tutvustades seeläbi traditsiooni ja kandes seda edasi,“ selgitas Rahvakultuuri Keskuse Järvamaa rahvakultuurispetsialist Külliki Aasa. Lisades, et  vähemal või suuremal määral tähistatavad mardipäeva paikkonna kolm kooli ja Albu Rahvamajas tegutsevad folkloori- ning rahvatantsurühmad. „Vähesed täiskasvanud, kes koos lastega kodudes santimas käivad, ongi enamasti nende kultuurikollektiivide liikmed.“

 

Kombe edasikandmist mõjutavad siiski ka uued traditsioonid (näiteks halloween) ja täiskasvanute negatiivne suhtumine, sest kardetakse võõraid tuppa lasta ja ei soovita „millegi“ tuppa viskamist õnnesoovimise eesmärgil ega pere õhtuste toimetuste häirimist.

 

Positiivse ilminguna tuuakse välja 2018. aasta aktsioon „Hakkame santima!“ mille taga olid nii Rahvakultuuri Keskus, Eesti Folkloorinõukogu kui ka kõik maakondades eesti rahvakommete edasikandmisest huvitatud isikud ning organisatsioonid.

 

Täpsemalt loe sissekande kohta SIIN

 

Vaimse kultuuripärandi nimistu juhindub UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtetest ja on üks elava pärandi hoidmise ja mõtestamise vahendeid. 2010. aastal avatud veebilehte haldab Rahvakultuuri Keskus.

Viimati uuendatud 9. nov. 2019
Vaimne kultuuripärandi nimistu sai uue sissekande
Detsember 2019
ETKNRLP
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031     

Tutvustus
Koolitusosakond
Toetusmeetmete osakond
Regionaalosakond
Vaimse kultuuripärandi osakond Dokumendiregister

Toetusmeetmed
Toetusmeetmed 
Taotlemise ABC
Aruandluse ABC
Toetuste jagamise üldpõhimõtted
Rahvakultuuri Keskuse logod

Koolitused
Vaimne kultuuripärand Kultuurikorraldus ja kultuuripoliitika Psühholoogia Jutukool Käsitöö
Koori- ja pillimuusika Rahvatants Näitekunst Muuseum Toidukultuur

Kontaktid
Rahvakultuuri Keskus  
Aadress: Leola 15a, Viljandi 71020
Kontakttelefon: +372 600 9291
E-post:


Kodulehe tegemine aara.ee

10. novembril tähistame mardipäeva. Mardilaupäeval, 9. novembril maskeeritakse end rääbakaks meesterahvaks ja käiakse perest peresse, et laulda, tantsida, küsida mõistatusi ning soovida perele õnne ühes või teises eluvaldkonnas. Enamik soove on ajast aega olnud seotud toidu ja rikkusega, kuid soovid on ka kaasajastunud. Nimelt on leitud, et vilja- ega põrsaõnne pole kortermajade elanikele enam põhjust soovida, seetõttu on lapsed kohandanud oma laulud ja soovid kaasaja vajadustest lähtuvalt. Soovitakse näiteks makaroniõnne. Rõõm on nentida, et Järva-Madise kihelkonnas on mardipäeva komme jätkuvalt au sees. Perest peresse jooksevad marti enamasti lapsed, kes esitavad koolis õpitud mardilaule ja mõistatusi. Õpetajate hinnangul esitatakse ka selliseid laule, mis mardipäeva mõtte ja ideega tegelikult ei haaku. Lapsed ise arvavad, et neil on sobivad laulud, luuletused ja mõistatused ette valmistatud, riided valitud ja õnnesoovid igati asjakohased. „Mõtte edasiandmine ehk vajakski rohkem õpetajatepoolset selgitustööd. Uuringust selgus, et peaasjalikult räägitakse kommetest lasteaias ja koolis. Lasteaialapsed käivad paikkonna suuremates asutustes üheskoos marti jooksmas, tutvustades seeläbi traditsiooni ja kandes seda edasi,“ selgitas Rahvakultuuri Keskuse Järvamaa rahvakultuurispetsialist Külliki Aasa. Lisades, et vähemal või suuremal määral tähistatavad mardipäeva paikkonna kolm kooli ja Albu Rahvamajas tegutsevad folkloori- ning rahvatantsurühmad. „Vähesed täiskasvanud, kes koos lastega kodudes santimas käivad, ongi enamasti nende kultuurikollektiivide liikmed. “ Kombe edasikandmist mõjutavad siiski ka uued traditsioonid (näiteks halloween ) ja täiskasvanute negatiivne suhtumine, sest kardetakse võõraid tuppa lasta ja ei soovita „millegi“ tuppa viskamist õnnesoovimise eesmärgil ega pere õhtuste toimetuste häirimist. Positiivse ilminguna tuuakse välja 2018. aasta aktsioon „Hakkame santima!“ mille taga olid nii Rahvakultuuriti nende kultuurikollektiivide liikmed. “   Kombe edasikandmist mõjutavad siiski ka uued traditsioonid (näiteks halloween ) ja täiskasvanute negatiivne suhtumine, sest kardetakse võõraid tuppa lasta ja ei soovita „millegi“ tuppa viskamist õnnesoovimise eesmärgil ega pere õhtuste toimetuste häirimist.   Positiivse ilminguna tuuakse välja 2018. aasta aktsioon „Hakkame santima!“ mille taga olid nii Rahvakultuuri Keskus, Eesti Folkloorinõukogu kui ka kõik maakondades eesti rahvakommete edasikandmisest huvitatud isikud ning organisatsioonid.   Täpsemalt loe sissekande kohta SIIN   Vaimse kultuuripärandi nimistu juhindub UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtetest ja on üks elava pärandi hoidmise ja mõtestamise vahendeid. 2010. aastal avatud veebilehte haldab Rahvakultuuri Keskus.

Mardipäeva eel sai uue sissekande vaimse kultuuripärandi nimistu. Nimelt kanti elava pärandina nimistusse mardijooksmise traditsioon Järva-Madise kihelkonnast. Nimistu sissekande tegi Rahvakultuuri Keskuse Järvamaa rahvakultuurispetsialist Külliki Aasa. Vaimne kultuuripärandi nimistu sai uue sissekande

Rahvakultuuri Keskus  | Leola 15a, Viljandi 71020 | Tel +372 600 9291 |